) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse, kuna käesolevas asjas tehtav lahend sõltus EUIPO-s peetud kostja EL kaubamärgi, registeerimisnumbriga 017240987, tühistamismenetluses tehtavast otsusest. Kohus märgib, et kuna EUIPO on nimetatud asjas menetluse lõpetanud ja pooled taotlevad ühiselt käesoleva tsiviilasja menetluse uuendamist, siis on käesolevas asjas menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Seetõttu tuleb uuendada Harju Maakohtu 01.11.2024 määrusega peatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-24-8423. Menetlus loetakse
Vastavalt
5.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 6. TÕAS § 64 lg 1 esimene lause sätestab, et avalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi kahe kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitatakse, kuid kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on TOAK teinud 28.03.2024 otsuse nr 2013-o ja 24.04.2024 otsuse nr 2089o, mis TÕAS § 64 lg-s 3 sätestatud üldreegli kohaselt jõustuksid menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Pooled on kohtule selgitanud ja kinnitanud, et 02.04.2026 kohtule esitatud kompromissi sisuks, eesmärgiks ning poolte soovitud tagajärjeks on, et hageja kaubamärgid saavad õiguskaitse. Seetõttu taotlevad pooled, et kohus määraks tsiviilasja menetlust lõpetavas kohtumääruses, et TOAK-i 28.03.2024 otsus nr 2013-o ja 24.04.2024 otsus nr 2089-o ei jõustu. Kohus leiab, et TÕAS § 64 lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel on võimalik taotlus rahuldada. Poolte ühiseks tahteks on, et TOAK-i 28.03.2024 otsus nr 2013-o ja 24.04.2024 otsus nr 2089-o ei jõustuks. Kohus määrab vastavalt poolte vahel saavutatud kompromissi tingimustele, et 28.03.2024 tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus nr 2013-o ja 24.04.2024 otsus nr 2089-o ei jõustu. 7.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega tuleb
lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda.
lg 4 ja menetlusosaliste kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis leiab kohus, et hageja taotlus poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ja hagejale tuleb tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot (630/2). 8. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.