18.12.2018 täpsustas avaldaja esindaja Tartu Maakohtule, et kompromissläbirääkimistel on lähtutud summast, mille ulatuses on võlgnikule tehtud makseettepanek s.o 1348,80 eurot. Võlgnik on nõustunud seda tasuma osade kaupa, intressiga 12% aastas. KOHTU PÕHJENDUSED Avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Kohus menetleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 4 järgi kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Võlgnik on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud, et on asunud maksegraafiku alusel makseid tegema. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Pooled kannavad
lg 9 ja § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooled oleksid menetluskulude osas kokkuleppe sõlminud. Kohus jätab
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.