5. Kostja X vaidleb vastu hageja seisukohtadele ja leiab, et menetluskulud peaks kandma hageja. Kostja kinnitab, et ei ole hagejalt ühtegi väidetud meeldetuletust ega nõuet saanud, hageja nõudest sai kostja teada alles maksekäsu kiirmenetluses. Parkimistingimuste rikkumine dateeriti 31.10.2024, kuid maksekäsu kiirmenetlus algatati 01.10.2025 – peaaegu aasta hiljem. Selline viivitus on kostja hinnangul ebamõistlik. Kostja märgib, et esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite andmete puudumise tõttu, mitte ei keeldunud maksmisest. Arvestades, et hageja ei saatnud meeldetuletusi ega nõuet; kasutati vale aadressi; maksekäsu menetlus algatati ebamõistliku viivitusega; vastuväide oli tingitud hageja teavitamiskohustuse täitmata jätmisest, mitte maksmisest keeldumisest, taotleb kostja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja lisab, et 1.10.2025 e-postiga kohale toimetatud makseettepaneku kätte alles 8.10.2025, kuna viibis sel ajal välismaal.
lg 2 kohaselt kehtib välisriigis viibimise korral makse tähtaeg 30 päeva kättetoimetamisest. Seega on 29.10.2025 teostatud makse õigeaegne. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud 3
lg 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna nõue tasuti pärast hagiavalduse kohtule esitamist. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 365 eurot (millest 35 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv (täiendav riigilõiv) ja 330 eurot õigusabikulu arvestusega 2h x 120 eur/h hagi koostamise ja esitamise eest ja 90 eurot ehk 0,75 x 120 eurot 11.11.2025 menetlusdokumendi koostamise eest). Kostja X on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd kostjale ei ole võlgnevusest korrektselt ja õigeaegselt teavitatud, sõidukil on mitu kasutajat ning kostja ei ole keeldunud trahvi tasumisest, vaid on soovinud asjaolude selgitamist. 8.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi 5. lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 5 kannab sel juhul menetluskulud kostja.
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (
lg 1 p 3, § 429 lg 1).
lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 p 13, 14; nr 3-2-1-28-12 p 15) 11. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul hagihinnalt (nõudelt) 40 eurot menetluskulude hüvitamise nõue 365 eurot kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulude nõue ületab hagihinda ca 9 korda(!). Kohus leiab esitatud tõenditele tuginedes, et käesoleval juhul ei ole tegemist leppetrahvi pahatahtliku tasumata jätmisega, vaid kostjale ei ole piisavalt korrektselt, selgelt ja põhjendatult nõuet esitatud ja selgitatud ning kasutamata on jäetud võimalused kohtuväliselt asja lahendada säästes sellega menetluskulude suurenemist. 4
lg 4 ja 5 ning § 162 lg 4 on kohus seisukohal, et hagimenetluse põhjendatud kulud on õiglane jätta poolte kanda võrdsetes osades ehk kostja kannab hageja põhjendatud menetluskuludest pool (1/2). Kohtu hinnangul ei ole hageja realiseerinud piisavalt efektiivselt kohtuvälise lahendamise võimalusi, samuti saanuks kostja teostada maksed tähtaegselt (nii soodustrahvi tasumise kui ka maksekäsukiirmenetluse nõude rahuldamise). Kostja väide, et viibis makseettepaneku tegemise ajal välismaal, mistõttu kohaldus talle 30 päevane maksetähtaeg (
12. 11.11.2025.a. menetlusdokumendis märgib hageja, et menetluskulud on 365 eurot, millest 35 eurot on hagi esitamisel tasutud (täiendav) riigilõiv ning 330 eurot õigusabikulud (arvestusega 2h x 120 eur/h hagi koostamise eest ning 0,75h x 120 eur/h 11.11.2025 menetlusdokumendi koostamise eest). Hageja on arvestanud kostja tasutud 135 eurot maksekäsu kiirmenetluse nõude katteks. Kohtu hinnangul on menetluskulude nõue põhjendatud osaliselt. 12.1 Hagiavalduses nõudis EUROPARK ESTONIA OÜ Xilt välja mõista leppetrahv 40 eurot ja menetluskulud 360 eurot (sealhulgas 100 eurot on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv, 20 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 240 eurot õigusabikulu arvestusega 2 h x 120 eur/h). Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja ka 10 eurot sissenõudmiskulu VÕS § 113 2 alusel 15.01.2025 kirja saatmise eest. Hagiavalduses seda nõuet ei ole. Kohus lähtub hagiavalduses ja 11.11.2025 seisukohas esitatust. Kostja tasutud 135 eurost on kaetud seega leppetrahv 40 eurot ning 95 eurot tuleb arvestada menetluskulude katteks. 12.2 Hageja on menetluses tasunud kokku riigilõivu 100 eurot (65 eurot tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning täiendavalt 35 eurot hagiavalduse esitamisel). Hagihinnalt kuni 350 eurot tuleb vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) Lisale 1 tasuda riigilõivu 100 eurot. Kohtu hinnangul tuleks iga vähemalt alla 100 euro suuruse nõude puhul eelistada kohtuvälise lahendamise võimalusi.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega tagastab kohus hagejale viimase vastavasisulise avalduse esitamisel (
lg 4) pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ehk 35 : 2 = 17 eurot 50 senti. 12.3 Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmise näeb ette
lg 1 tulenevalt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja soovib esindaja kulude hüvitamist summas 330 eurot – 240 eurot, so 2h x 120 eur/h hagiavalduse koostamise eest ja 90 eurot, so 0,75h x 120 eur/h 11.11.2025 seisukoha koostamise eest. Kohtu hinnangul on töötunni hind mõistliku suurusega ja vastab teenuse turuhinnale, kuid ülepaisutatud on toimingutele kulutatud aeg. Kohus on seisukohal, et vajalik ja põhjendatud ajakulu hagi ja 11.11.2025 seisukoha koostamisele kokku on 1,5 tundi. Tegemist on trafaretse hagiga ning sarnaseid hagisid (samal alusel sama sisuga) on hageja esitanud arvukalt, mistõttu ei vaja iga konkreetse nõude koostamine erilist aja- ega töömahtu. 11.11.2025 kordab suures osas hagis toodut ning sisaldab pigem asjaolude kirjeldust kui õiguslikke seisukohti. Seega on põhjendatud õigusabikulu 1,5 h ehk 180 eurot. 12.5 Hageja põhjendatud menetluskulu on järgmine: 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu; 17,50 eurot -pool hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust ja 180 eurot õigusabikulu – kokku 282,50 eurot. Kohus jätab
Seega hageja kanda jääb pool oma kuludest ehk 141,25 eurot. Kostja kanda jääb samuti pool ehk 141,25 eurot. Kostja tasus 29.10.2025 ehk pärast hagi esitamist 135 eurot. Leppetrahvi katteks tuleb sellest arvestada 40 eurot, ülejäänud osa ehk 95 eurot arvestab kohus hageja menetluskulude katteks 141,25 – 95 = 46,25 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks käesoleva määrusega 46 eurot 25 senti. Pool riigilõivu ehk 17,50 eurot tagastab kohus hagejale kui hageja esitab vastava taotluse. 13. Hageja taotleb välja mõista kostjalt viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni. Vastavalt
lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtulahend on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2026. a määrusega nr 2-25123351. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.