KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-105438 Tsiviilasi OK Incur

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu

1. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt öeldi leping üles
2. septembril
3. Hageja põhivõlg muutus VÕS § 195 lg 2, 5 ja § 82 lg 7 alusel tervikuna sissenõutavaks seega alates
4. septembrist
5. Kuna kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks alates
6. septembrist 2017, oli kostja kogu põhivõla tasumisega viivituses alates
7. septembrist
8. Hageja võib seega nõuda kogu põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist alates
9. septembrist
10. Hageja nõude arvestuse kohaselt oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks viivituses nelja osamakse tasumisega. Samas ei ole hageja hagiavalduses ega oma nõude arvestuses välja toonud, kui suure osa viivituses olnud neljast osamaksest moodustus põhivõlg. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude pinnalt ei ole seega võimalik arvestada viivist
11. septembri
12. a eest. Hageja võib seega nõuda kostjalt viivist alates
13. septembrist
14. Hagiavalduse kohaselt on lepingu ettenähtud viivise määr 0,066% päevas. Lepingus ettenähtud intressimäär on 0,055% päevas. Hageja võib VÕS §

§ 113

lg 1 alusel seega nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimääras, so 0,055% päevas. Hageja viivise nõue on VÕS §

§ 113

lg 1 järgi seega põhjendatud alljärgnevalt: 3947,38 * 0,055 * 341 päeva (23.09.2017 – 29.08.2018) = 740,33 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 425 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu summas 36 eurot, kokku 461 eurot. Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 400 eurot. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõivust 400 eurot tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja 25 eurot hageja enda kanda. Kohus saab maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 4842 järgi määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Avaldaja muid maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulusid sama sätte järgi ei hüvitata. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 järgi hagimenetluse kulude hulka. Kuna maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude katteks saab määrata üksnes 20 eurot, siis on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud põhjendatud 20 euro ulatuses. Kuna hagi rahuldati ligikaudu 97% ulatuses, tuleb maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 97%, so 19,40 euro, ulatuses kostja kanda ja 3%, so 60 sendi, ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ning kostjal ei saa sellest tulenevalt olla tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kohus jätab kostja menetluskulud seega kostja enda kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kohtule ei ole teada kostja elu- ja viibimiskoht, hagimaterjalid on temale kätte toimetatud avalikult teate avaldamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb K.L-ile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik