Obsah (6)

§ 657§ 238§ 445§ 358§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-13924 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2026, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geid

§ 657lg 1 p 1).

Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 27. Kostja esitas 14.01.2026 ringkonnakohtule SA poolt kostja nimel maakohtule esitatud võlgniku pankrotiavalduse koos lisadega (tsiviilasi 2-25-22443). Kolleegiumi hinnangul pole nendel käesoleva vaidluse lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus keeldub nende vastuvõtmisest (

§ 238lg 1).

6

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vaidlusaluste laenulepingute sõlmimiseks ei olnud vaja osanike nõusolekut. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Maakohus on tuvastanud, et kostja kasutas temale laenatud raha arvete (sh üüriarvete) tasumiseks ja teise laenu tagastamiseks. Sellest järelduvalt võttis kostja laenu igapäevases majandustegevuses. Laenuintress oli laenulepingute kohaselt 0 %, seega turuhinnast soodsam. Ülaltoodust tulenevalt ei nõudnud laenulepingute sõlmimine osanike nõusolekut.
2. Kostja on seisukohal, et laenulepingud on näilikud. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada laenulepinguid näilikeks. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale laenulepingute alusel raha üle kandnud. Asjaolu, et kostja kasutas raha SAga seotud JÄÄTMEPROFF OÜ arvete tasumiseks ja viimasele laenu tagasimaksmiseks, ei tee poolte vahel sõlmitud laenulepinguid näilikeks.
3. Maakohus leidis põhjendatult, et 07.06.2018 JÄÄTMEPROFF OÜ (müüja) ja hageja (ostja) vahel sõlmitud kostja osa müügilepingust ei saa järeldada, et müügilepingu sõlmimise aja seisuga puudusid kostjal kohustused. Müüja on müügilepingu punktis 1.4.6 andnud kinnituse, et kostjal ei ole kohustusi, mida ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud (dtl 132). Müügilepingu punktist 1.4.6 ei tulene, et kostjal kohustused üldse puuduvad. Asjaolu, et kostjal olid müügilepingu sõlmimise ajal kohustused järeldub ka 2017.a ja 2018.a majandusaasta aruannetest, mille kohaselt oli kostjal laenukohustusi 2017.a lõpu seisuga 93 000 eurot (dtl 451) ja 2018.a lõpu seisuga 85 000 eurot (dtl 248).
4. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on kostja väited, et hageja on laenusumma sularahas tagasi võtnud. Sealhulgas leidis maakohus õigesti, et SA poolt sularaha enda kätte võtmist ei tõenda RJ ja AJ 02.03.2023 avaldus (dtl 409). Avalduse kohaselt võttis SA enda kätte kassaraamatu. Sellest ei saa teha järeldust, et SA võttis enda kätte sularaha.
5. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus on jätnud arvestamata kostja poolt 15.02.2023-06.09.2023 hagejale tehtud maksed summas 6500 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja on 17.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et ta on arvestanud selle kõige varasemast, s.o 02.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr 0205/13 tulenenud võlgnevuse katteks. Kostja ei ole tõendanud, et 02.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr 0205/13 tulenev võlgnevus oli selleks ajaks tasutud ning 6500 eurot oleks tulnud seetõttu arvestada laenulepingust nr 1509/14 või laenulepingust nr 1606/15 tuleneva võlgnevuse katteks. 7
6. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7. Tallinna Ringkonnakohus keelas 11.11.2025 hagi tagamise määrusega kostjal kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni hagi tagamise määruses loetletud vara võõrandamise.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled, ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis tuleb hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. 35. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt nimetas Tartu Maakohus 19.01.2026 määrusega tsiviilasjas 2-25-22443 kostjale ajutise pankrotihalduri ja keelas kostjal ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Pankrotiseaduse § 20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Seega on pankrotiseaduse § 20 lg-st 3 tulenevalt käesolev menetlus peatunud.

§ 358

lg 1 sätestab, et menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.

§ 358

lg 3 kohaselt ei takista menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist. Kuna menetlus peatus pärast asja arutamise lõpetamist ringkonnakohtus, siis ei takista menetluse peatumine käesoleva lahendi teatavakstegemist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 36. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 8