1-25-5085/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. aprill 2026, Tallinn Kohtukoosseis 1-25-5085 Andres Parmas, Orvi Koik, Inna Ombler Kriminaalasi Kristjan Lehiste süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kristjan Lehiste kaitsja Kristjan Lehiste (ik: 39101286057) elukoht xxx; kehtivad karistused puuduvad; tõkendit ei kohaldatud Süüdistatav Prokurör Kaitsja
2. veebruari
3. a otsus, Abiprokurör Hendrik Rätsep Indrek Västrik RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kristjan Lehistele esitati süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi selles, et varem KarS § 424 lg 1 järgi karistatud isikuna juhtis ta
5. veebruaril 2025 mootorsõidukit olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist).
6. Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega mõisteti K. Lehiste eeltoodud kuriteos süüdi ja talle mõisteti karistuseks neli kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes K. Lehistele vähendatud karistuseks kaks kuud kakskümmend päeva vangistust. Vangistus asendati KarS § 69 sätete alusel 80 tunni üldkasuliku tööga, mis määrati täitmisele kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. K. Lehiste allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kontrollnõuetele. Lisakaristusena võeti K. Lehistelt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Maakohus mõistis K. Lehistelt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja joobe tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot; kaitsjatasu 549,32 eurot; sundraha teise astme kuriteo eest 1329 eurot.
9. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava K. Lehiste kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik, kes taotleb maakohtu otsus tühistamist, K. Lehiste õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja hinnangul on K. Lehistel narkojoobe olemasolu tuvastatud ebausaldusväärsele tõendile tuginedes. Nimelt ei saa kohtutoksikoloogia uuringu akti nr 25T-AOT00141-01 pidada usaldusväärseks, sest ekspert on uuringus tuginenud suurel määral politseiametnike subjektiivsetele kirjeldustele, mitte aga usaldusväärsetele alusmaterjalidele. Tema hinnangul on usaldusväärseim Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinitöötaja üldarsti AT poolt koostatud terviseseisundi kirjeldus. Ekspertiisiaktist järelduste kujunemine peab olema jälgitav ning see peab olema kõigile arusaadavalt põhjendatud. Ekspertiisiakti põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas sisuliselt samal ajal on olemas täiesti vastuolulised isiku terviseseisundi ja käitumise kirjeldused ja kuidas seda selgitada. K. Lehiste andis istungil ütlused, mille kohaselt on tal diagnoositud ATH. Üldteada on asjaolu, et ATH-l on liigse kehalise aktiivsuse tunnused (nt raskused paigal püsimisega, nihelemine, võimetus olla rahulikult, liigne rääkimine). See võib seletada isiku käitumist, mida on kirjeldatud ekspertiisiaktis (sh terviseseisundi kirjelduses toodud käte ja jalgadega korduvate liigutuste tegemine). Samas ei pruugi see tähendada joobeseisundi olemasolu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
11. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat 2 muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
12. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid on küll õiguslikult asjakohased, s.t nende alusel on võimalik teha järeldusi, mida kaitsja taotleb, kuid tema apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis toodud väited on kõlanud juba ka maakohtu menetluses ning maakohus on nende kohta vaidlustatud otsuses kujundanud põhistatud seisukohad. Apellatsioonis üksnes korratakse samu väiteid, kuid ei osutata maakohtu vigadele seisukoha kujundamisel. Maakohtu arusaam sellest, millistele andmetele võis kohtutoksikoloogia ekspertiisi käigus tugineda, rajaneb seadusele ja välja kujunenud kohtupraktikale ning kolleegium ei näe mingit võimalust asuda selles osas teistsugustele seisukohtadele. Lisaks on paslik osutada, et apellandi väidetest ilmneb teatud segadus, sest kaitsja käsitluse kohaselt on ekspertiisiakti peetud kord ebausaldusväärseks, siis aga koguni lubamatuks tõendiks.
13. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3