2-25-111778/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-25-111778 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 16. aprill 2026, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 6965, 05 eurot Menetlusosalised Hageja:

Bondora AS (rk 11483929) Hageja lepinguline esindaja:

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg, epost: menetlus.bondora@lindeberg.legal Kostja:

X (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.

2.Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6181, 39 eurot.

3.Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis perioodi 22.04.2025-14.07.2025 eest 156, 25 eurot ja edaspidi viivis põhinõudelt (6181, 39 eurot) alates 15.07.2025 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud 4. Jätta menetluskulud X kanda.

5.Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks menetluskulud 1189, 30 eurot.

1 6. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1189, 30 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4441521, mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Kostja lepingulisi kohustusi maksegraafiku alusel ei täitnud. Kostja ei tasunud 15.01.2025, 17.02.2025, 17.03.2025 ja 15.04.2025 osamakseid summas 122,08 eurot iga kuu. Hageja ütles lepingu 21.04.2025 erakorraliselt üles ja palus täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja kohustusi ei täitnud. Pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel kostja identifitseeris end. Kostja andis tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk).

2.Seega on lepingsõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe. Lepingu nr BL4441521 krediidi kogukulumäär on 26.94%. Hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ning edastas hagejale oma pangakonto väljavõtted. Kostjal jäi laenu võtmisel igal kuul vaba raha 443, 60 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Hageja oli tasunud 21.04.2025 (ülesütlemise seisuga) 1318,61 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 6181,39 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 156,25 eurot ja alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

II KOSTJA VASTUS 3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest laen väljastati mõne minutiga ilma pangakonto väljavõtte sisulise analüüsita. Lepingu sõlmimise hetkel viibis kostja haiglaravil raske depressiivse episoodi tõttu. Kuna hageja rikkus seda põhimõtet, siis kohaldus VÕS § 403 lg 7 ja kostja muid tasusid hagejale ei võlgne. Leping on tühine TsÜS § 13 alusel, kuna viibis haiglaravil ja tugeva medikamentoosse ravi all. Hilisem tervisliku seisundi halvenemine ja tuvastatud töövõimetus on muutnud kohustuse täitmise võimatuks. Hageja on rikkunud hea usu põhimõtet keeldudes kohtuvälisest lahendusest. Kuna pole esitatud volikirja ja nõude ülemineku dokumenti, on nõue ebaselge.

III KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Poolte vaheline leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Pooled selle üle ka ei vaidle.

2 Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja lepingu sõlmis ja raha 7500 eurot sai ning hageja on lepingu üles öelnud. Kostja vastuväiteks on see, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud selgitustest ja tõendite järgi on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest, maksehäireregistrist ja kostja esitatud konto väljavõtetest. Kostja väide, et hageja ei analüüsinud sisuliselt tema pangakonto väljavõtteid on paljasõnaline. Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5.Tähtsust ei oma ka kostja väide, et lepingu sõlmimise hetkel viibis kostja haiglaravil raske depressiivse episoodi tõttu. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole ning kostja on olnud võimeline tegema laenulepingu sõlmimiseks vajalikke toiminguid, st. loginud end sisse krediidiandja hallatavasse e-teenuse keskkonda (www.bondora.ee), seal end identifitseerinud ning täitnud laenutaotluse. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et leping on tühine TsÜS § 13 alusel, kuna kostja viibis haiglaravil ja tugeva medikamentoosse ravi all. Kostja esitatud 27.04.2025 töövõime hindamise eksperthinnangust tuleneb, et kostjal on tuvastatud F33.11 mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sympt-ga, võib oletada ATH tähelepanuhäire varianti ning töötingimuste osas on märgitud, et sobib arvutiga töötamine ja osakoormusega töö. Lepingu võimalikule tühisusele ei viita ka kostja esitatud 27.11.2025 tõend kostja psühholoogilise järelduse kohta, kuna eelkõige on see teostatud rohkem kui poolteist aastat peale lepingu sõlmimist ning sellest ei nähtu, et kostja oleks käesoleval ajal ja oli lepingu sõlmimise ajal otsustusvõimetu. Kostja väide erinevate tasude osas on sisutu, kuna hageja nõuab kostjalt ainult põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Hea usu põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada krediidiandja väidetavat keeldumist poolte erimeelsuste lahendamisest kohtuväliselt. Laenuandjal ei ole kohustust sõlmida laenusaajaga peale lepingu ülesütlemist uuesti maksegraafikut.

6.Hageja esindaja volikirja osas märgib kohus, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse (volituse) olemasolu (TsMS § 226 lg 1 viimane lause). Väite osas, et nõude loovutamise dokumenti ei ole, märgib kohus, et hageja ei ole nõuet loovutanud ja seega ei saa sellist dokumenti ka eksisteerida. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6181, 39 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 22.04.2025 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

IV MENETLUSKULUD 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

8.Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulud 509, 30 eurot.

3 TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.).

9.Hageja esindaja tunnihind kuni 100 eurot käibemaksuta on igati põhjendatud ja vajalik.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaolude väljaselgitamine ja dokumentidega tutvumisele kuluv aeg ning nõupidamised kliendiga olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega.

10.Vastaspool ei pea kandma mitte igasuguseid kulusid. Kohus ei pea põhjendatuks toimingud kliendikaustas ja e-toimikus, e-kirja saatmist kostjale, e-toimiku teavitusega tutvumist ja analüüsi ning vastuväite koostamist. Viimane oli põhjendamatu. Seega vähendab kohus õigusabi ajakulu 1 tunni ja 90 euro võrra, loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5, 34 tundi ning seega 419, 30 eurot. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1189, 30 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.