3-26-1293 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON 3-26-1293 29.4.2026 Ülle Polluks Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamisek

§ 228

lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse (

§ 228

lg 3).

§ 230

lg 1 sätestab, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus ning kuriteoteate osas ei tehta otsust haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. Vastav prokuratuuri otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 ega HKMS § 6 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja vaidlustab praegusel juhul prokuratuuri menetlustoimingut (s.o

§ 198

kohase otsuse asemel selgitava vastuse esitamine), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja viidatud prokuratuuri vastuse tagajärjeks on samuti, et kriminaalmenetlust kokkuvõttes ei alustatud. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale Riigiprokuratuurile. Ka kohtupraktika kinnitab, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse toimingute, mis puudutavad kuriteoteadete menetlemist, õiguspärasuse hindamine (vt nt Tallinna Halduskohtu 17.02.

1. a määrus asjas nr 3-243256, Tartu Halduskohtu 27.08.
2. a määrus asjas nr 3-19-1232, Tartu Halduskohtu 09.01.
3. a määrus asjas nr 3-24-66). Halduskohtu pädevusse võivad kuuluda vaidlused olukorras, kus prokuratuur täidab erandlikult mõnd haldusfunktsiooni (nt pöördumistele vastamine avaliku teabe seaduse alusel vms), millega praegusel juhul aga tegemist ei ole. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuuri tegevuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks kaebuse Riigiprokuratuurile esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. Kohus jätab taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 7 alusel läbi vaatamata, kuna taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses“.
4. Kirjeldatu alusel on analoogne tulevikus esitatav kaebus nagu 3-26-523 vaidluses Eesti Töötukassa vastu halduskohtu pädevuses, kuid analoogne kaebus nagu 3-26-310 vaidluses 2 3-26-1293 Viru Ringkonnaprokuratuuri vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole halduskohtu pädevuses.
5. Kirjeldatu alusel analoogsetes kaebustes sarnaselt haldusasjaga 3-26-310 näeb riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuuri tegevuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et ainult kaebaja saab ise tulevikus otsustada järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks kaebuse Riigiprokuratuurile esitamise üle, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. 6.Seoses analoogiaga haldusasjaga 3-26-523 st. vaidlus Eesti Töötukassa vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks riigi õigusabi saamiseks mõistab halduskohus, et J. Reinomägi soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldus- ja/või halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6).
6. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
7. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus ei pea J. Reinomägile riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma. J. Reinomägi taotlus on üldine ning ei sisalda endas vaidlusaluse näiteks Eesti Töötukassa tegevusega seonduvaid täpsemaid asjaolusid. Siiski ei nähtu kohtu hinnangul taotlusest asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kohtul ei ole kahtlust, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Seda kinnitab asjaolu, et kohtule teadaolevalt on J. Reinomägi esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip, mille kohaselt kohus suunab ja abistab isikut, kogub vajadusel tõendeid ning selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja kohtupraktika.
8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3