← Eesti

2-25-9632/9

Obsah (4)§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-9632 Tsiviilasi O.O, K.H, L.B ja M.L väljamõi

§-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

Vaidlust pole selles, et R.B on O.O , K.H , L.B ja M.L isa, kellel on oma alaealiste laste suhtes ülalpidamiskohustus. 4.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Kostja ei ela hagejatega koos. Lapsevanemad on kinnitanud ja nende kirjavahetusest (dtl 11-14) nähtub, et A.R ja R.B sõlmisid oktoobris 2024 kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja alates novembrist 2025 maksma poole aasta jooksul elatist elatiskalkulaatori järgi arvutatud summas 924,54 eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Aprillis 2025 on lapsevanemad jõudnud kokkuleppele (dtl 13), et kostja tasub kuni augustini 2025 elatist 974,29 eurot. Alates juunist 2025 maksis kostja elatist 450 eurot, mis ei vasta poolte kokkuleppele ega elatise miinimummäärale. Kohus tuvastab, et kuivõrd alates juunist 2025 ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust hagejate suhtes kohaselt täitnud, on hagejatel kostja vastu tekkinud elatise nõue. 5.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Hagi on esitatud 18.06.2025 ning elatist nõutakse alates juunist
  2. 4 Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli indekseeritud baassumma suuruseks 282,31 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma suuruseks 295,86 eurot. 6.

§ 101

lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot ning

§ 101lg 4 sätestatud summa suuruseks 59,43 eurot.

Alates 01.04.2026 on Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot ning baassummale lisanduva 3% suuruseks 62,76 eurot. 7.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus arvestab elatise arvutamisel järgmist. Hagejate eest saab lapsetoetust A.R, kelle peres on kokku 5 alaealist last. L.B ja M.L lapsetoetus on 80 eurot ning O.O ja K.H lapsetoetus on 100 eurot kuus. A.R saab lasterikka pere toetust, mille suurus on 450 eurot kuus ning mida tasutakse vastavalt PHS § 21 lg 1 isikule, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega jätkatakse A.R-ile lasterikka pere toetuse maksmist kuni L.B ja M.L 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni vastavalt PHS § 17 lgtele 1 ja 2. 8. Ükski hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei tule kohaldada

§ 101lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.

9. Kohus arvestab elatise määramisel

§ 101

lg 7 sätestatuga, mille kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Arvestades laste vanusevahedega, tuleb 15% võrra vähendada elatise summat M.L , K.H ja K.H elatise osas. 10. Arvestades

§ 101

lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist hagi esitamisest arvates arvestuslikult järgmiselt: L.B : 18.06.2025–31.03.

  1. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 279,24 eurot. Alates 01.04.
  2. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 296,12 eurot. M.L : 5 18.06.2025–31.03.
  3. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 279,24 eurot. M.L ja L.B vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 279,24 x 0,85 = 237,35 eurot. Alates 01.04.
  4. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 296,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis 296,12 x 0,85 = 251,7 eurot. O.O : 18.06.2025–31.03.
  5. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 269,24 eurot. O.O ja M.L vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 269,24 x 0,85 = 228,85 eurot. Alates 01.04.
  6. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 286,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis 286,12 x 0,85 = 243,20 eurot. K.H : 18.06.2025–31.03.
  7. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 269,24 eurot. K.H ja M.L vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 269,24 x 0,85 = 228,85 eurot. Alates 01.04.
  8. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 286,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis 286,12 x 0,85 = 243,20 eurot. 18.06.2025–31.03.2026 on elatis 4 hagejale kokku 974,29 eurot. Alates 01.04.2026 on elatis 4 hagejale kokku 1034,22 eurot.
  9. Hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Kostja on kirjalikus vastuses hagile leidnud, et lastele kulub vähem raha kui hagis toodud kulutabelis näidatud 1646,54 eurot (kogusumma neljale lapsele). Kohus selgitas kostjale, 6 et juhul, kui hageja vaidlustab lastele tehtavad kulutused, on tal tõendamiskoormis. Kohtuistungil 29.10.2025 avaldas kostja, et ta ei vaidle vastu hagejatele tehtavate kulutuste summale. Hagejate esindaja esitas 02.12.2025 kohtu nõudel täiendavad arvestused hagejate kulude osas, milles on arvestatud hagimenetluse ajal pere muutunud elukohta ning asjaolu, et 2 nooremat last on läinud kooli. Laste kulud on selle arvestuse järgi järgmised: L.B 462,31 eurot, M.L 461,91 eurot, O.O 371,91 eurot, K.H 373,91 eurot. Kõik kokku 1670,04 eurot. Kostja ei ole täiendavale arvestusele vastuväiteid esitanud.
  10. Nii

§ 101

lg 1 kui kohtupraktikast tulenevalt eeldab kohus, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne

§ 101lg 1–7 kohaselt arvutatud summa.

Asjaolu, et hagejate esindaja 02.12.2025 täiendavas arvestuses (dtl 72) on hagejatele tehtavate keskmiste kulutuste summad mõnevõrra väiksemad kui

§ 101

järgi arvutatav elatis, ei oma kohtu hinnangul praegusel juhul elatise väljamõistmisel määravat tähtsust. Kohus arvestab, et hagejate esindaja on toonud välja rea konkreetseid ühekordseid kulutusi, mida ta pole keskmise kulu arvestamisel arvesse võtnud, kuid mis moodustasid 2025. aastal nelja lapse peale kokku 1175,37 eurot (sh nooremate laste eelkooli maksumus, kulud kooli ja lasteaiaga seonduvalt, kooliasjad kõigile neljale lapsele, telefonid kahele nooremale lapsele). Kohus leiab, et ka selliseid kulutusi tuleb hagejatele tehtavate kulutuste osas ning elatise arvestamisel arvesse võtta, kuivõrd tegemist on laste arenguks ja kasvatamiseks vajalike kuludega. Liites keskmise kulu summadele juurde keskmise arvutamisel hagejate esindaja mittearvessevõetud kulutused, on kulud kõigile neljale hagejale suuremad kui

§ 101järgi arvutatud minimaalne elatis.

13. Tulenevalt

§ 102

lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on toonud elatise alla

§ 101

alusel arvutatud summa vähendamise alusena asjaolu, et tal on 13.08.2025 sündinud laps. Kostja ei ole otseselt kohtule avaldanud, et elatise väljamõistmisel

§ 101

l sätestatud ulatuses osutuks tema kõige noorem laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad, samas on ta avaldanud, et ta ei saa hagejate nõutavat elatist maksta seetõttu, et sellisel juhul ei jätku tal raha enda ja äsja sündinud lapse ülalpidamiseks. Ka on kostja avaldanud, et talle tundub 450 eurot taskukohane ning see summa on tema arvates piisav.

  1. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine ülalpeetav, 13.08.2025 sündinud K.H. Kohus tuvastas ka, et Sotsiaalkindlusamet on 18.08.2025 määranud kostjale seoses K.H kasvatamisega jagatava vanemahüvitise, hüvitise ühe päeva suurus 81,96 eurot (bruto). Hüvitise kasutamise periood 14.09.2025-12.08.2028, hüvitise päevade arv kokku 514 päeva (dtl 52-54). Dtl 58 tõendi kohaselt on kostja planeeritud vanemahüvitise saamise periood 14.09.2025-09.02.
  2. Nähtuvalt kostja pangaarve väljavõttest on Sotsiaalkindlustusamet talle 08.10.2025 kandnud üle vanemahüvitise summas 1917,86 eurot (dtl 48). Kohtu arvestuste kohaselt saab kostja jagatavat vanemahüvitist netosummas summas 1917,86 kuni 1981,79 eurot kuus, olenevalt vastava kalendrikuu päevade arvust (30 päeva x 81,96 eurot = 2458,80 eurot - tulumaks = 1917,86 eurot; 31 päeva x 81,96 eurot = 2540,76 eurot – tulumaks = 7 1981,79 eurot). Keskmiselt on kostja arvele igakuiselt laekuv netosumma kohtu arvestusel 1949,83 eurot.
  3. Kostja on esitanud TSD koondandmete tabeli OÜ-lt XXX
  4. aastal saadud töötasu kohta (dtl 56-57), millest nähtuvalt on ajavahemikul jaanuar-august 2025 olnud kostjale tehtud väljamaksete brutosumma kokku 12 539,92 eurot, keskmiselt seega 1567,49 eurot kuus. Kohus järeldab, et vanemahüvitise määramisega kostja sissetulek ei ole vähenenud, vaid suurenenud, võrreldes enne septembrit 2025 saadud töötasuga. Kohus järeldab ka, et kui kostjal oli võimalik tasuda hagejatele elatist seadusjärgselt arvutatud minimaalses määras kuni juunini 2025, siis pole esitatud mõistlikku põhjendust ega tõendeid, miks ei olnud seda enam võimalik teha alates juunist
  5. Juhul kui arvata kostja igakuiselt saadavast vanemahüvitisest maha elatis hagejatele

§ 101

alusel arvutatud määras, jääb kostjale nii enda kui uue lapse ülalpidamiseks üle 900 euro kuus. Kohus andis kostjale 29.10.2025 kohtuistungil tähtaja esitada muuhulgas kulude arvestus kostja enda ja lapse kohta, kellega ta koos elab. Kostja on esitanud 29.10.2025 kulutabeli (dtl 60-63), millest kohus järeldab, et kostja ei ole teinud uue lapse jaoks kulutusi ajavahemikul juuli 2025 kuni oktoober 2025 rohkem kui 75,54 eurot ning peamiselt kannab kulud lapse ema. Enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ei ole kostja välja toonud. Kostja on küll avaldanud, et tal on kohustusi summas 850 eurot, sh autolaen, väikelaen ning Elisa ja Telia arved, kuid ei ole kohustusi konkreetselt lahti kirjutanud ega neid selgitanud. 17. Kohus ei pea kostja uue lapse olemasolu mõjuvaks põhjuseks hagejatele väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 102lg 2 mõttes.

Kohus mõistab elatise hagejatele välja

§ 101alusel arvutatud summas. Menetluskulude jaotus 18. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hagejatel ega kostjal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, seega ei tekkinud neil eeldatavalt ka menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.