← Eesti

2-23-13369/69

Obsah (6)§ 432§ 386§ 150§ 430§ 168§ 190

KOHTUMÄÄRU Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Menetluse liik S Viru Maakohus Kaire Pullerits 12. mai 2026, Jõhvi 2-23-1

§ 432

). Pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühele) päevale alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest. Juhul kui kohus ei kinnita kompromissi või kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu, jätkub tsiviilasja menetlus ja pooltel ei ole õigust oma positsiooni või faktilisi asjaolusid kompromissile tuginedes põhistada. Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled paluvad, et kohus tühistaks vastavalt

§ 386lg-le 4 kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määrusega hagi tagamise.

Pankrotihaldur palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel, et kohus tagastaks poole tsiviilasjas tasutud riigilõivust arvelduskontole nr XXX AS-s XXX. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on nende vaba tahte väljendus ning kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-13369 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses 2

(3)samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. 5. Pooled on kompromissis taotlenud, et kohus tühistaks vastavalt

§ 386

lg-le 4 kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määrusega hagi tagamise.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldab poolte taotluse ja tühistab kohtumääruse jõustumisel tsiviilasjas Viru Maakohtu 12.10.2023 (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2024 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõud. 6. Pankrotihaldur on kompromissis taotlenud, et kohus tagastaks poole tsiviilasjas tasutud riigilõivust arvelduskontole nr XXX AS-s XXX. Kohus selgitab, et on 12.10.2023 määrusega rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 3780 euro tasumisest, mistõttu tagastamisele kuuluvat riigilõivu ei ole ja kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus peab käesoleval juhul võimalikuks kohaldada

§ 190lg 7 viimasta alternatiivi ja vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.