2-25-123351/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. aprill 2026 Tsiviilasja number 2-25-123351 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Riin Luusi vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing EUROPARK ESTONIA määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk 10811490), esindaja Marge Juur Vastustaja (kostja): Riin Luus (ik XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. novembri 2025 määrus osaliselt menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Riin Luusi kanda ning mõista Riin Luusilt välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude katteks 187 eurot 50 senti.
5. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
6. Lõpetada menetlus Osaühing EUROPARK ESTONIA hagis Riin Luusi vastu võlgnevuse nõudes, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
7. Jätta menetluskulud Riin Luusi kanda. 2.
8. Välja mõista Riin Luusilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude katteks 187 eurot 50 senti. 2.
9. Väljamõistetud menetluskuludelt (187 eurot 50 senti) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
10. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
11. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
12. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas
13. septembril 2025 Riin Luusi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus
14. oktoobri 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 50 euro saamiseks menetlemiseks üle Viru Maakohtule. Maakohus jättis
15. oktoobri 2025 määrusega avalduse käiguta ning määras hagejale 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhjendatud hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
16. oktoobril 2025 esitas hageja hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 40 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 360 eurot, sh 100 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 240 eurot õigusabikulu (ajakulu 2 h, tunnitasu 120 eurot). Maakohus võttis hagi
17. oktoobri 2025 määrusega menetlusse.
18. Kostja teatas
19. novembril 2025 maakohtule, et trahv on täies ulatuses makstud. Kostja selgitas täiendavalt, et sai
20. oktoobril 2025 maksekäsu kiirmenetluse teate ja esitas
21. oktoobril 2025 vastuväite, kuna ta polnud saanud võla kohta ühtegi teadet. Hageja esindaja vastas
22. oktoobril 2025, et
23. jaanuaril 2025 olevat saadetud teavitus e-posti aadressil XXXXXXXXXXXX. Kostja seda e-kirja saanud ei ole.
24. oktoobril 2025 palus kostja hagejal saata meeldetuletuskiri, kust oleks näha, millal, kuhu ja kes on teavituse saatnud. Mihkel Luus tasus
25. novembril
26. a 15 eurot trahvikviitungil oleva QR koodi abil ning arvas, et trahv on tasutud. Asja lõpetamiseks maksis Mihkel Luus
27. oktoobril 2025 nõudesumma 135 eurot.
28. Hageja esitas
29. novembril 2025 kohtule avalduse, mille loobus hagist ja palus jätta menetluskulud 365 eurot kostja kanda, kuna kostja tasus hageja nõude pärast hagi esitamist. Menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 35 eurot ja õigusabikuludest 330 eurot, sh hagi esitamine 240 eurot (2 h × 120 eurot) ja
30. novembri 2025 menetlusdokumendi koostamine 90 eurot (0,75 h × 120 eurot). 2 Hageja selgitas, et esitas
31. oktoobril 2024 kostjale leppetrahvinõude 55 eurot ja võimaldas kuni
32. novembrini 2024 tasuda selle alandatud summas, s.o 15 eurot.
33. novembril 2024 maksis Mihkel Luus leppetrahvi 15 eurot. Hageja saatis leppetrahvi tasumata osas (40 eurot) menetlemiseks lepingulisele esindajale EFTA Legal OÜ-le.
34. jaanuaril 2025 saatis hageja esindaja kostja Rahvastikuregistrist saadud e-posti aadressil XXXXXXXXXXXX meeldetuletuskirja, millele oli lisatud sissenõudmiskulu 10 eurot vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-le
35. Kirjas anti täiendav tähtaeg tasumiseks
36. jaanuarini
37. Kostja ei tasunud leppetrahvi jääki ega esitanud nõudele vastuväiteid. Leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine (TlnRnKo 2-21-121615, p 13) ning parkimislepingute puhul loetakse leppetrahvinõue kättetoimetatuks selle kviitungi sõiduki kojamehe vahele jätmisega (RKTKo 2-17-117146, p 12).
38. oktoobril 2025 esitas kostja nõudele vastuväite, et temani ei ole varasemalt teated leppetrahvi kohta jõudnud, ja soovis trahvi kohta dokumente.
39. oktoobril 2025 saadeti kostjale selgituskiri koos
40. jaanuari 2025 meeldetuletuskirjaga ning lisati leppetrahvinõue koos fotodega.
41. oktoobril 2025 selgitati kostjale veelkord leppetrahvi sissenõudmise eeldusi. Kostja leppetrahvi ei tasunud, mistõttu hageja esitas
42. oktoobril 2025 kohtule hagi leppetrahvi 40 eurot väljamõistmiseks.
43. oktoobril 2025, s.o pärast hagi esitamist, tasus Mihkel Luus hagejale 135 eurot. Hageja eesmärk on saavutatud ja ta loobub hagist.
44. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust, nõudest sai kostja teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Parkimistingimusi rikuti
45. oktoobril 2024, maksekäsu kiirmenetlus algatati
46. oktoobril 2025, s.o peaaegu aasta hiljem. Selline viivitus on ebamõistlik. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite andmete puudumise tõttu (autol on mitu kasutajat), mitte ei keeldunud maksmisest. MAAKOHTU LAHEND
47. Viru Maakohus lõpetas
48. novembri 2025 määrusega hageja hagis kostja vastu võla väljamõistmiseks menetluse, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades (kostjal menetluskulud puuduvad; hageja menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades) ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 46,25 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt ei ole vaidlust selles, et leppetrahv ja maksekäsu kiirmenetluse kulud kokku 135 eurot tasuti
49. oktoobril 2025 ehk peale hagi esitamist. Kohus leidis, et hagimenetluse põhjendatud kulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4, 5 ja § 162 lg 4 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Kohus leidis, et hagihinnalt 40 eurot menetluskulude nõue 365 eurot on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude nõue ületab hagihinda ca 9 korda. Tegemist ei ole leppetrahvi pahatahtliku tasumata jätmisega, vaid kostjale ei ole piisavalt korrektselt, selgelt ja põhjendatult nõuet esitatud ja selgitatud ning hageja ei ole piisavalt efektiivselt realiseerinud asja kohtuvälise lahendamise võimalusi. Soodustrahv 15 eurot tasuti ilma võlanõudeta. Kohus möönis, et kostja saanuks tasuda nii soodustrahvi kui ka maksekäsu kiirmenetluse nõude 135 eurot ilma viivituseta, kuid ka hageja saanuks eesmärgi saavutada oluliselt väiksemate kuludega. Leppetrahvi tasumise kohustus ei tulene meeldetuletuskirjast, küll aga olnuks hageja poolt korrektne enne kohtusse nõude esitamist veenduda, kas kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud, seda enam kui tegemist oli tasulise kirjaga, mille eest soovis hageja VÕS § 113 2 järgi sissenõudmiskulu. Meeldetuletust ei saadetud kostja elukoha (registrijärgsel) aadressil, vaid e-postiga, selle kättetoimetamine ei ole tõendatud. Olukorras, kus kostja on leppetrahvi koos kuludega tasunud summas, mis ületab trahvinõuet ca 3 korda, on hagimenetluse kulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. 3 Hageja on arvestanud kostja tasutud 135 eurot maksekäsu kiirmenetluse nõude katteks. Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja ka 10 eurot sissenõudmiskulu VÕS § 1132 alusel
50. jaanuari 2025 kirja saatmise eest. Hagiavalduses seda nõuet ei ole. Kohus lähtus hagiavalduses ja
51. novembri 2025 seisukohas esitatust. Kostja tasutud 135 eurost on kaetud seega leppetrahv 40 eurot ja 95 eurot tuleb arvestada menetluskulude katteks. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 35 eurot hagiavalduse esitamisel; hagihinnalt kuni 350 eurot tuleb tasuda riigilõivu 100 eurot). Kohtu hinnangul tuleks iga vähemalt alla 100 euro suuruse nõude puhul eelistada kohtuvälise lahendamise võimalusi. Kohus tagastab hagejale vastava avalduse esitamisel TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ehk 17,50 eurot (35 ÷ 2 ). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot näeb ette TsMS § 4842, seega on see põhjendatud kulu. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja töötunni hind (120 eurot) on mõistliku suurusega, kuid vajalik ja põhjendatud ajakulu hagi ja
52. novembri 2025 seisukoha koostamisele on kokku 1,5 tundi. Tegemist on trafaretse hagiga, sarnaseid hagisid on hageja esitanud arvukalt.
53. novembri 2025 seisukoht kordab suures osas hagis toodut ning sisaldab pigem asjaolude kirjeldust kui õiguslikke seisukohti. Seega põhjendatud õigusabikulu on 180 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 282,50 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, 17,50 eurot pool hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ja 180 eurot õigusabikulu. Kummagi poole kanda jääb pool kuludest ehk 141,25 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 46,25 eurot (141,25 – 95). Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
54. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude vähendamise osas, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 365 eurot. Hageja palub määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle 365 euro. Määruskaebemenetluse kulud palub hageja jätta samuti kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi kohus jätma menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Kostjale anti võimalus hagimenetluse kulusid vältida (leppetrahvi kättetoimetamisega, meeldetuletuskirjaga, maksekäsu kiirmenetluses), kuid ta ei teinud seda.
55. oktoobril 2025 esitas kostja nõudele vastuväite (samalt e-posti aadressilt, kuhu oli saadetud kohtueelne meeldetuletus), et temani ei ole varasemalt jõudnud teated leppetrahvi kohta, ja soovis trahvi kohta dokumente.
56. oktoobril 2025 saatis hageja esindaja kostjale selgituskirja koos
57. jaanuari 2025 meeldetuletuskirjaga ja lisas leppetrahvinõude koos fotodega.
58. oktoobril 2025 selgitas hageja esindaja kostjale veelkord leppetrahvi sissenõudmise eeldusi. Kuna kostja leppetrahvi ei tasunud, oli hageja sunnitud esitama hagi kohtusse. Seadusest ei tulene, et leppetrahvi tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud meeldetuletuse (TlnRnKm 2-21-121615, p 13). Seega ei ole asjakohane kohtu põhjendus, et hageja peab veenduma, et kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud. Hageja tegi mõistlikult vajaliku, et nõuet kohtueelselt lahendada. 4 Menetluskulude suuruse sidumine hagihinnaga ei ole seadusega kooskõlas. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324), et lähtuda tuleb kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Hageja õigusabikulud 2,75 tunni eest 330 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja hageja menetluskulude suurust ei vaidlustanud. Hageja välja töötatud hagi põhja kasutades saab hagi koostada sõltuvalt leppetrahvi väljastamise asjaoludest. Kiirmenetluses tegeles nõudega juristi abi (Gerda Reinaru). Hagi koostamisel pidi teine esindaja (Marge Juur) materjalid läbi töötama, erinevatest andmebaasidest lisad koostama, kontrollima ja komplekteerima. Lisaks maksis hageja riigilõivu ja esitas hagi e-toimiku kaudu.
59. novembri 2025 menetlusdokument ei ole hagi kordus. Hageja kontrollis maksmisi, viitas e-toimiku järgi asjaoludele ja tõenditele, töötas läbi kostja vastused, uuris G. Reinaru poolt kostjale saadetud selgituskirja, vaatas kohtupraktikat ning koostas taotlused (kokku 4 lehel). Hageja esindaja ei saanud seda kõike jõuda 1,5 tunniga. Hageja esindaja ei ole ka vandeadvokaat, kelle kohta on Riigikohus leidnud, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal (RK 2-17-10348, p 16). VASTUSTAJA VASTUVÄITED
60. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohus kasutanud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud kaalutlusõigust õigesti. Menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulud ületavad nõude ligi 9 korda. Kostja ei ole menetluse põhjustaja. Kostja ei ole nõuet pahatahtlikult eiranud. Kostja ei saanud meeldetuletusi ja esitas vastuväite põhjendatult, info puudumise tõttu. Kostja on selgitanud, et sõidukil oli mitu kasutajat ning seetõttu oli vaja täiendavaid andmeid, et tuvastada, millistel asjaoludel on maksmata trahv tekkinud. Leppetrahvi kviitungi alusel tehti makse ekslikult väiksemas summas, kuna makse tehti pärast soodustähtaja möödumist. Kostjale ei olnud selge, et tasuda tuleb suurem summa. Leppetrahv määrati
61. oktoobril 2024, maksekäsu kiirmenetlus algatati alles
62. oktoobril
63. Selline viivitus ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja suurendab eksimuse ohtu. Hageja ei tõendanud meeldetuletuste kättetoimetamist ja ei kasutanud piisavalt kohtuväliseid võimalusi. Riigikohtu praktika kohaselt peab menetlus toimuma ökonoomselt ning vältida tuleb põhjendamatute kulude tekitamist. Maakohus vähendas õigusabi ajakulu põhjendatult, kuna tegemist on tüüpilise hagiga. Kostja on samuti kulutanud märkimisväärselt aega dokumentidega tutvumiseks, seisukohtade koostamiseks ja õigusliku olukorra mõistmiseks. Kostja ei ole nõudnud oma ajakulu hüvitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
64. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 187,50 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5
65. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude vähendamise osas, taotledes tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 365 eurot. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse. Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1, kontrollib ringkonnakohus seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude suuruse osas.
66. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus hageja nõude
67. novembril 2025, s.o pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire, kui jättis hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praeguses asjas TsMS § 162 lg 4 mõttes erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetluskulude jätmist poolte kanda võrdsetes osades. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et väikese hagihinnaga asjades on paratamatu, et vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ületavad hagihinda, kuivõrd juba riigilõiv on kuni 350-euroselt hagilt 100 eurot. Lepingulise esindaja kulude osas on Riigikohus selgitanud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19), et põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga ning ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Eeltoodud seisukohaga tuleb arvestada ka hagist loobumise vastuvõtmisel menetluskulude jaotamisel. Kostja väitel ei saanud ta kätte hageja poolt kostja Rahvastikuregistrist võetud e-posti aadressil (XXXXXXXXXXXX, mida kostja on kasutanud ka antud kohtumenetluses kohtuga suhtlemiseks)
68. jaanuaril 2025 saadetud meeldetuletuskirja leppetrahvinõude tasumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja pidanuks enne nõude kohtusse eitamist veenduma, et kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et parkimisteenuse osutamisel ei ole leppetrahvi sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine (vt TlnRnKo 25.04.2023, 2-21-121615, p 13), ning leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Kostja on kinnitanud, et Mihkel Luus tasus
69. novembril
70. a 15 eurot trahvikviitungil oleva QR koodi abil, seega vaidlust ei saa olla selles, et leppetrahvinõue oli kostjale edastatud. Asjaolu, et kostja väitel oli tema autol mitu kasutajat, ei oma asjas tähtsust. Kostja ja tema auto kasutajate vahelised suhted ei mõjuta hageja ja kostja vahelise vaidluse lahendamist. Tasumata leppetrahvi summast 40 eurot sai kostja teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses, sest ta esitas sellele vastuväite. Hageja esindaja on
71. oktoobril 2025 ja
72. oktoobril 2025 selgitanud kostjale leppetrahvi määramise asjaolusid ning leppetrahvinõuete kättetoimetamist ja sissenõudmist. Hageja esitas hagi kohtule
73. oktoobril 2025 (mis oli hagejale maakohtu
74. oktoobri 2025 määrusega puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja viimane päev). Kostjal oli pärast hagejalt
75. oktoobril 2025 ja
76. oktoobril 2025 asjakohaste selgituste 6 saamist piisavalt aega, et tasuda maksekäsu kiirmenetluses nõutud summa. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses nõutud 135 eurot alles
77. oktoobril 2025, s.o pärast hagi esitamist (ja maakohtu
78. oktoobri 2025 määrusega menetlusse võtmist ning e-kirjaga kostjale vastamiseks edastamist). Kostja on oma kohustuse täitmisega viivitanud põhjendamatult kaua. Kirjeldatud olukorras ei ole alust asuda seisukohale, et hagimenetluse kulude kostja kanda jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega menetluskulude jaotamisel puudub alus kohaldada TsMS § 164 lg-t 4 ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda.
79. Hageja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel summas 282,50 eurot ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire rikkunud ja on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid kõiki. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et ringkonnakohtu arvates ei ole alust maakohtu määratud hageja lepingulise esindaja kulu suurendamiseks. Hageja lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ajakulu 1,5 h, tunnitasu 120 eurot) vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Riigilõiv kuulub hagejale kostja poolt hüvitamisele summas 82,50 eurot, kuivõrd pool maakohtule hagi esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust (s.o 17,50 eurot) on võimalik hagejale tagastada vastava avalduse esitamisel TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3 alusel. Lisaks on põhjendatud kulu maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel.
80. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 187,50 eurot (282,50 eurot – kostja poolt juba tasutud summast menetluskulude katteks jääv 95 eurot).
81. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7