Obsah (12)

§ 415§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 13. november 2018. a, Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. 2 Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 04.09.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 23.09.2018. Tartu Maakohtu 04.09.2018. a määrusega kohustati kostjat hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Vastuse esitamise tähtpäev oli 23.10.2018. Käesoleva otsuse tegemiseni ei ole kostja hagiavaldusele vastanud.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb BB Finance OÜ ja kostja vahel 12.12.

1. a sõlmitud laenulepingust nr 2101683560, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 499,21 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi tähtaegselt ning BB Finance OÜ ütles 14.03.
2. a teatisega kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 29.03.
3. Hageja taotleb põhivõlgnevuse 499,21 eurot, intressi tasumata osamaksetelt alates esimesest tasumata osamaksest 11.01.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 12.03.2017 summas 53,85 eurot ning lepingujärgsel intressimääral 0,12% päevas põhineva viivise summas 328,65 eurot väljamõistmist. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisele järgnevast päevast 31.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses intressimääras 0,12% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 170,56 eurot. Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõla, intressi ja viivise osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressimäär 46,3% aastas. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue alates 31.08.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni on põhjendatud ja seda vastavalt lepingulisele intressimäärale 0,12% päevas. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on kogu hagiavalduses esitatud viivisenõuet vähendanud põhinõude suuruseni s.o lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele 328,65 taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist kuni 170,56 euro täitumiseni. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 31.08.2018 – 13.11.2018) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 44,93 eurot. 3 Menetluskulude jaotus

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 1150 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv summas 200 eurot ja hageja õigusabikulud 950 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt osaühingule BB Finance OÜ esitatud arvest nr 2582918 nähtub, et esindustasu võlglase R.X kohtumenetluses on 950,00 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Hageja sõlmib laenulepinguid oma majandus- ja kutsetegevuses ning neist tulenevate hagide koostamine ei nõua märkimisväärset ajakulu. Kulu põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda menetlusdokumendi pikkusest, vaid arvestada tuleb ka seda, kas hagejal on võimalik esitada standardseid menetlusdokumente ja korduvaid väiteid. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes suhteliselt standardse hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 eurot (200+300). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist

§ 177lg 2 alusel.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4