KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-927 Haldusasi X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.
eaduse (
) § 151 lg-s 2 toodud tegevused.
§ 151
lg 2 p 5 näeb ette, et lubatud on õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist.
§ 151
lg 4 kohaselt kehtivad piirangud pinnaveehaarde sanitaarkaitsealal viibivatele isikutele, kuid põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal viibivatele isikutele piiranguid ei sätestata, mistõttu võib sellele alale rajada jalakäijate ligipääsu ja piirdeaia. Ehitusteatisega esitatud seletuskirja p-s 4.1 on sätestatud, et töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning tellija antud juhistele. Piirdeaia rajamine on kooskõlas DP-ga, sest selle põhijoonise kohaselt nähti ette kinnistutele piirdeaia rajamine. Piisas ehitusteatisest, kuna ehitamisega ei kaasne olulist avalikku huvi ega olulist mõju. Ette on nähtud kõrghaljastuse ja taimestiku säilimise tingimused. Samuti on oluline, et ehitustegevus toimuks mitte kaebajale kuuluval, vaid kolmandale isikule kuuluval kinnistul. Rajatud piirdeaia ning ligipääsu hilisem eemaldamine on teostatav ega pole ebamõistlikult keeruline. Kaebaja pole ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et piirdeaia rajamisega tekiks jalakäijatel võimalus kasutada ohutumat ja lühemat teekonda Silgu tänavalt Otsatalu tänavale jõudmiseks. 10. Keskkonnaamet esitas ringkonnakohtule järgmise seisukoha. KeA ei välista, et lisaks
§ 151
lg 2 loetletud tegevustele on veehaarde sanitaarkaitsealas lubatud ka selline majandustegevus, mille puhul on ilmselge, et negatiivne mõju põhjaveele puudub ehk on ilmselge, et see ei halvenda vee kvaliteeti.
§ 151lg 2 p 5 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu 4
(7)3-26-927 ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Seega, ehkki
§ 151
lg 2 p 5 käsitleb just olemasolevat ehitist, ei tähenda see, et uue ehitise ehitamine oleks
§ 151
lg 2 kohaselt keelatud, kui on ilmselge, et sellel puudub negatiivne mõju põhjaveele ehk see ei halvenda vee kvaliteeti. Ehitusprojekti kontrollimise raames on põhjendatud hinnata, kas kavandatav ehitis vastab
§ 151
lg 1 nõuetele.
võimaldab vaidlusalust piiret püstitada. Kõnealune sanitaarkaitseala puudutab puurkaevu PRK0011750, mis on 120 m sügav ning avab Kambrium-Vendi põhjaveekogumi Gdovi veekihi. Puurkaevul on 30 m sanitaarkaitseala. Veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud, kuna puurkaevu geoloogilise läbilõike andmetel lasub veekihi kohal ligikaudu 50 m paksune savikiht koos savikate vahekihtidega, mis toimib vettpidava kihina ning moodustab regionaalse veepideme. Veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud, kui põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega (
§ 68lg 3 p 5).
Piirdeaia rajamisel kavandatavad kaevetööd toimuvad vaid pinnase pindmises kihis ega kujuta endast ohtu põhjaveele ega Kambrium-Vendi põhjaveekihile. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ehitustegevus ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Arvestades et käsitletav põhjaveekiht on hästi kaitstud ning kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee kvaliteedi halvenemist, on võimalik kaaluda kõnealuse piirdeaia rajamise lubamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
- Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
- Kaebust ei saa pidada praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks. Samas on põhjendamatu kohaldada esialgset õiguskaitset iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vrd RKHKm 3-3-1-87-16, p 14).
- Ringkonnakohus leiab, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine pole tõenäoline, kuid seda ei saa ka pidada võimatuks. Halduskohus on oma määruses möönnud omandipõhiõiguse riivet. Kaebaja esitas ringkonnakohtule tõendi, et tema tarbitav vesi on mh pärit puurkaevust nr PRK
- Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (vt RKHKm 3-17-981, p 11). Samas ei tähenda õiguste rikkumise võimalikkuse möönmine seda, et praeguses olukorras on õiguslikult ainuõige lahendus keelata kolmandal isikul rajada piirdeaed.
- Vastustaja on 11.05.2026 vastuses kaebusele väitnud, et ehkki rajatav piirdeaed paikneb osaliselt DP põhijoonisega määratud ehituskeelualas, on sellegipoolest tegemist väheolulise kõrvalekaldega DP-st. DP seletuskirja ja põhijoonise kohaselt oli ehituskeelualade keskne eesmärk vältida kavandatud hoonestuse negatiivset mõju olemasolevale haljastusele. Samuti 5
(7)3-26-927 on ehitusteatise seletuskirjas sätestatud tingimused ja nõuded olemasolevate puude ja taimestiku säilitamisele, mis oli ka DP üks sihte. Vastustaja 18.12.2025 vastuses räägitakse kolme puu mahavõtmisest, mis on tingitud nende seisukorrast. Ringkonnakohus märgib, et lõplik seisukoht nendes küsimustes tuleb võtta kaebuse sisulisel lahendamisel, kuid esialgsel hinnangul ei pruugi piirdeaia rajamine olla vastuolus ehituskeeluala kehtestamise eesmärgiga. Lisaks tuleb märkida, et DP põhijoonise kohaselt nähti ette piirdeaia rajamine kinnistutele. Nõustuda võib vastustajaga, et elamumaale piirdeaia rajamine on linnakeskkonnas tavapärane tegevus.
- Halduskohtu põhjendused on õiged ega vaja kordamist osas, mis puudutavad kaebaja tuginemist avaliku huvi kahjustamisele ja looduskaitselistele kaalutlustele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avalik huvi ei saa HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks asjas, kus kaebus on esitatud HKMS § 44 lg-le 1 tuginedes (RKHKm 3-3-1-88-16, p 16).
- Sanitaarkaitsealale ehitamise keelu osas on olukord vaieldav. Määravat tähtsust ei oma siiski see, milliseid seisukohti on vastustaja sanitaarkaitseala kohta väljendanud mõnes teises haldusmenetluses. Kohus ei ole põhiasja lahendamisel nende hinnangutega (nagu ka esialgse õiguskaitse menetluses kohtu avaldatud esialgsete seisukohtadega) seotud ja kohaldab õigust sõltumatult. Keskkonnaameti poolt ringkonnakohtule 18.05.2026 esitatud vastusele tuginedes saab piisava kindlusega väita, et ei esine ohtu põhjaveele ega Kambrium-Vendi põhjaveekihile ega seetõttu ka kaebaja tarbitava vee kvaliteedile. Kolmas isik ning tema töövõtja peavad ehitustööde käigus tagama tööde vastavuse õigusaktide, sh
nõuetele.
§ 148
lg 1, § 151 lg 1 ja lg 2 p 5 võivad võimaldada kõnealuse piirdeaia rajamist, kui sellega ei kaasne ohtu põhjaveele ega veehaarde ehitistele. Piirdeaia rajamine ei välista ka uue puurkaevu rajamist sanitaarkaitsealale, kui praegusega peaks midagi juhtuma. Piirdeaia rajamist ei saa võrrelda sellega, kus sanitaarkaitsealale soovitaks nt hoonet püstitada, s.o mõju
-ga kaitstavatele hüvedele pole oma mõjult sama. Kokkuvõttes tundub ringkonnakohtule praegu ebatõenäoline, et kaebaja saavutaks piirdeaia rajamata jätmise pelgalt argumendiga, et see on vastuolus
-ga.
- Linn võib olla teinud menetlusvigu, kuid see ei pruugi tuua kaasa haldusakti tühistamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Siinse esialgse õiguskaitse taotluse lahendus ei sõltu aga ainuüksi või eeskätt sellest, kas vaidlustatud haldusakt on kohtu esialgsel hinnangul formaalselt ja materiaalselt õiguspärane või mitte. Seega ei ole ringkonnakohtul tarvis kõiki sellekohaseid väiteid üksikasjalikult analüüsida ja nende kohta lõplikku hinnangut anda. Esialgse õiguskaitse otsustamiseks on keskse tähtsusega hoopis küsimus, millised on ühe või teise lahenduse mõjud erinevatele huvidele ja menetlusosalistele.
- Vastustaja on piisavalt põhistanud ning halduskohus sellega põhjendatult nõustunud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks avalikku huvi, et jalakäijad saaksid hakata liikuma Silgu tänavalt Otsatalu tänavale lühemat ja ohutumat teed kaudu. Linn tõi 11.05.2026 vastuses kaebusele välja, et jalakäijad on kasutanud seda teed ka varem, kuni läbipääs suleti. Samas ei saa jalakäijaid olla ka eriti palju, eeldades et nendeks on peamiselt kohalikud elanikud ja nende külalised. Piirdeaia rajamise ja läbipääsu taastamisega kaasnev võimalik riive kaebaja õigustele saab seega olla vaid vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse eeldatavat kogukestust arvestades kahjustaks viivitus läbipääsu taastamisel vastustaja esile toodud avalikku huvi ebaproportsionaalselt. Lisaks ei saa kõrvale jätta ka seda, et ehitamine ja jalakäijate läbipääs toimuks kolmanda isiku kinnistul, kus omanik on vaba otsustama enda kinnisasja kasutamise üle. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli kokkuvõttes põhjendatud. 6
(7)3-26-927 20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)