4-26-299/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-299 (2315,26,000698) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu K Ji kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna 21.01.2026 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2315,26,000698 liiklusseaduse (LS) § 205 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) KJ isikukood: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; epost: xxxx ja xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond (asukoht: P. Pinna 4, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas S D Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3; § 30 lg 1 p 1, § 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 21.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2315,26,000698, millega määrati K Jile LS § 205 väärteo toimepanemise eest karistuseks 20 trahviühikut, s.o 160 eurot.
2. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
3. K Ji kaebus rahuldada.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna 21.01.2026 kiirmenetluse otsusega nr 2315,26,000698 karistati K Jit LS § 205 järgi rahatrahviga 160 eurot. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis K J 21.01.2026 kella 12.02 ajal xxxx suunas mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. Oma käitumisega rikkus K J LS § 76 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 205 sätestatud väärteo.
6. K J esitas kaebuse, milles toimunu osas selgitab, et 20.01.2026, kella 9.30 ajal tekkis ta olukord, kus tema sõiduki numbrimärgi kinnitus läks katki lumelükkamise teenuse hooletuse tõttu (tõendusmaterjalina esitab pildid ja saadetud e-kirja teenuse korraldajale). Ajutise numbrimärgi pani ta võimalikult nähtavale kohale, armatuuri peale püsti. Samal päeval ei olnud tal aga võimalik koheselt olukorda lahendada, kuna oli parasjagu tööle suundumas ning päeva jooksul vaba hetke ei tekkinud vea kõrvaldamiseks (detaili ostmiseks autopoest). Hilja koju jõudes ei olnud võimalik tegeleda vajalike toimingutega. Päeva jooksul valis ta autopoodidest sobilikku kinnitusdetaili (sh db-hp). Järgmise päeva lõunal sai ta aga vaba hetke, et liikuda autopoodi, et numbrimärgi kinnitus osta (kirjutas ka kirja oma vennale, et läheb db-hp poodi ning kas vend soovib midagi sealt, s.t autopoodi, kus kinnitusdetail oli müügis). Teekonna jooksul peatas aga teda kinni politsei, kuna mootorsõiduki esiosal ei olnud registreerimisnumbrit õigel kohal, vaid see oli armatuuri peal. Ta selgitas kinnipidamisel, et numbrimärgi alus läks päev tagasi katki ning oligi uue detaili järgi minemas. Peale menetlust lubas politseinik tal sõita lähimasse poodi detaili järgi. Sellest eeldab, et tegemist ei ole “ohtliku veaga”. Peale menetlust otsis samas peatatud kohas neti teel lähima poe, kus sobilik detail oli müügis. Suundus db-hp poe asemel hoopis ehituspoodi Deposse, kus oli ka numbrimärgi kinnituselement müügis. Sai sealt puuduoleva kinnitusaluse ning paigaldas numbrimärgi sõidukile viivitamatult külge. Selgitab, et tema tegevus ei olnud tahtlik liiklusseaduse rikkumine. Tal oli läinud registreerimisnumbri kinnitus katki ning ta hoidis numbrit võimalikult nähtavas kohas, kus see ära ei kukuks. Olukorda püüdis võimalikult kiiresti lahendada ning kahetseb, et üldse selline olukord tekkis. Palub eelnevat arvestada ning rahatrahv kas tühistada või vähendada, kuna tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega. Palub arvestada sedagi, et elab xxxx lõpus ning käib täiskohaga tööl, õpib ülikoolis ja käib trennis (litsentseeritud sportlane), mis kõik asuvad kodust kaugel ja ilma autota ei oleks tal ajaliselt võimalik kõigi kolmega tegeleda. 13.02.2026 edastas K J kohtule e-kirja, milles märkis, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning leidis, et esitatud kaebus põhjendatud ei ole. Kaebuse kohaselt oli isikul juba eelmisel päeval (20.01.2026) teada, et sõiduki registreerimismärgi kinnitus oli kahjustunud. Sellest hoolimata kasutas ta sõidukit nii eelmisel päeval tööle sõitmiseks kui ka järgmisel päeval, mil politsei ta peatas. Tuues arvesse, et isik oli puudusest teadlik, kasutas ta tahtlikult sõidukit olukorras, kus registreerimismärgi paigaldamine ei vastanud kehtestatud nõuetele. Kaebuse esitaja väited, et tal puudus võimalus vajalikku kinnitusdetaili soetada ning ta otsis päeva jooksul erinevate autokaupluste valikust sobivat numbrimärgi kinnitusdetaili, ei ole võimalik pidada mõjuvaks põhjenduseks. Registreerimismärgi kinnitusraamid on laialdaselt saadaval nii tanklates ja suurtes kauplustes (sh ööpäevaringselt avatud), kui ka autopoodides ning nende keskmine maksumus on ligikaudu 5 eurot. Seega kinnitusraami vahetamise puhul on tegemist kergesti kõrvaldatava puudusega, mille kõrvaldamine ei eelda märkimisväärset ajakulu ega eriteadmisi või -oskusi. Menetlejale jääb arusaamatuks kaebuses kasutatud väljend „otsisin sobivat numbrimärgi kinnitusdetaili“. Registreerimismärkidele on kehtestatud 2 ühine standart ning sellele vastavalt toodetakse ja müüakse ka standardseid kinnitusraame. Kaebuse esitaja ei täpsusta oma kaebuses, millistel asjaoludel tuginedes ta jõudis järeldusele, et just konkreetne kinnitusdetail oli tema sõidukile „sobiv“ või miks ei saanud ta kasutada laialdaselt kättesaadavaid standardseid lahendusi. Menetleja märgib, et juhul kui kaebuse esitaja kavatses kinnitusraami osta just „DB-HP“ kauplusest, siis oli tal võimalik jõuda nimetatud kauplusesse ka muude liikumisviiside abil, näiteks ühistranspordiga või teiste alternatiivsete võimaluste kaudu. Arvestades eeltoodut jääb kohtuväline menetleja seisukohale, et sõiduki kasutamine ilma nõuetele vastava registreerimismärgi kinnituseta üksnes eesmärgiga sõita kodunt tööle ja sealt xxxx asuvasse kauplusesse ei olnud põhjendatud. Liiklusseaduse § 205 sätestatud süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Menetlusaluse isiku karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust kergendavaid asjaolud ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seoses kergendava asjaolu esinemisega vähendas kohtuväline menetleja sanktsiooni keskmise määra 1/5 võrra, ehk lõppkaristus jäi oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et menetlusalusele isikule süüksarvatud väärtegu, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 205 järgi on aset leidnud ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Samuti on väärteomenetluses tõendatud menetlusaluse isiku poolt antud süüteo toimepanemise subjektiivne külg, isik on väärtegu toime pannud otsese tahtlusega, mis on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda ütlustega. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
9. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3
11. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust.
12. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk.
13. LS § 76 lg 1 järgi peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nõudeid riiklikule registreerimismärgile ja selle kinnitamisele täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.
14. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1, mis kehtestab nõuded alates 01.01.1997.a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30aastased ja vanemad sõidukid. Viidatud Lisa p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi peab liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk: - vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele; kehtestatud majandus- ja - olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna; - M kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale; - olema deformeerimata ja ilma katteta.
15. Kohus märgib, et väärteoasjas kogutud tõendite usaldusvääruses kahtlusi ei ole ning vaidlust teo osas ei esine. Tunnistaja J G T on andnud ütluseid, mille kohaselt oli ta 21.01.2026 kella 12.02 ajal patrullteenistuses ning teostas liiklusjärelvalvet xxxx juures, kui tema suunas xxxx liikus musta värvi sõiduauto, millel puudus sõiduki registreerimisnumber. Ta peatas sõiduki ning märkas, et sõiduki registreerimisnumber oli paigaldatud tuuleklaasi alla. Sõiduki registreerimisnumbriks osutus xxxx ning sõidukit juhtis K J (ik xxxx). Menetlusaluse isiku K Ji ütlused, mis on kantud kiirmenetluse otsusesse, ühtivad tunnistaja poolt antud ütlustes selles, et 21.01.2026 kella 12.02 ajal juhtis ta mootorsõidukit r/m xxxx, mille esiosas oli puudu riiklik registreerimismärk. Ütluste kohaselt oli registreerimismärgi kinniti eelmisel päeval katki läinud ning ta pani numbrimärgi ajutiselt armatuuri peale, esiklaasi alla. Ta oli just sõitmas poodi, kus neid kinniteid müüakse, kuid enne sinna jõudmist peeti ta kinni. Kahetseb väga ning lubab järgmisel korral tegutseda kiiremini.
16. Kohtu hinnangul on eelpool olevate tõenditega tõendatud, et K J juhtis kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi, mis näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest.
17. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
18. K J on kiirmenetluse otsuses kinnitanud, et numbrimärgi pani ta mootorsõiduki armatuurile, kuna eelmisel päeval läks katki numbrimärgi alus ning hetkel mil ta kinni peeti oli ta suundumas autopoodi uue kinniti ostmiseks. Kaebuses on ta pidanud karistamist 4 ebaõiglaseks ning märkinud, et tema tegevus ei olnud tahtlik rikkumine liiklusseadusest. Ta oli ajutiselt olukorras, mil tal läks registreerimis kinnitus katki ning ta hoidis numbrit võimalikult nähtavas kohas, kus see ära ei kukuks ja oleks võimalikult nähtaval. Olukorda püüdis ta võimalikult kiiresti lahendada ning kahetseb, et üldse selline olukord tekkis. Eeltoodu alusel pani K J talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta oli küll teadlik, et numbrimärk peab olema ees, kuid arvas, et võib sõita sellega ajutiselt, kui asetab selle nähtavale kohale. Samas pidi ta vähemalt möönma, et selline tegevus võib saada tema karistamise aluseks.
19. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
20. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
21. LS § 205 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Sanktsiooni keskmine määr on seega 100 trahviühikut, mis on 800 eurot. Kaebajale on karistus määratud sanktsiooni alumises määras, so 20 trahviühikut, mis on 160 eurot.
22. Kaebaja hinnangul on talle mõistetud karistus liiga ränk ning palub võimalusel menetlus tema suhtes lõpetada. Kaebaja põhjendab kaebuses oma seisukohta sellega, et antud registreerimismärk puudus, kuna eelmisel päeval oli lumelükkamise teenuse hooletuse tõttu. Tõendusmaterjalina on kaebuse esitada edastanud koos kaebusega pildid sõidukist, mis on tehtud päev enne kiirmenetluse otsuse koostamist. Samuti esitanud juurde e-kirja teenuse korraldajale, kus kaebaja palub teatada, kelle poole pöörduda seoses xxxx ja parkimiskohtade lumekoristuse korraldusega, kuna 20.01.2026 kella 9.30 ajal parkimiskohalt välja tagurdades jäi auto mootori põhjakaitse jäätunud lumekünka taha kinni ning tiris põhjakaitse läbi esistange plastikvõre. Kahjustada sai sõiduki põhjakaitse (katki) esistange alumine võre (puru), auto number koos plastikraamiga ja kinnitustega (katki). Auto ei ole nii madal, et selline asi peaks tavalises parklas juhtuma ning kahju tekkis otseselt seetõttu, et parkimiskohal on liiga kõrge lumi ja see jäätus ära.
23. Kohtuväline menetleja leiab 17.02.2026 seisukohas, et mõistetud karistus tuleks jätta muutmata. Menetleja on otsuse koostamisel arvestanud isiku süü suurust, karistust kergendavaid asjaolud ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seoses kergendava asjaolu esinemisega vähendas kohtuväline menetleja sanktsiooni keskmise määra 1/5 võrra, ehk lõppkaristus jäi oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Väärtegu on toime pannud otsese tahtlusega, mis on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda ütlustega.
24. Hinnates K Ji süü suurust sätestatud väärteo puhul, leiab kohus, et K Ji süü toimunus on väike ja seda esmalt seetõttu, et rikkumine oli lühiajaline, sõiduk oli siiski tuvastatav 5 (numbrimärk oli asetatud armatuurile esiklaasi taha) ning isik asus olukorra parandamiseks tegutsema võimalikult kiiresti.
25. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Asja materjalide kohaselt on kergendavaks asjaoluks kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isiku ütlustest ja kaebusest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik kahetseb puhtsüdamlikult.
26. Kohus märgib liikluses kasutatavad mootorsõidukid peavad olema identifitseeritavad ning neil peab olema nõuetele vastav varustus, kaasa arvatud riiklikud registreerimismärgid. Viimane aitab sõidukit identifitseerida nii rikkumiste kui ka liiklusõnnetuste puhul. Oluline on kohtu hinnangul, et menetlusaluse isiku poolt rikkumine oli lühiajaline, tema sõiduk oli siiski tuvastatav ning olukorra parandamiseks tegutses ta võimalikult kiiresti. Arvestades eelmisel päeval toimunut sündmust parklas (vt. kaebuse esitaja poolt edastatud e-kirja teenuse korraldajale ning fotosid, samuti edastatud sõnumeid autopoe osas), mille käigus peale numbrimärgi ära kukkumise, sai auto veel vigastusi kaebajast sõltumatul põhjusel. Kohtu hinnangul oli tekkinud situatsioon kahtlemata kaebajale väga stressi ja muret tekitav, sest tema vara sai hooletu lume lükkamise tõttu kahjustada, kuid vaatamata sellele tegutses kaebaja võimalikult kiiresti, et ta saaks mootorsõiduki numbrimärgile uued kinnitid. Inimlikust seisukohast kaebaja tegutses sel hetkel parimal võimalikul viisi arvestades kogu kujunenud olukorda.
27. Kohtuväline menetleja on K Jile väärteo toimepanemise eest määranud rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kõnealuses asjas on aga alus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMK §-st
28. Nimelt võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Karistusregistri õiendi kohaselt on K Ji näol tegemist varasemalt karistamata isikuga, kes on süüd toimunus puhtsüdamlikult kahetsenud. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et K J ausus tegutsema võimalikult kiiresti. Kohus ei näe, et antud asjas esineks avalik menetlushuvi. Riigikohus on oma lahendites RKKKo 3-1-1-81-06, p 6 ja 3-11-146-03 selgitanud väärteomenetluse lõpetamise alust ja nimelt seda, et VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel eeldab, et menetlusalusele isikule omistatav tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, kuid isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ei ole karistuse kohaldamine põhjendatud. K Ji vähese süü, asjas esineva kahetsuse ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et K Ji puhul on ilmselgelt võimalik karistuseesmärke saavutada teiste vahenditega, st väärteomenetlust lõpetades.
29. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna 21.01.2026 otsus väärteoasjas nr 2315,26,000698 tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel 6 kohtunik 7