Obsah (6)

§ 226§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-25-111778 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 16. aprill 2026, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Bondora AS hagi

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Poolte vaheline leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Pooled selle üle ka ei vaidle. 2 Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja lepingu sõlmis ja raha 7500 eurot sai ning hageja on lepingu üles öelnud. Kostja vastuväiteks on see, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud selgitustest ja tõendite järgi on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest, maksehäireregistrist ja kostja esitatud konto väljavõtetest. Kostja väide, et hageja ei analüüsinud sisuliselt tema pangakonto väljavõtteid on paljasõnaline. Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

1. Tähtsust ei oma ka kostja väide, et lepingu sõlmimise hetkel viibis kostja haiglaravil raske depressiivse episoodi tõttu. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole ning kostja on olnud võimeline tegema laenulepingu sõlmimiseks vajalikke toiminguid, st. loginud end sisse krediidiandja hallatavasse e-teenuse keskkonda (www.bondora.ee), seal end identifitseerinud ning täitnud laenutaotluse. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et leping on tühine TsÜS § 13 alusel, kuna kostja viibis haiglaravil ja tugeva medikamentoosse ravi all. Kostja esitatud 27.04.2025 töövõime hindamise eksperthinnangust tuleneb, et kostjal on tuvastatud F33.11 mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sympt-ga, võib oletada ATH tähelepanuhäire varianti ning töötingimuste osas on märgitud, et sobib arvutiga töötamine ja osakoormusega töö. Lepingu võimalikule tühisusele ei viita ka kostja esitatud 27.11.2025 tõend kostja psühholoogilise järelduse kohta, kuna eelkõige on see teostatud rohkem kui poolteist aastat peale lepingu sõlmimist ning sellest ei nähtu, et kostja oleks käesoleval ajal ja oli lepingu sõlmimise ajal otsustusvõimetu. Kostja väide erinevate tasude osas on sisutu, kuna hageja nõuab kostjalt ainult põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Hea usu põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada krediidiandja väidetavat keeldumist poolte erimeelsuste lahendamisest kohtuväliselt. Laenuandjal ei ole kohustust sõlmida laenusaajaga peale lepingu ülesütlemist uuesti maksegraafikut.
2. Hageja esindaja volikirja osas märgib kohus, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse (volituse) olemasolu (

§ 226lg 1 viimane lause).

Väite osas, et nõude loovutamise dokumenti ei ole, märgib kohus, et hageja ei ole nõuet loovutanud ja seega ei saa sellist dokumenti ka eksisteerida. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6181, 39 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 22.04.2025 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. IV MENETLUSKULUD 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. 8. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 509, 30 eurot. 3

§ 175

lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.).

1. Hageja esindaja tunnihind kuni 100 eurot käibemaksuta on igati põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaolude väljaselgitamine ja dokumentidega tutvumisele kuluv aeg ning nõupidamised kliendiga olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega.
2. Vastaspool ei pea kandma mitte igasuguseid kulusid. Kohus ei pea põhjendatuks toimingud kliendikaustas ja e-toimikus, e-kirja saatmist kostjale, e-toimiku teavitusega tutvumist ja analüüsi ning vastuväite koostamist. Viimane oli põhjendamatu. Seega vähendab kohus õigusabi ajakulu 1 tunni ja 90 euro võrra, loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5, 34 tundi ning seega 419, 30 eurot. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1189, 30 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4