Obsah (6)

§ 121§ 43§ 41§ 37§ 2§ 175

3-25-4193 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-25-4193 16.12.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud varalise (matustele

) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

§ 43

lg 1 p 3 kohaselt ei ole lubatud halduskohtule kaebuse esitamine, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

§ 41

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. 6.1. Kohus on seisukohal, et kaebus varalise kahju hüvitamise nõude osas on korduv, kuna samasugust kaebust menetleb kohus haldusasja nr 3-24-2585 raames, mistõttu pole uus kaebus lubatav. Kaebaja poolt 11.11.2025 kohtule esitatud kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Tartu Vangla kohustas teda tasuma 15.06.2024 toimunud väljaviimise kulu ja nõuab, et vangla tagastaks tasutud väljaviimise kulud summas 111,70 eurot. Seega tegemist on hüvitamiskaebusega, millega kaebaja soovib, et kohus mõistaks Tartu Vanglalt tema kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 111,70 eurot seoses 15.06.2024 toimunud väljaviimisega ema matustele (

§ 37lg 2 p 4).

6.2. Kohus selgitab, et haldusasja nr 3-24-2585 raames võttis kohus 29.08.2025 määrusega kaebaja hüvitamiskaebuse menetlusse, mille esemeks oli samuti 15.06.2024 toimunud väljaviimise kulude hüvitamise nõue. Tartu Vangla vastus kaebusele laekus kohtusse 15.10.2025, milles vangla käsitleb kaebaja kahjunõuet seoses 15.06.2024 toimunud väljaviimise kulude hüvitamisega. Järelikult 11.11.2025 kohtule esitatud kaebuse ese osas on juba alustatud halduskohtumenetlust ja varasemalt esitatud kaebus on menetluses (

§ 43lg 1 p 3).

2 3-25-4193 6.3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 3, tagastab kohus hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja taotles 15.06.2024 toimunud väljaviimise kulude hüvitamist summas 111,70 eurot.

1. Haldusasja materjalide kohaselt nõudis kaebaja 25.05.2025 Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes ja 11.08.2025 puuduste kõrvaldamise avalduses muu hulgas talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vangla vastas tema pöördumistele tähtaega ületades ja pöördumistele ei vastanud. Kaebuses palus kaebaja hüvitada talle kahju 25.05.2025 kahjunõudes märgitud osas. Seega tõlgendab kohus kaebaja nõuet nii, et kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist muuhulgas seoses vangla poolt alates
2. a-st pöördumistele vastamata jätmisega või vastuste esitamise viivitamisega (

§ 2lg 4).

7.1.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.

1. Haldusasja materjalide kohaselt tunnistas vangla 10.10.2025 otsuses nr 1-9/2-25/263-4, et ei jõudnud kõiki kaebaja poolt alates
2. a-st vanglale esitatud pöördumisi, mis on üle 350 ja perioodil 1.01.2025-30.05.2025 üle 138, tähtaegselt menetleda. Vangla tunnistas, et käitus antud juhul õigusvastaselt ja palus kaebaja ees vabandust. 7.
3. Kohus on seisukohal, et pidades silmas seda, et vangla vabandas kaebaja ees, aga samuti seda, et kahjunõuete ja vaideotsustega viivitamise korral on vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-dele 5 ja 8 kaebajal õigus pöörduda kohtusse, on kohus seisukohal, et kaebaja õiguste riive seoses tema pöördumistele tähtaegselt või üldse vastamata jätmisega ei ole intensiivne. Teabenõuete osas VangS § 11 lg 5 ei kehti.1 Sel põhjusel ei näe kohus põhjust arvata, et vangla vabandamine kaebaja ees ja enda tegevusetuse omaalgatuslikult õigusvastaseks tunnistamine ei oleks piisav kaebaja õiguste riive leevendamiseks. Kohus märgib, et selline kaebaja kuritahtlik käitumine, kus ta esitab vanglale pöördumisi praktiliselt igapäevaselt ja kui vangla ei jõua vastata või vastab hilinemisega nõuab kahju hüvitamist, ei ole tingitud õiguskaitsevajadusest, vaid selle käitumise eesmärk on pahatahtlik ja suunatud vanglaametnike töö takistamisele ja alusetult rikastamisele. Sellest tulenevalt ei näe kohus kahjunõude rahuldamiseks ilmselt alust. 7.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p 21, tagastab kohus mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse seoses vangla poolt kaebaja pöördumisetele tähtaegselt või üldse vastamata jätmisega. 8. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas talle riigi õigusabi määramist.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid ja tema terviseseisund on halb. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). 1 RKHKm 2.12.2021 nr 3-20-992, p

1. 3 3-25-4193 8.
2. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus tagastas kaebaja hüvitamiskaebuse tervikuna selle mittelubatavuse tõttu. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue osas (pöördumisetele vastamata jätmine või vastustega viivitamine) ei esine tungivat avalikku huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 8.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
4. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4