Obsah (13)

§ 415§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175§ 455§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. aprill 2019. a, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1202

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses nõustunud tagaseljaotsuse tegemisega. 2 Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 04.01.

1. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 05.02.
2. a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 03.08.

1. a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr L
2. Lepingute kohaselt võimaldati kostjale sideteenuse Starman Start: MInternet + M-digiTV, Ajamasina, STARbox, TV Everywhere ja Wi-Fi teenuse kasutamine. Lepingu alusel anti kostjale kasutamiseks DigiTV kaart ja Digiboks ning modem koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostja ei tasunud mitme kuu vältel teenuse osutamise eest ega seadmete üüri. Lepingu kohaselt kohustus kostja lepingu lõppemisel tagastama tema valduses olevad seadmed, kuid kostja seda ei teinud. 01.04.2018 esitas hageja kostjale lõpparve (arve nr A-31893949) maksmisele kuuluva sideteenuse tasu, seadmete üüri ja väärtuse hüvitamise kohta kogusummas 314,02 eurot. Hageja palub kostjalt Q.I välja mõista tasumata arvetest tulenev põhivõlgnevus 56,53 eurot, kahjuhüvitis tagastamata seadmete ja kiipkaardi eest 208 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,06 eurot ning viivise põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 29.12.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlgnevuselt kokkuleppelises (tl 31) määras 0,05% päevas. Hageja viivisenõue kogusummas 34,06 eurot koosneb tasumata arvetelt arvestatud viivisest 2,18 eurot ning tasumata põhivõlgnevuselt s.o teenuse ja kahjuhüvitise summalt 264,53 arvestatud viivisest perioodi 01.05.2018 – 28.12.2018 eest 31,88 eurot.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kogusummas 264,53 eurot viivise väljamõistmist alates 29.11.2019 (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppelises määras 0,05% päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 29.12.2018-23.04.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 15,34 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 49,40 eurot (34,06+15,34). Hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist 3 kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 200 eurot s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulud seisnevad tõendite kogumises, korrastamises ja hagiavalduse koostamises, ülevaatamises ja kohtule edastamises. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Hageja on märkinud, et tagaseljaotsuse tegemise korral soovib ta täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid kohus ei pea täiendava tähtaja andmist vajalikuks. Kostjale on hagiavaldus ja avalduse menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult ning kuna hageja ei ole menetluses pärast hagiavalduse esitamist osalenud, et saa hagejal olla tekkinud täiendavaid menetluskulusid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 200 (100+100) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist

§ 177lg 2 alusel.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Hagiavalduses ja rahvastikuregistris on kostja aadressiks märgitud XXX ning maksekäsu kiirmenetluses on kostja nimetatud aadressi kinnitanud. Kuna kostjale ei õnnestunud märgitud aadressil kohtudokumente kätte toimetada, toimetati hagiavaldus kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Q.I-le kätte toimetada avalikult vastavalt

§ 317lg 3 ja 4 sätestatule.

4

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 5