§-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Vaidlust pole selles, et R.B on O.O , K.H , L.B ja M.L isa, kellel on oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustus. 4.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
Kostja ei ela hagejatega koos. Lapsevanemad on kinnitanud ja nende kirjavahetusest (dtl 11-14) nähtub, et A.R ja R.B sõlmisid oktoobris 2024 kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja alates novembrist 2025 maksma poole aasta jooksul elatist elatiskalkulaatori järgi arvutatud summas 924,54 eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Aprillis 2025 on lapsevanemad jõudnud kokkuleppele (dtl 13), et kostja tasub kuni augustini 2025 elatist 974,29 eurot. Alates juunist 2025 maksis kostja elatist 450 eurot, mis ei vasta poolte kokkuleppele ega elatise miinimummäärale. Kohus tuvastab, et kuivõrd alates juunist 2025 ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hagejate suhtes kohaselt täitnud, on hagejatel kostja vastu tekkinud elatise nõue. 5.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot ning
Alates 01.04.2026 on Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot ning baassummale lisanduva 3% suuruseks 62,76 eurot. 7.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus arvestab elatise arvutamisel järgmist. Hagejate eest saab lapsetoetust A.R, kelle peres on kokku 5 alaealist last. L.B ja M.L lapsetoetus on 80 eurot ning O.O ja K.H lapsetoetus on 100 eurot kuus. A.R saab lasterikka pere toetust, mille suurus on 450 eurot kuus ning mida tasutakse vastavalt PHS § 21 lg 1 isikule, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega jätkatakse A.R-ile lasterikka pere toetuse maksmist kuni L.B ja M.L 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni vastavalt PHS § 17 lgtele 1 ja 2. 8. Ükski hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei tule kohaldada
9. Kohus arvestab elatise määramisel
lg 7 sätestatuga, mille kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Arvestades laste vanusevahedega, tuleb 15% võrra vähendada elatise summat M.L , K.H ja K.H elatise osas. 10. Arvestades
lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist hagi esitamisest arvates arvestuslikult järgmiselt: L.B : 18.06.2025–31.03.
lg 1 kui kohtupraktikast tulenevalt eeldab kohus, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne
Asjaolu, et hagejate esindaja 02.12.2025 täiendavas arvestuses (dtl 72) on hagejatele tehtavate keskmiste kulutuste summad mõnevõrra väiksemad kui
järgi arvutatav elatis, ei oma kohtu hinnangul praegusel juhul elatise väljamõistmisel määravat tähtsust. Kohus arvestab, et hagejate esindaja on toonud välja rea konkreetseid ühekordseid kulutusi, mida ta pole keskmise kulu arvestamisel arvesse võtnud, kuid mis moodustasid 2025. aastal nelja lapse peale kokku 1175,37 eurot (sh nooremate laste eelkooli maksumus, kulud kooli ja lasteaiaga seonduvalt, kooliasjad kõigile neljale lapsele, telefonid kahele nooremale lapsele). Kohus leiab, et ka selliseid kulutusi tuleb hagejatele tehtavate kulutuste osas ning elatise arvestamisel arvesse võtta, kuivõrd tegemist on laste arenguks ja kasvatamiseks vajalike kuludega. Liites keskmise kulu summadele juurde keskmise arvutamisel hagejate esindaja mittearvessevõetud kulutused, on kulud kõigile neljale hagejale suuremad kui
13. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on toonud elatise alla
alusel arvutatud summa vähendamise alusena asjaolu, et tal on 13.08.2025 sündinud laps. Kostja ei ole otseselt kohtule avaldanud, et elatise väljamõistmisel
l sätestatud ulatuses osutuks tema kõige noorem laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad, samas on ta avaldanud, et ta ei saa hagejate nõutavat elatist maksta seetõttu, et sellisel juhul ei jätku tal raha enda ja äsja sündinud lapse ülalpidamiseks. Ka on kostja avaldanud, et talle tundub 450 eurot taskukohane ning see summa on tema arvates piisav.
alusel arvutatud määras, jääb kostjale nii enda kui uue lapse ülalpidamiseks üle 900 euro kuus. Kohus andis kostjale 29.10.2025 kohtuistungil tähtaja esitada muuhulgas kulude arvestus kostja enda ja lapse kohta, kellega ta koos elab. Kostja on esitanud 29.10.2025 kulutabeli (dtl 60-63), millest kohus järeldab, et kostja ei ole teinud uue lapse jaoks kulutusi ajavahemikul juuli 2025 kuni oktoober 2025 rohkem kui 75,54 eurot ning peamiselt kannab kulud lapse ema. Enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ei ole kostja välja toonud. Kostja on küll avaldanud, et tal on kohustusi summas 850 eurot, sh autolaen, väikelaen ning Elisa ja Telia arved, kuid ei ole kohustusi konkreetselt lahti kirjutanud ega neid selgitanud. 17. Kohus ei pea kostja uue lapse olemasolu mõjuvaks põhjuseks hagejatele väljamõistetava elatise vähendamiseks alla
Kohus mõistab elatise hagejatele välja
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hagejatel ega kostjal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, seega ei tekkinud neil eeldatavalt ka menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.