Obsah (12)

§ 187§ 3141§ 436§ 232§ 369§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2026, Viljandi Tsiviilasja number 2-25-19288 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ ha

§ 187lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.11.2025 D.N-i (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8895,87 eurot, intressid 324,63 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 886,36 eurot. Lisaks viivised alates 13.11.2025 kuni põhinõude summas 8895,87 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 9,5% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Inbank Finance 3.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009686187, mille alusel sai kostja laenu 14 000 eurot (dtl 13-19). Lepingu nr. L89009686187 kohaselt on krediidi kulukuse määr 11,38% aastas ja intressimäär 9,5% aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule perioodil 5.10.2022 – 5.09.
3. Hageja kinnituse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 7811,28 eurot (dtl 93-103). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 4.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 18.10.2024 (dtl 20). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 25.10.2024 lepingu üles (dtl 21). 31.10.2024 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 22).
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis krediidiandja kostja maksevõimelisust avalike registrite alusel. Kostja pangakontoväljavõtet kohtule esitatud ei ole.
5. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 24.11.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-kirja teel

§ 3141lg 2 alusel 27.01.2025.

Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 16.03.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused 5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 6. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 3.09.2022 AS Inbank Finance (edaspidi ka krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. L89009686187 (dtl 13-19).
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
3. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
4. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
7. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
9. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
10. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
11. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja suhtes teinud päringud riiklikest registrites. Krediidiandja leidis, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 1500 eurot (kostja laenutaotlusesse märkis ise 1200 eurot), igakuisteks kohustusteks 150 eurot. Hageja on ise kohtule esitanud ka väidetava EMTA päringu vastuse, millest nähtub, et kostja keskmiseks (11 kuu) sissetulekuks on 999,35 eurot (dtl 51), seega jääb kohtule arusaamatuks, miks krediidiandja lähtus siiski 1500 euro suurusest sissetulekust, kui isegi laenutaotluses oli märgitud väiksem summa. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest sellist kostja sissetulekut järeldada saaks. Ühtlasi ei saa kohus nõustuda kostja igakuiste väljaminekutena summas 150 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja kinnitatud kohustused olid väidetavalt 1000 eurot kuus (dtl 6). Krediidiandja ei ole selgitanud, miks lähtuti just kohustuste arvestamisel 150 eurost. Võetava laenu igakuiseks osamakseks kujunes 371,19 eurot. Kui lähtuda krediidiandja enda arvutusest, siis ei olnud kostja oma sissetuleku juures krediidivõimeline (999,35 – 1000 – 371,19). Ühtlasi oli kostjal laenulepingu sõlmimise hetkel üks alaealine laps, kellega krediidiandja ei ole laenu andmisel arvestanud. Ilma pangakonto väljavõtteta ei saanud krediidiandja veenduda kostja tegelikes finantskohustustes ning igakuistes püsikuludes, mis on krediidivõime hindamiseks olulised. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.
12. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 9,50% aastas (vt dtl 14). Seadusjärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 8.12.2025 kohtule ümberarvestuse, mille kohaselt kostja on tasunud 7811,28 eurot seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-26 osamaksed so 05.10.2022-05.11.2024 täielikult ning
13. so 05.12.2024 osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 05.12.2024 osamaksest. 08.12.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 4327,73 eurot so 27.-
14. osamaksed so 05.12.2024 -05.12.
15. Hageja palub välja mõista 08.12.
16. a sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa 4327,73 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

§ 369alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast.

Kostja on viimase makse teinud 09.08.

1. Seega ei ole kostja hageja pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4327,73 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
2. Kohtu hinnangul on hageja ümberarvestus korrektne, st et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue kokku 7366,69 eurot ja intress kokku summas 175,11 eurot sealhulgas kohtuotsuse tegemise ajal sissenõutavaks muutunud põhinõue 5569,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress summas 165,41 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 1797,45 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress summas 9,70 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla koos intressiga välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast perioodil 5.05.2026 – 5.09.
4. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue sissenõutavaks muutunud põhiosalt (so kohtuotsuse tegemise aja seisuga 5569,24 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 21. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda. 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ja õigusabikuludest summas 718,25 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 840 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).
2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 940 (840 + 100) * 74% = 695,60 eurot. 25.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (695,60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik