KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2025, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Viivi Kalme Tsiviilasja number 2-25-9841 Tsiviilasi Eestihoiu

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Eestihoius HLÜ arvelduskontole nr LT963500010017434637, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-9841, J.P. riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 350 eurot tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 3 välja toodud võlgnevuses.

1. Pooled on leppinud kokku p-s 3 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele LT963500010017434637 märkides selgituseks „Ts asi 2-25-9841, J.P. võlgnevus“.
2. Pooled lepivad kokku, et kui Kostja täidab Kompromissi nõuetekohaselt ei nõua Hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus Hagejal on.
3. Kui Kostja ei tasu p-des 3.1 ja 3.
4. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on 1 maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud, on Hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Hagejal õigus nõuda Kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames 22,01% aastas ehk 0,061% päevas tagastamata laenusummalt alates Kompromissi sõlmimisest.
5. Samuti on pooled leppinud kokku, et Hagejal on õigus nõuda edasiulatuvat viivist selliselt, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.
6. Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
7. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
8. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
9. Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
10. Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
11. Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
12. Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
13. Pooled on teadlikud, et: - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. - Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.
14. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-9841 menetlus Eestihoius HLÜ hagis J.P. vastu võla nõudes.
15. Kompromissi kinnitava määruse jõustumisel tagastada hagejale Eestihoius HLÜ (registrikood 12541563) arvelduskontole nr LT LT963500010017434637, pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot, märkides selgitusse „ Tsiviilasi nr 2-25-9841, J.P. riigilõivu osaline tagastamine“.
16. Saata määrus selle jõustumisel määruse p.18 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 2 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik Eestihoius HLÜ esitas 20.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse J.P. vastu 8606,17 euro saamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 05.08.2025.a määrusega ja väljastas selle kostjale. Kostja vastas kohtule 12.09.2025, kinnitades hagi kättesaamist ja küsides, kas saaks sõlmida maksegraafiku. Kohus tegi 05.11.2025 ettepaneku pooltele pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas 12.11.2025 kohtule kirjaliku kompromisslepingu, mida soovis kostjaga allkirjastada. Kostja telefonile ei vastanud, vastas isik, kes nimetas ennast kostja endiseks abikaasaks ja kostjast midagi ei tea. Kohus määras kohtuistungi 01.detsembrile
17. Kostja teatas, et ta ei saa tulla, kuid soovib sõlmida maksegraafiku võla tasumise kohta. Kohus määras uue kohtuistungiaja 03.detsembrile
18. Kohtuistungil 03.detsembril 2025 osalesid hageja esindaja ja kostja J.P.. Kostja kinnitas liisingu saamist auto ostmiseks, auto osteti. Nüüdseks on auto katki. Kostja tunnistab võlga ja on nõus selle ära maksma maksegraafiku alusel. Iga kuu 150 eurot. Kostja saab jaanuarist 2026 tööle. Makse 150 eurot kuus 18.kuupäevaks on talle sobiv. Soovib teha püsikorralduse laenumaksete tegemiseks. Kostja kinnitab kompromissi sobivust ja on valmis seda täitma. Kohus tegi kostjale ettepaneku allkirjastada kohtuistungil hageja esitatud kompromissileping. Kostja väitel ta ei saa telefonis kompromissi digitaalselt allkirjastada, teeb seda kodus kohe pärast kohtuistungit. Hageja nõustus. Pärast kohtuistungit teatas kostja kohtule, et tal ei õnnestu kompromissi digitaalselt allkirjastamine. Hageja taotles kohtult õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemist, kuna kostja eksitas nii hagejat kui ka kohut ja jättis kompromissi allkirjastamata. 05.12.2025 kell 08:20 saatis kostja kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Hageja allkirjastas kompromissilepingu 05.12.2025 kell 13:52, kompromissileping edastati kohtule. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissis kajastanud kompromissi sõlmimisele eelnenud asjaolud, mis on järgmised: a) Hageja õiguseellane AB Kreditex AS on sõlminud 05.12.2022.a. Kostjaga kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr. L221205001 (edaspidi leping), mille alusel Hageja andis Kostjale laenu summas 7400,00 eurot ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi 22,01% tagastamata laenusummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga. b) Kostja ei ole täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning Hageja, kes on AB Kreditex AS õigusjärglane, on Lepingu üles öelnud; c) Võlgnevuse sissenõudmiseks on Hageja 20.06.2025 esitanud hagiavalduse Tartu Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus Kostjalt välja mõista; d) Hageja nõue kostja vastu on 6965,31 eurot, millest 3 a. Tagastamata laenusumma moodustab 6044,34 eurot; b. Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 541,26 eurot; c. Sissenõudekulud moodustavad 40 eurot; e. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 339,71 eurot; e) Lisaks punktile d) on Hageja tasunud tsiviilasjas nr 2-25-9841 raames riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulude katteks 720 eurot (edaspidi menetluskulud, kokku 1420 eurot); f) Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on Hagejal õigus nõuda Kostjalt lepingu järgi lisanduvat viivist 22,01% tagastamata laenusummalt aastas. g) Ülaltoodut kokku võttes on Hageja nõue Kostja vastu 01.12.2025 seisuga 8385 31 eurot. Pooled on kohtuistungil kohapeal kinnitanud lepingu sobivust neile. Kostja selgitas liisinglepingu sõlmimise asjaolusid ja kinnitas, et nii makse suurus kui ka tasumise kuupäev sobivad talle. Ta on nõus kompromissi täitma. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 661

lg 4 järgi võib hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Pooled on kompromissis leppinud kokku menetluskulude jaotuses, s.h. selles, et hageja taotleb tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist ehk summa 350 eurot tagastamist Eesti Vabariigilt

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Kohus on kontrollinud, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot.

§ 150lg 2 p1 järgi Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui