KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2026, Tartu Kohtuasja number 1-26-1584 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Aleksandr Priks (isikukood: 37203142229) süüd

§ 424lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19.

märtsi 2026 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Aleksandr Priks, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Priksi apellatsioon Viru Maakohtu

1. märtsi 2026 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
3. märtsil 2026 sõlmisid prokurör, süüdistatav Aleksandr Priks ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 25244000619 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur A. Priksi süüdi tunnistamist KarS §

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning tema karistamist.

A. Priks võttis selle kokkuleppega õigeks tema vastu Telia Eesti AS-i poolt esitatud tsiviilhagi 16 449,47 euro suuruses nõudes.

1. Viru Maakohtus
2. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. A. Priks kinnitas kohtule, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega.
3. Viru Maakohtu
4. märtsi 2026 otsusega tunnistati A. Priks KarS §

§ 424lg 2 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega.

Samuti mõisteti talt välja Telia Eesti AS-i kasuks 16 449,47 eurot.

1. A. Priks esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes Teliaga seotud võlgnevus üle vaadata: kaebaja meelest on see väga kõrge ega vasta tõele. Samuti palub ta pikendada selle maksmiseks ette nähtud tähtaega. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada A. Priksile.
3. Kuna maakohus lahendas A. Priksi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
4. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
7. Apellatsioonis ei viita A. Priks sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et mõni kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et mõni tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks mõne teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks A. Priksil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus A. Priks poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest toimunud ei ole. A. Priks kinnitas kohtule, et kokkuleppes kirja pandu on talle arusaadav ning selle sõlmimine oli tema vaba tahe. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ei ole tsiviilhagisse puutuvas osas vaidlustatav: tsiviilhagi baseerub kokkuleppes kirjeldatud kuritegudel ja A. Priks võttis kokkuleppes tsiviilhagi õigeks. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus kohtulahendiga kaasnevate õigusjärelmite osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole A. Priksil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni, juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3, läbi vaatamata ning tagastab selle A. Priksile. (allkirjastatud digitaalselt) 2