, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.T väärteoasjas nr 4-16-8667 [2670,16,005722] Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) ööpäeva. Kohustada V.T `t ilmuma 30.01.2017.a kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18, XXX. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada V.T ´e suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja V.T-le . Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 13.12.2016.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 13.12.2016.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 05.01.2017.a. Asjaolud ja menetluskäik 04.11.2016 teostas politseipatrull Iiiklusjärelvalvet XXXas. Kell 04.41 pidas patrullpolitseinik Martin Tarkpea Tallinna mnt 103 maja juures suunaga Raua tanava suunas kontrollimiseks kinni mootorsõiduki Audi A6 reg nr XXX. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis V.T (XXX), kes juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/1 kohta. 04.11.2016.a on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt 04.11.2016 04:41 Tallinna mnt 103, Pärnu linnas, Pärnu maakonnas juhtis V.T mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l kohta. V.T rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemise asjaolud on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. 02.12.2016.a edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks V.T väärteoasja nr 2670,16,005722 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles V.T süüdi mõistmist LS § 224 lg 2 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ja määrata 30 ööpäeva aresti ning võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuistungil V.T tunnistas end süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et tal oleks kindlasti lube vaja, sest käib kaugel töö. Aresti kandma mina ta ei saa, sest tal on 9 kuune laps. Kui peab aresti kandma minema, siis nii hilja kui võimalik, nt 30. jaanuar 2017.a. Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ja palus määrata V.T-le 30 päeva aresti ning võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuväline menetleja selgitas, et väärteoasja menetluse käigus on selgunud, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud kriminaalkorras liiklusalase süüteo eest
järgi 01.03.2016 rahalise karistusega 1100 eurot ja võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Seda karistust ei ole ta millekski pidanud, rahalist karistust ei ole tasutud. Kehtivaid väärteokaristus on menetlusalusel isikul 2, mõlemad määratud Liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest. Kriminaalkorras mõistetud rahaline karistus on menetlusalusel isikul täitmata. Menetlusalune isik ei ole kriminaalkorras mõistetud karistusest ja väärteokorras määratud karistustest järeldusi teinud, vaid jätkab uute tõsiselt ohtlikke liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Ta toob põhjuseks alati perekondlikud probleemid. Isik ei tööta, trahvi talle määrata ei saa, sest see tulemust ei anna. Isik jätkab uute tõsiselt ohtlikke õigusrikkumiste toimepanemist. Seega tuleb otsustada kohtuistungil menetlusalusele isikule aresti mõistmine ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et on tõendamist leidnud V.T poolt väärteo toimepanemine LS § 224 lg 2 järgi. Kohtulikult uuritud tõendite, nagu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri väljatrüki, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, esitatud vastulause ning karistusregistri väljavõtte, pinnalt saab teha ühese järelduse – V.T juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,65 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 3 nõuet. Antud osas puudub ka vaidlus menetlusosaliste vahel. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et menetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritav LS § 224 lg-s 2 ettenähtud 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani süüteo toime tahtlikult. Kohtuistungil on V.T kinnitanud, et oli alkoholi tarvitanud. Kohtu arvates näitab eelosutatu vähemalt otsest tahtlust süütegu toime panna. Istudes alkoholi tarbimisele järgnevalt autorooli, pidi V.T teadma, et täidab sellise käitumisega süüteokoosseisu ning tahtma või vähemalt möönma seda.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalust isikut eelnevalt karistatud kriminaalkorras liiklusalase süüteo eest
järgi 01.03.2016 rahalise karistusega 1100 eurot ja võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kehtivaid väärteokaristusi on menetlusalusel isikul kaks, mõlemad määratud Liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest. V.T käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-140-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus V.T-le aresti ja lisakaristuse kohaldamiseks on põhjendatud. Rahalise karistuse mõistmine V.T-le ei ole otstarbekas. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on V.T-l 2 kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Lisaks on karistatud 01.03.2016.a menetlusalust isikut
Rahalist karistust ei ole tasutud. Seega ei ole kergemad karistused, so rahalised sanktsioonid, menetlusalusele isikule mõju avaldanud ning isik jätkab süütegude toimepanemist.
kohaselt võib füüsilisele isikule väärteo eest mõista põhikaristusena aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmine määr oleks seega 15 päeva aresti. Nagu ülalpool viidatud on
Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,70 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest kohus lähtub süüteo kvalifitseerimisel, alkoholisisaldus 0,65 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline alkoholi määr väljahingatavas õhus on põhimõtteliselt sätestatud rikkumise ülemise määra lähedane. See omakorda annab aga aluse mõista karistus määras, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületav. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses tuvastatud ei ole. Karistuse valikul tuleb arvestada eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Samuti tuleb karistuse mõistmisel lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.