) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kahekümnest võlausaldajast esitanud vastuväited viis, kelle tagatiseta nõuded moodustavad 34,38% nõuete kogusummast.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad vähem kui seaduses sätestatud määr, saab kava
Q.A T. on kohustusi kogusummas 42593,73 eurot (s.h põhinõuded 39453.06 eurot), millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse 25647,05 eurot. Kohus nõustub sellega, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Avaldaja varaks on igakuine töötasu keskmiselt 1262 eurot, elatis lastele 346 eurot ja sotsiaaltoetus ning võlgniku ja tema endise abikaasa kaasomandis olev ja pere elukohana kasutatav korteriomand. Kohus nõustub, et sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa pöörata sotsiaaltoetusele. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini ka võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul ise endaga toimetuleku. Vastuseks Bondora Servicer OÜ vastuväitele võlgade ümberkujundamise meetmete kohaldatavusest selgitab kohus, et kooskõlas kohtupraktikaga on võlgade ümberkujundamisel nii võlgnike kui võlausaldajate huve kaaludes lubatav optimaalseima ja reaalselt täidetava kava kujundamiseks kombineerida
Bondora Servicer OÜ, Express Credit AS-i, Omaraha OÜ, Svea Finance AS-i ja Swedbank AS-i vastuväidete osas, et nõue peaks jääma vähendamata või võlgnik peaks tasuma vähemalt põhivõla, selgitab kohus, et esiteks on võlgade ümberkujundamise menetlus loodud alternatiivina pankrotimenetlusele ning kohtul tuleb seega võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses (RKTKm 3-2-1-28-13, p 12, 13). Käesoleval juhul ei seata esitatud 4 kava kinnitamisel võlausaldajaid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral, ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole põhistanud, kuidas võlgniku vara ja kohustusi hinnates oleksid võlausaldajate huvid paremini kaitstud võlgniku pankrotimenetluses. Teiseks ei oleks võlgniku maksevõimet arvestades võlausaldajate kogunõuete ega ka üksnes põhinõuete tervikuna tasumine kuumakse suurendamise teel võlgnikule jõukohane. Ettepanek näha nõuete tasumine ette pikema tähtaja jooksul, et seeläbi saavutada suurem nõuete rahuldamine, ei ole kohtu hinnangul mõistlik. Kava täitmise kestvuseks on määratud kuni 6 aastat (12-71 kuud sõltuvalt põhinõude suurusest), mis on võrreldav pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse kestvusega, mida võib ka võlgade ümberkujundamise menetluses lugeda kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks. 8. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka
lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. 9. Arvestades võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise aega peab kohus kooskõlas
lg 5 sätestatuga põhjendatuks lükata ühe kuu võrra edasi võlausaldajatele saadetud ümberkujundamiskavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaega. 10.
lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (
). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (
11. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 12.
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning nõustaja võimalikud kulud Q.A T. kanda. Nõustaja tasu kindlaksmääramise osas teeb kohus eraldi määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.