4-26-261/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

1. aprill 2026 Kohtuasja number 4-26-261 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuasi Juri Paramonovi (Paramonov; isikukood: 38909096516) väärteosüüdistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. veebruari 2026 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Juri Paramonov Teised apellatsioonimenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve piirkonnagrupi uurija Natalja Kreivald Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2026 otsus muutmata ja Juri Paramonovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. PÕHIOSA Menetluse käik
5. jaanuaril 2026 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli Juri Paramonov tarvitanud enne
6. juunit 2025 kella 13:15 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet. Nimelt leiti viimati viidatud kuupäeval temalt võetud uriiniproovist amfetamiini ja metamfetamiini. Niisiis pani J. Paramonov toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgse väärteo.
7. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas
8. jaanuaril 2026 Viru Maakohtule taotluse tunnistada J. Paramonov äsja osutatud sätte järgi süüdi ja karistada teda arestiga.
9. Viru Maakohtu
10. veebruari 2026 otsusega tunnistatigi J. Paramonov NPALS § 15 1 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt järgmised.
11. Faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. J. Paramonov tunnistas, et ta tarvitas alkoholi sisse pandud amfetamiini, ta juhtis autot, ta peeti kinni ja ta viidi haiglasse uuringutele. J. Paramonovi uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini. J. Paramonovil tuvastati niisugused tunnused: silmade punetus, väikesed pupillid, silmad läikivad, pupillide võbelus, kerged häired koordinatsioonis, taaruv kõnnak kand-varvas testi käigus, unisus, apaatsus, omamehelik käitumine, lõdvestunud olek, punetavad silmavalged ja käte värisemine. Arstliku kohtutoksikoloogia uuringu akti kohaselt esinesid J. Paramonovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, aga mitte narkojoove. J. Paramonov tarvitas narkootilist ainet tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt.
12. Vaidlus toimus karistuse osas. J. Paramonovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust (peamiselt varguste eest) ja kümme väärteokaristust, sh kolm karistust narkootikumide tarvitamise eest. Viimati karistati teda
13. juunil
14. a 1200 eurose rahatrahviga. Rahatrahvid on tasumata ehk see karistuse liik on J. Paramonovi puhul ebatõhus. Sellest johtuvalt tuleb kohaldada aresti ja seda keskmises määras – 15 päeva. Selline karistus võtab arvesse ka J. Paramonovi süü tunnistamist. Apellatsioon ja vastus sellele
15. J. Paramonov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes asendada arest üldkasuliku tööga või võimaldada tal aresti kanda ositi või nädalavahetustel. Apellandi põhilised väited on niisugused. Esialgne väärteomenetleja ütles J. Paramonovile kohtueelselt, et ta toetab aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtuistungil osales aga teine politseiametnik, kes oli üldkasuliku töö määramise vastu. Seetõttu kohus üldkasulikku tööd ei määranudki. Üldkasulik töö oleks sobiv, sest reaalne arest tekitaks ebaproportsionaalseid raskusi J. Paramonovi perekondlikus elus. Tema elukaaslane asub peagi arstina tööle ja vajab J. Paramonovi toetust. J. Paramonov soovib panustada positiivselt kogukonda. Ta soovib õppida ja inimesena kasvada. Ta asub peagi tööle abitöölisena ühes ehitusfirmas.
16. PPA hinnangul on maakohtu otsus seaduslik. Kohtuväline menetleja toob kokkuvõtlikult välja niisugused seisukohad. Narkojoove suurendab riskikäitumise ohtu ja mõjub uimasteid tarvitanud inimesele negatiivselt. Narkootikumide tarvitamine on levinud ja seesugustele tegudele ei saa reageerida kergekäeliselt. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat kriminaal- ja viis väärteokaristust, kolm neist uimastite pruukimise eest. Rahatrahvid on tasumata. Arhiveeritud väärteokaristusi on 19 – viis neist narkootikumide tarbimise eest. J. Paramnovit karistati alles äsja,
17. märtsil
18. a 15 päevase arestiga selle eest, et ta oli enne
19. juulit 2025 tarvitanud narkootikume. Samal päeval, st
20. märtsil 2026 koostati väärteoprotokoll selle kohta, et J. Paramonov tarbis millalgi enne
21. novembrit 2025 narkootikume. Uimastite tarbimine on teadlik valik. Riik pakub abinõusid narkootikumide tarvitamise vastu. Viimati tegi J. Paramonov üldkasulikku tööd
22. aasta jaanuaris, ent pärast seda on ta jälle korduvalt uimasteid pruukinud. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et J. Paramonov pani toime NPALS § 151 2 lg 1 järgse väärteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on J. Paramonovi tegu tõendatud ja sellele on antud korrektne õiguslik hinnang. Niisamuti leiab apellatsioonikohus, et maakohus talitas lõppastmes õigesti ka puutuvalt J. Paramonovi karistusse.
24. Kõigepealt tuleb siiski tõdeda, et maakohus toimis mõnest aspektist valesti.
25. Puudub kohtuistungi protokoll. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 105 lg 1 ls 1 kohaselt on tõesti võimalik jätta mõningate eelduste esinemisel istungiprotokoll koostamata – ja need eeldused on praegu ka täidetud. Samas on problemaatiline, et istungist tehtud helisalvestist ei ole kohati kuigivõrd hästi kuulda. Niisuguses olukorras peaks kohus reeglina koostama istungiprotokolli – isegi kui see ei ole VTMS § 105 lg 1 ls-st 1 tulenevalt automaatselt kohustuslik. Praegu tuleb siiski tõdeda, et halva kvaliteediga kohti pole sedavõrd palju, et see tingiks vajaduse jaatada menetlusõiguse olulist rikkumist ja nõuaks sellest tulenevalt kohtuotsuse tühistamist.
26. J. Paramonov palus istungil aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohus esitas talle selles osas küsimusi ja kuulas ära ka kohtuvälise menetleja seisukoha. Ka selgitas kohus otsuse lõpposa kuulutades, miks üldkasulik töö siiski sobiv ei ole: J. Paramonovi narkosõltuvuse tõttu. Otsuse põhistustes aga ei ole üldkasuliku töö kohta mitte midagi öeldud. Kui menetluse pool midagi (realistlikku) taotleb, peab kohus oma põhistamiskohustusest tulenevalt otsuses kasvõi lühidalt selgitama, miks kõnealust taotlust ei saada edu. Praegu oleks kohus pidanud otsuse põhiosas seoses üldkasuliku tööga minimaalselt kajastama seda, mida ta märkis otsuse kuulutamisel: selgitama, et üldkasulik töö ei ole J. Paramonovi narkoprobleemi tõttu võimalik.
27. Eeltoodud (formaalsed) rikkumised ei tähenda siiski, et maakohtu otsustus oleks sisuliselt vale.
28. J. Paramonovi väitel toimetas väärteomenetlust esialgu teine ametnik kui see, kes esindas politseid kohtus, ja see teine ametnik olevat lubanud toetada J. Paramonovi aresti asendamist üldkasuliku tööga. Esiteks ei ole J. Paramonov seda väidet (ametniku lubaduse kohta) tõendanud. Samas ei olegi see oluline: väär on J. Paramonovi arusaam, et kohus talitab automaatselt nii, nagu seda soovib kohtuväline menetleja. Kohus ei mõista karistust mitte kohtuvälise menetleja taotluse alusel, vaid lähtub karistusseadustiku (KarS) § 56 kohaselt süüst ja peab silmas vajadust suunata teo toimepanija õiguskuulekale teele. Niisiis ei tähenda üldkasuliku töö taotlemine politsei poolt (või: sellele tööle mitte vastu olemine) seda, et kohus aresti tõepoolest üldkasuliku tööga asendab.
29. Kahjuks ei anna seadus (KarS § 69) mingeid pidepunkte selle kohta, millest lähtuvalt aresti asendamine üldkasuliku tööga otsustada tuleb. Saab siiski nõustuda õiguskirjanduses avaldatud arvamusega, et seesuguse otsustuse tegemisel tuleb arvesse võtta nii süüteo raskust kui ka süüdlase isikut (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
30. trükk, § 69, komm 2.1). J. Paramonov tabati narkootikumide tarvitamise tõsiste tunnustega autoroolist. Seega ei piirdunud ta pelgalt aine manustamisega, vaid asus seejärel juhtima mootorsõidukit ehk pani toime teo, mis külgneb KarS § 424 järgse mitme aasta pikkust vangistust võimaldava kuriteoga. Seega räägib juba tema rikkumise raskus üldkasuliku töö kohaldamise vastu. Lisaks sellele on J. Paramonovi isik niisuguse meetme jaoks sobimatu. Esimese astme kohus viitas õigesti menetlusaluse isiku narkoprobleemidele. Õiguskirjanduseski on leitud, et narkosõltuvusega inimese puhul tuleks üldkasulikust tööst hoiduda (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
31. trükk, § 69, komm 2.3.3). Ka J. Paramonovi minevik ei anna mingit alust 3 loota üldkasuliku töö õnnestumisele või sellele, et üldkasulik töö suunaks menetlusaluse isiku õiguskuulekale rajale. J. Paramanov on sooritanud väga palju süütegusid ja teda on väga palju kordi ka karistatud – nii kriminaal- kui ka väärteokorras.
32. Apellatsioonis viitab J. Paramonov esimest korda aresti ositi või nädalavahetuseti kandmisele. Samas ei selgita ta arusaadavalt, miks kohus nõnda talitama peaks. Niisiis pole võimalik hinnata, kas täidetud on KarS § 66 lg 1 eeldused, mille järgi võib kohus määrata aresti kandmise ositi süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades. Tõsi, J. Paramonov viitab mujal oma kaebuses töö tegemisele. Samas ei ole J. Paramonovi väited töötamise kohta usutavad või vähemalt on neis olulisi ebaloogilisusi. Käesoleva aasta jaanuaris toimunud maakohtu istungil ei väitnud J. Paramonov, et ta kusagil töötab. Apellatsioonis toob menetlusalune isik välja, et ta sai hiljuti teada, et ta on järgmisest kuust abitööline ehitusfirmas REINU TEENUSED OÜ. Samas lisas J. Paramonov oma apellatsioonile töölepingu, mille kohaselt on J. Paramonov alates
33. aasta septembrist abitööline KRM EHITUS OÜ-s. Seega jääb ebaselgeks, kes ikkagi on J. Paramonovi tööandja, mis ajast ta tööd teeb ja miks ta ei kõnelnud sellest enne apellatsioonimenetlust. Ka viitab apellant sellele, et abi vajab tema peagi arstina tööle minev elukaaslane. Pole mõistetav, millist abi vajab arstina ehk väga vastutusrikkal ja kõrgeid nõudmisi eeldaval positsioonil tööle hakkav inimene narkosõltlaselt. Niisiis tuleb arest täita ühes osas.
34. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
35. veebruari 2026 otsuse muutmata ja J. Paramonovi apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4