lg 1,
lg 2 ja
lg 1 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON R.N (ik XXX; elukoht: XXX, XXX, XXX maakond; kodakondsus: EV kodanik; töökoht: XXX OÜ, töökoja juhataja) Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe Juhindudes
lg 1,
lg 2 ja
S § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 - § 113, § 199 lg 3, § 205 lg 1 kohus otsustas Süüdi tunnistada R.N väärteoasjas nr 4-17-2552 [2670,17,002136] Liiklusseaduse § 223 lg 1,
lg 2 ja
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 30 (kolmkümmend) ööpäeva. Vastavalt KarS § 68 lg 2 arvata karistuse, so aresti, kandmise aega alates R.N`i kinni pidamisest 07.05.2017.a kell 12.06.
lg 2 alusel võtta ära R.N-ilt lisakaristusena sõiduki juhtimise õigus 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Juhtimisõiguse lõppemisest. äravõtmise tähtaeg algab aresti kandmise aja Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja R.N-ile . 1
lg 1, 224 lg 2 ja 234 lg 1 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ning palub määrata arest 30 ööpäeva ja võtta ära juhtimisõigus 12 kuuks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil R.N kohtuistungil tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises ja sõiduki peatumismärguande eiramises aga mitte avarii tekitamises. Lisaks avaldas, et tal on kolm ülalpeetavat, käib tööl ja maksab elatist, lubade osas ei olevat tal midagi. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusalust isikut ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga, vaid tuleks otsustada temale aresti mõistmine ja juhtimisõiguse ära võtmine ning palus esitatud taotlus rahuldada. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et tõendamist on leidnud R.N`i poolt
lg 1,
lg 2 ja
Kohtuistungil R.N ei eitanud, et eiras seaduslikult antud sõiduki peatamise märguannet, oma sõnul sõitis politseil eest ära sest kartis, et puhub suure promilli. Tunnistaja Aleksander Treial andis kohtus ütlusi, kus kirjeldas detailselt, kuidas teostas liiklusjärelvalvet Pärnu linnas Tallinna mnt 87e, Audi Keskuse juures, kus peatas mootorrattaid joobe kontrolliks ning kuidas mootorratta numbrimärgiga XXX juht esialgu hakkas käe ja sauaga antud peatumismärguande peale peatuma, kuid siis kiirendas ja andis järsult gaasi. Tunnistaja kirjeldas järgnenud tagaajamist kuni isiku peatamiseni Raba tänaval Loomade Varjupaiga juures. 07.05.2017.a väärteoprotokolli kohaselt (tl 3) 2
Samuti, et R.N juhtis mootorsõidukit seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,49 mg/l ehk pani toime väärteo
Tuvastamist on ka leidnud, et R.N juhtis mootorratast, ei veendunud ohutuses, mille tulemusel sõitis pihta politsei sõidukile, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse ehk pani toime
lg 2 ja
R.N tunnistas, et oli kinnipidamisele eelnenud ööl pidutsenud, samuti, et hommikul võttis ühe õlle, et enesetunnet parandada. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et ta ei olnud sõiduki juhtimist alustades kaine, kuid siiski otsustas teadlikult asuda sõidukit juhtima, ehk oli teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Samuti on R.N tunnistanud, et ei allunud politsei poolt antud peatumismärguandele, kuna arvas, et puhub välja suure promilli. Seega menetlusalune isik tahtlikult otsustas eirata sõiduki peatamise märguannet.
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo osas on kohus seisukohal, et isik pani teo toime ettevaatamatusest. Nii tunnistaja ütlused kui kirjalikud tõendid kinnitavad, et R.N ei juhtinud mootorratast teadlikult ega tahtlikult eesmärgiga sõita otsa tema edasist põgenemist takistanud sõidukile, vaid oli soov lahkuda sündmuskohalt. Tõendatud on, et R.N soovis sõiduautost mööda põigata, et jätkata edasist põgenemist, kuid ei suutnud manöövrit korrektselt sooritada ning sõitis sõiduautole otsa. R.N kergemeelselt lootis, et suudab möödapõike teda takistanud sõidukist sooritada selliselt, et ei tekita samal ajal sõidukile kahjustusi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on R.N`i süü väärtegude toimepanemises suur. Menetlusalune isik on tunnistanud talle ette heidetud väärtegudest kahe toime panemist, samas ei ole isik avaldanud kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R.N`i karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul kaks kehtivat väärteokaristust, samuti liiklusalase rikkumise eest ning teda on karistatud rahatrahviga mis on isiku poolt ka kohtuvälise menetleja kinnitusel (tl 1) tasutud. Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et menetlusalune isik on süüdi ohtlikes liikluseeskirja rikkumistes, millega ta ohustas olulisel määral nii enda, mootorrattal taga istmel oleva isiku, kui kaasliiklejate tervist ja elu. Kohus on seisukohal, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole olnud piisav mõjutamaks R.N `i liikluses sõiduki juhina osalemisel järgima liikluseeskirju. Ka ei vastaks rahatrahvi kohaldamine karistusena kohtu hinnangul isiku süüle, mida kohus asjaolusid arvestades hindab suureks.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 näeb ette, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4
lg 1 alusel sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Arvestades, et R.N-ile on ette heidetud ja tuvastamist on leidnud temapoolne
lg 1, § 224 lg 2 ja
lg 1 nõuete rikkumine, isik on kahel juhul teo toime pannud tahtlikult ning ühel juhul ettevaatamatusest, isiku süü on suur ning teda on ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, tuleb kohtu hinnangul R.N`i karistada, kohaldades KarS § 63 lg 1, sanktsiooni maksimaalses määras, ehk 30 päevase arestiga. R.N avaldas kohtuistungil, et tal on kolm ülalpeetavat, kellele maksab elatist, seega saab kohus järeldada, et ülalpeetavad elavad temast lahus ning ei ole tema aresti kandmise ajal järelevalveta. R.N on apellatsiooniteates viidanud, et kui ta tööl ei käi, siis ei saa ta ka alaealistele lastele elatist maksta. Kohus peab oluliseks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et tema pani 07.05.2017.a toime rasked liiklusrikkumised, kaks neist tahtlikult ning pidi seega tegude toime panemise ajal möönma, et rikkumiste eest määratav või mõistetav karistus mõjutab ka tema rahalist võimekust õigeaegselt täita endal lasuv kohustus alaealiste laste suhtes. Seega ei ole kohtu hinnangul asjakohane R.N `i etteheide kohtule, et temal on seoses talle mõistetud karistuse kandmisega takistatud oma alaealistele lastele elatise maksmine. R.N-ile varasemalt kohaldatud karistus ei ole olnud piisav täitmaks KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest mille tõttu tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 2 kohaselt võib kohus kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 3 p 1 lubab kohtul käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
lg 2 aga võimaldab kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtu hinnangul tuleb R.N-ile määrata lisakaristus
lg 2 tulenevast õiguslikust alusest ning võtta isikult ära juhtimisõigus 12 kuuks. Selline lisakaristuse vastab kohtu hinnangul isiku poolt toime pandud rikkumiste raskusele ja tema süü suurusele ning arvestab korrektselt asjaoluga, et tegemist ei ole isiku esmakordse tõsise liiklusrikkumisega. Tunnistaja kohtuistungil kirjeldas, kuid peatumismärguandele mitte allunud menetlusalune isik põgenes ametnike eest esmalt Tallinna mnt mööda suunaga Sauga aleviku poole, seejärel Ehitajate teele, kust suunaga uue silla poole ning seejärel Raba tänavale suunaga Savi tänava poole. On üldteada, et Pärnus Tallinna maantee ja Ehitajate tee on suure liiklustihedusega ning kuigi väärteoprotokollis ei heideta menetlusalusele isikule ette lubatud liikumiskiiruse ületamist, võimaldab tagaajamise pikk kestvus eeldada, et menetlusalune isik ei pidanud kiirusepiirangutest kinni. Eeltoodu kohtu hinnangul näitab selgelt isiku käitumise üldohtlikkust nii enda kui kaasliiklejate suhtes ning tema ükskõiksust kehtivate liiklusreeglite järgimisse. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.