2-26-3617/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming ja selle tegemise viis Menetlusosalised ja nende esindajad 2-26-3617 A J hagi A J vastu elatise suurendamise nõudes kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Hageja: A J (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: C J (isikukood xxxx) Kostja: A J (isikukood xxxx) RESOLUTSIOON
2. Kinnitada A J ning A J vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 Pooled on kokku leppinud, et suurendavad 07.11.2023 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-23-140999 välja mõistetud elatist alljärgnevalt: 1.1.1 A J kohustub tasuma A Jile elatist alates 01.03.2026 kuni A Ji täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). 1.1.2 Resolutsiooni p-s 1.1.1 märgitud elatis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.1.3 Resolutsiooni p-s 1.1.1 märgitud elatis tuleb tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks C J arveldusarvele nr xxxx, selgitusega elatis. Märtsi 2026 elatis tuleb tasuda hiljemalt 10.04.
5. 1.1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-3617 A J hagis A J vastu elatise suurendamise nõudes.
7. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on A J hagi A J vastu elatise suurendamise nõudes. 17.03.2026 ja 19.03.2026 allkirjastasid pooled kohtu poolt pakutud kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 2