KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Viru Maakohus Kohtunik Mari-Ann Veiermann Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2025 Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-14441 Tsiviilasi J. V. hagi J.

§ 101

alusel, mille kohaselt ei või alates 01.01.2022 alaealisele lapsele makstava igakuise elatise suurus

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viru Maakohus võttis 29.09.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse.

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadused 615 eurot kuus ja need seisnevad: eluaseme kuludes 120 eurot, kulutustes toidule 250 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekuludele 30 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 25 eurot ning muudes vältimatutes püsikuludes 100 eurot.
2. Hageja on esitanud maakohtule asjas nr XXX hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras ehk summas 250 eurot kuus, mis oli 2018.a kehtinud töötasu alammäärast pool. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks oli alates
3. jaanuarist 2018.a 500 eurot kuus. Samas asjas sõlmisid pooled kompromisslepingu, mis kinnitati maakohtu poolt 29.10.2018 kohtumäärusega ning milline jõustus 10.11.
4. Nimetatud kohtumäärus on kehtiv ja selle alusel oli kostjal kohustus tasuda hageja ülalpidamiskohustuse täitmise katteks 200 eurot kuus alates 01.10.
5. Seoses hageja seadusliku esindaja ema- M. P. surmaga XXX, on hageja elanud alates 2023 juulist oma tädi-Ü. P. juures, kes on ühtlasi alates 12.06.2025 hageja eestkostjaks tsiviilasjas nr XXX jõustunud lahendi alusel (dtl 7-8). Hageja kostjaga koos ei ela ja tema juures ei viibi. Hageja ja kostja vaheline suhtlus piirdub telefonikõnedega.
6. Hageja selgituste kohaselt ei ole kostja hageja ees ülalpidamiskohustust täitnud, kuigi kostjalt on seda korduvalt nõutud (dtl 5, 11). Samuti on hageja selgitanud, et ta saab igakuiselt 2

§ 101

alusel väljamõistetavat elatist tasuda, kuna tal on teisest kooselust XXX sündinud kolmas laps S. V. (dtl 45) ja seega on tegemist mõjuva põhjusega elatise vähendamiseks alla

§ 101

arvutatud elatise summa

§ 102lg 2 kolmanda lause kohaselt.

Kostja on viidanud, et ta tasub ülalpidamiskohustuse täitmise katteks hageja telefoniarveid numbriga XXX (dtl 47, 50, 51, 64, 66, 70, 71, 79, 80) ja kannab hagejale üle taskuraha jooksvalt summades vahemikus 10-25 eurot kuus (dtl 47, 50, 51, 64, 66, 72). Kostja viitab, et tal puudub vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostjale tasutakse töötasu keskmiselt kuus 1 718,16 eurot (kohus jättis keskmise töötasu arvestamisel arvesse võtmata 03.07.2025 makstud tasu 753,95 eurot, kuivõrd nimetatud kuul erineb tasu märgatavalt teiste kuude tasudest). 6. Kostja leiab, et kuivõrd kohtule esitatud hagi puhul on tegemist elatise muutmise hagiga, siis peab hageja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p. 35 järgi kohtu ette tooma võrreldes 2018 esitatud elatise väljamõistmise hagiga muutunud asjaolusid. 7. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele 03.11.2025 (dtl 84). Seisukoha kohaselt tugineb hageja

rakendussätetele, mille §

§ 217² lg 1 ja lg 2 järgi, kui enne 2022 aasta 01.

jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus (dtl 85). Hageja tugineb elatise suurendamise hagi esitamisel hageja vajaduste ja õigusliku olukorra muutusele.

1. Maakohtu 02.12.2025 kohtuistungil täpsustas hageja seaduslik esindaja, et 03.09.2025 kohtule esitatud hagiga soovib hageja muuta varasemat elatise summat koos eesmärgiga tagada selle ajas muutumine ja selle seotus ajas muutuva Eesti vabariigi keskmise brutokuupalga muutumisega, millega tagatakse ka hageja vajadused (dtl 102).
2. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas elatise muutmise hagi on õiguslikult põhjendatud ja kas esinevad mõjuvad põhjused kostjale langevas osas ülalpidamiskohustuse ehk elatise vähendamiseks. Põhjendused 10.

§ 97

lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja laps ning kostjal on seadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada.
2. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja elab alates 2023 aastast oma tädi- Ü. P. juures ning kostjaga suhtleb pigem harva. Ühtlasi ei ole hageja enne elatise suurendamise hagi esitamist kostjaga koos elanud, mistõttu ei esine alust elatise vähendamiseks

101 lg 1 redaktsioonis 01.03.2018-05.11.2020) (tsiviilasi nr XXX). 17. 2018 aastal elatise väljamõistmise hagi esitamisel kehtinud

§ 99

lg 1, lg 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid. Perekonnaasjades on kohtul uurimispõhimõte. Kohus tuvastas, et asjas nr XXX ei ole kohtule esitatud hagis esile toodud hageja vajadusi ja neid ei arutatud ka asjas peetud kohtuistungil. Kostja esitas hagile vastuväite, mille kohaselt ta saab miinimumpalka ning ei ole võimeline tasuma elatist summas 250 eurot kuus. Sama on kostja kinnitanud ka samas asjas kohtuistungil, mistõttu pidasid pooled kohtuistungil ka kompromissläbirääkimisi võimaliku elatise summa suuruse üle. Kohus leiab, et on usutav, et pooled leppisid kompromissis sel põhjusel (kostja saab miinimumpalka) kokku, et hageja vähendab kompromissi korras nõutud miinimummääras elatist 200 eurole kuus, mille kohus kinnitas 29.10.2018 kohtumäärusega. Eeltoodust johtuvalt oli kostjal kohustus tasuda hagejale elatist, mis vastas 80%-le poolele kuupalga alammäärale ehk 80% 250 eurost. 18. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei olnud hagejal 2018 ja 2025 hagi esitades kohustust tõendada hageja vajadusi, kui need ei ületanud elatise miinimummäära. Seega eeldas seadusandja nii

2018 kehtinud redaktsiooni § 101 kui ka 03.09.25 elatise muutmise hagi esitamise ajal kehtinud

§ 101

redaktsiooni alusel, et lapse vajadused on põhjendatud elatise miinimummäära ulatuses. Kohus peab usutavaks, et ka 2018 aastal maakohtule elatise välja mõistmiseks esitatud hagi aluseks olid hageja kui alaealise lapse ülalpidamisega ja kasvatamisega seotud kulud: eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiu ja hügieenikuludele, kulutused riietele ja jalanõudele, kulud koolieelsele õppeasutusele ning muudele vältimatutele püsikuludele (Lapse vajaduspõhine miinimumelatis-lõpparuanne, veebruar 2020 lk 18. Lapse vajaduspõhine miinimumelatis, uuringu lõpparuanne.pdf). On mõistetav, et lapse vanus ja tema ülalpidamiskulud on omavahel seotud. Samuti on üldteada 4

rakendussätteid §-ga

1. Selle lõike 1 kohaselt, kui enne 2022 aasta 1.jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022 aasta 1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval juhul, on laps pöördunud eeltoodud õiguslikul alusel hagiga kohtusse.
2. Eeltoodust johtuvalt kohaldub

§ 217

2 käesolevas asjas viidatud tsiviilasjas XXX samade poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis, mille suuruseks oli 80% sel hetkel kehtivast töötasu alammäärast kostjale langevast osast. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui hageja ei nõustu elatisega summas 292 eurot, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, mida kostja ei ole teinud. Riigikohus on lahendis nr 2-22-13312/38 p. 11 sedastanud, et kui kohus 5

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, saab lähtuda

§ 2172lõikes 1 sätestatust, olenemata konkreetse protsendi suurusest.

Viidatud lahendi p. 12 kohaselt on kolleegium selgitanud, et kui elatisevõlausaldaja soovib täitedokumendis väljamõistetud elatise suurust muuta lähtuvalt kehtiva

§-s 101 sätestatust, peab ta esitama elatise suuruse muutmise hagi ning tal on õigus pöörduda kohtusse põhjendusel, et õiguslik olukord on muutunud (220-9571/51 p.13). Eeltoodu laieneb ka elatise väljamõistmise nõudes sõlmitud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele. Kohus tõlgendab

§ 2172

selliselt, et nimetatud sätte alusel elatise muutmise hagi kohtusse esitamine ei eelda varasemalt jõustunud lahendi aluseks olevate asjaolude esitamist ja võrdlust võrreldes 03.09.2025 esitatud elatise muutmise hagiga, kuivõrd hagi esitamise iseseisev õiguslik alus on õigusliku regulatsiooni muutumine. 23. Seega oli hagejal subjektiivne õigus esitada

rakendussätte tõttu hagi elatise suuruse muutmiseks kohtusse. 24. Asjaolude muutumisel saab nõuda kohtulahendi muutmist TsMS § 459 alusel alates muutmise hagi esitamisest. Käesoleval juhul on vaidluse all elatisenõude suurendamine 03.09.2025

§ 101

alusel arvutatud summani ja selle välja mõistmine kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni. 25. Seega jõudis kohus järeldusele, et hageja esitas kohtule põhjendatult elatise suurendamise hagi ning järelikult on hagi õiguslikult lubatav. 26.

§ 100

lg 2 näeb ette küll eelduse, et vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta lapsega koos ei ela või kui ta lapse kasvatamises ei osale, ei välista see siiski lapse õigust elatishagi esitada olukorras, kus tema ülalpidamiseks tasutav elatis ei ole tema hinnangul piisav. Vanem rikub ülalpidamiskohustust ka juhul, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale selgitusega „elatis“ kandnud 19.04.25 10 eurot, 05.05.25 25 eurot, 08.08.25 20 eurot, 25.08.25 10 eurot, 16.10.25 40 eurot, kokku seega 105 eurot seitsme kuu jooksul ja teinud veel täiendavaid väikestes summades ülekandeid (dtl 46-73). Kostja vastuses hagile ja maakohtu 02.12.2025 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tegemist olnud taskurahaga, millega ka kohus nõustub. On ilmselge, et hageja mobiiltelefoni numbriga seotud arvete tasumine ei ole piisav, et lugeda ülalpidamiskohustus kohaselt täidetuks. 27. Kohtule esitatud elatise muutmise hagi alusel palub hageja välja mõista talle elatis

§ 101

järgi.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatu summa.

§ 101

näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (

§ 101lg 4).

Alates 01.04.2025 on indekseeritud baassummaks 282,31 eurot, millele lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast teeb

§ 101lg-te 3 ja 4 alusel arvutatu elatise suuruseks 341,74 eurot.

Lisaks

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuna hageja saab igakuiselt lapsetoetust 80 eurot, mis laekub tema kontole, tuleb elatise suurusest lahutada pool lapsetoetuse määrast. Käesolevas asjas ei kohaldu

§ 101lg 7. 6

§ 102

lg 3 kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt saab ta keskmiselt netopalka 1 718,16 eurot kuus, mis teeb tema keskmiseks brutokuupalgaks 2 285,03 eurot. Seega on kostja sissetulek suurem kui Eesti keskmine brutokuupalk 1 981 eurot. Võttes arvesse kostja sissetulekut, on

§ 102lg 3 lähtuvalt võimalik kostjalt välja mõista elatis summas 310,86 eurot kuus.

Hageja on palunud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust miinimumsummani, seega ei pea kohus põhjendatuks arvestada kostja sissetuleku suurust elatise suuruse määramisel. Kohus leiab, et kostjalt väljamõisteava elatise põhjendatud suuruseks on 301,74 eurot, so

§ 101

alusel arvestatud elatise miinimum ning

§ 102lg 3 tuleb jätta kohaldamata.

30. Kostja on leidnud, et kuivõrd talle on sündinud XXX poeg S. V., siis on

§ 102

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt põhjendatud vähendada elatise suurust alla

§ 101

alusel arvutatud summa, sest hageja nõude rahuldamisel jääks XXXa sündinud laps halvemasse olukorda.

§ 102

lg 1 tulenevalt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja eeltoodud vastuväide ei ole põhjendatud, kuivõrd arvestades kostja sissetuleku keskmist suurust, on kostja suuteline tasuma nii hagejale kui ka S. V.-le elatist miinimumsummas, seejuures ei kahjusta ta enese tavalist ülalpidamist. Lisaks võimaldavad S. V.-le ülalpidamist tema mõlemad vanemad. Arvestades, et kostja töötasu on keskmiselt 1 718,16 eurot, millest 301,74 eurot arvestada hageja ülalpidamiseks ja 301,74 eurot S. V. ülalpidamiseks, jääb kostjale enda ülalpidamiseks 1 114,68 eurot kuus, mis kohtu hinnangul on piisav katmaks kostja vajadusi. Seega leiab kohus, et puuduvad alused elatise vähendamiseks kostja poolt esile toodud põhjendustel. 31. Kohtu hinnangul olukorras, kus kostja on vabatahtlikult tasunud hageja mobiiltelefoni numbriga seotud kulusid ja see kulu jääb alla 20 euro kuus ja kostja ei ole selle kulu hüvitamist eraldi nõudnud ning samuti ei ole kostja astunud mingeid samme mobiiltelefoni numbriga ümbervormistamiseks hageja eestkostjale Ü. P.-le , siis järeldab kohus, et kostja ei soovi seda kulu tasaarvestada tasumisele kuuluva elatise arvelt (dtl 105-106). Seega on kohus seisukohal, et elatisest ei ole põhjendatud maha arvata nimetatud kulu, mida kostja on hageja ülalpidamiseks vahetult kandnud. Kuna hageja eest hoolitseb igapäevaselt lapsega koos elav tädi, kes on ühtlasi alates 12.06.2025 tsiviilasjas tehtud lahendi nr XXX kohaselt hageja eestkostjaks, siis on lapsest lahus elaval vanemal kohustus täita ülalpidamiskohustust rahas elatist tasudes (

§ 100lg 1). 32. Ts

MS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Mari-Ann Veiermann 7