Obsah (13)

§ 179§ 448§ 142§ 407§ 410§ 413§ 444§ 173§ 162§ 165§ 145§ 139§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15762 Ts

§ 179lg 6).

15. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigilõivu kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

1. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele ja edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (

§ 448lg 4 1 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. 2 Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.10.2018 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Tartu Maakohtule hagiavalduse S.N-i ja Y.W vastu ühisvara jagamiseks. Hagis palub hageja lõpetada S.N-i ja Y.W ühisomand kinnistu registriosa nr 2xxxxx all, aadressiga XXX suhtes ja müüa nimetatud kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada S.N Y.W ja Y.W vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 31.10.2018 määrusega võttis kohus Eesti Vabariik Maksu- Tolliameti kaudu hagi S.N-i ja Y.W vastu ühisvara jagamise nõudes menetlusse. Menetlusse võtmise määrusega edastas kohus kostjatele hagimaterjalid ja kohustas kostjaid hagile vastama. Y.W kinnitas 01.11.2018 e-posti aadressilt hagimaterjalide kättesaamist. S.N kinnitas 01.11.2018 hagimaterjalide kättesaamist e-posti aadressilt . 21.11.2018 teatas S.N kohtule, et tegi Maksu- ja Tolliametile kompromissi ettepaneku (I köide, tl 132). 06.12.2018 esitas Osaühing Diivaniparadiis Tartu Maakohtule hagiavalduse S.N-i ja Y.W vastu ühisvara jagamiseks, milles palub jagada võrdsete osadena abikaasade vahel kinnistu XXX-i, registriosa nr 2xxxxx. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 21.03.2019 määrusega liitis kohus Osaühing Diivaniparadiis hagi ühte menetlusse Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagiga S.N-i ja Y.W vastu ühisvara jagamiseks, tsiviilasi nr 2-17-

1. Kohus edastas liitmise määruse ja hagimaterjalid kostjatele. Kostjale, S.N, on hagimaterjalid ja liitmise määrus, kirjaliku vastus nõue edastatud allkirja vastu 28.03.
2. Kostja Y.W kinnitas hagimaterjalide saamist 26.03.2019 e-posti aadressilt . 15.04.2019 teatas S.N, et võttis ühendust võlausaldajate esindajatega ja tasub võlgnevuse kohtuväliselt. 16.04.2019 toimus tsiviilasjas eelistung, millele kostjad ei ilmunud. 23.04.2019 teatas kostja, S.N, et soovib võlgnevuse tasumiseks kompromissi sõlmimist. 09.05.2019 teatas kostja, S.N, et on teinud kompromissi ettepaneku Osaühingule Diivaniparadiis ja Maksu- ja Tolliametile. 24.09.2019 teatas Maksu- ja Tolliameti esindaja, et kostjad ei ole allkirjastanud menetlusosaliste vahel läbirääkimiste tulemusena kokkulepitud kompromisslepingut. Kohus väljastas menetlusosalistele kohtukutsed 19.11.2019 kohtu eelistungile ilmumiseks. Istungile ilmusid Maksu- ja Tolliameti esindaja N.B ja Osaühingu Diivaniparadiis esindaja A. R. . Kostjad istungile ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Hagejate esindajad taotlesid kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostjad on jätnud juba mitmendat korda istungile ilmumata, on taotlenud kohtumenetluses kompromissi sõlmimist, samas hoiavad kõrvale kompromissi allkirjastamisest. Kostja, S.N kinnitas kohtukutse kättesaamist 21.10.2019 e-posti aadressilt . Kostjale, Y.W, on kohtukutse edastatud 15.10.2019 abikaasa, S.N-i, kaudu allkirja vastu (II köide, tl. 47). KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 3 kostjatele edastatud. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule vastanud.

§ 407

lg 2 sätestab, et kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsust võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Tulenevalt

§ 410

, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus jätab

§ 165lg 1 alusel menetluskulud ½ osas S.N-i kanda ja ½ osas Y.W kanda.

Osaühing Diivaniparadiis tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Osaühingu Diivaniparadiis esindaja J. R. kinnitas kohtule 11.12.2019 e-kirjaga, et Osaühingu diivaniparadiis ainsaks menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus määrab Osaühingu Diivaniparaadis menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 300 eurot. Kohus mõistab

§ 165

lg 1 alusel kummaltki kostjalt välja Osaühingu Diivaniparadiis kasuks riigilõivu summas 150 eurot (300:2). Menetluskulude sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuks

§ 145

kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest.

§ 139lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.

Sama sätte lõike 3 kohaselt, riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

§ 132

lg 1 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamise nõue mittevaraliseks nõudeks, mille hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 3500 eurot riigilõivu 300 eurot. Seega tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kummaltki kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 150 eurot (300:2). /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4 5