KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-16529 Tsiviila

§ 4

lg 1 kohaselt ehitusettevõtjal on kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastaks lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Samuti pretensiooni järgi nentis hageja,

§ 4

lg 2 kohaselt on ehitustöö garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates. Seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva, loetakse ehitise garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Ühtlasi hageja avaldas kostjale,

§ 4

lg 3 kohaselt ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. Enne pretensi-ooni esitamist pöördus hageja enne mitu korda suulises vormis Osaühing SKAV Pluss juhatusele taotlusega teha parandustöid. Kuid Osaühingu SKAV Pluss juhatus ignoreeris hageja pöördumist. Pretensioonis palus hageja:  kõrvaldada garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead oma kulul kuni 23.01.

1. a.  esitada kirjalik vastus pretensioonile, ning vastusega määrata parandustööde tähtajad ja töökorrad. Hageja hoiatas kostjale, et parandustööde mittetäitmise juhul hageja on sunnitud pöörduma kohtusse kahju hüvitamise hagiga. Ühtlasi hageja palus kinnitada V K pädevust teostada erinevaid tegevusi Osaühing SKAV Plussi nimelt (nt allkirjastada töövõtuleping). Osaühingu SKAV Pluss pretensioonile ei vastanud. 28.01.2014.a. hageja esitas kostjale teatis töövõtulepingu nr 01/k20 ülesütlemise kohta. Osaühingu SKAV Pluss juhatus teatisele ei vastanud. Perioodil jaanuar-veebruar oli hageja sunnitud teostama parandustöid teise ehitusettevõtte abil. Parandustööde maksumus oli 3219,36 eurot. Hageja esitas 19.04.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3219,36 euro saamiseks. Kohus tegi 22.04.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.04.2014 aadressil XXX Võlgnik Osaühing SKAV Pluss esitas 5.05.2014 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega oli lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja antud nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Kostja ei tunnistanud nõudesumma täies ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks nõude summa, nimelt mille alusel nõuab hageja 3219,36 eurot. Kostja vastuväited 2 2-14-16529 Kostja hagi ei tunnista, väites, et töövõtulepingus ei ole tööde üksikasjalikku kirjeldust, vaid kasutatud on ainult üldisi mõisteid. Seoses väidetavalt remonditööde tegemise puhul kolmanda isiku poolt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid nende tööde tegemise ja tööde eest tasumise kohta. Oma väidete kinnitamiseks viitab kostja Riigikohtu
2. juuni
3. a määruse nr 3-2-1-59-14 punktile
4. Kostja leiab, et käesolevas vaidluses on võimatu kindlaks määrata, mis töid tehti ja üle anti, seega ei ole võimalik ka tuvastada kostja poolt tehtud tööde kvaliteeti. Kostja väitel tekkisid kostjal töö käigus uued soovid, mis tingis juba tehtud tööde lammutamise ja ümbertegemise. Lahkhelid hagejaga tekkisid ka uste osas. Kostja ehitas ukseavad arvestades Euroopa standardit, mille kohaselt on ukse kõrgus on 2,10 m. Hageja aga teatas, et hangib uksed Ve-nemaalt, kus uste kõrgus on 1,90 m. See asjaolu tingis kostja poolt varem tehtud ukseavade ümbertegemist. Lõpuks jäidki uksed kostjast paigaldamata, kuna hageja teatas, et tal on uus ehitaja, mistõttu pidi kostja remonditööd katkestama ja lahkuma. Tõendamaks, mis tööd on tehtud, taotles kostja tunnistajate V K ja R S ülekuulamist. V. K ja R. S tegid hageja juures remonttöid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud materjalid, kuulanud ära pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust
5. oktoobril
6. a töövõtulepingu sõlmimises XXX asuva korteri remondiks (tl 15-16). Hageja seletas istungil, et kostjat soovitas talle tuttav, kelle juures kostja oli varem remonti teinud. Tegemisele kuuluvate töödena oli lepingus loetletud elektrijuhtmete, kanalisatsiooni- ja veetorude ning uste vahetamine, samuti lagede (arvestamata pinglagesid), seinte ja põrandate remont, aga ka ehitusmaterjalide kohaletoimetamine. Tööde maksumus oli 4000 eurot. Veo- ja laadimistööde eest pidi kostja lepingu kohaselt tasuma täiendavalt 350 eurot. Tööde alguseks pidi hageja tasuma kostjale 2000 eurot. Lepingus märgitud tasu teine osa pidi hagejale välja makstama pärast üleandevas-tuvõtu akti allakirjutamist. Tööde algus pidid lepingu kohaselt olema
7. oktoobril
8. a ja lõpp
9. november
10. a. Tööde garantiid ja kvaliteeti pidi lepingu kohaselt reguleerima üldehituslikud normid. Vaidlus on aga selles, milline oli korteri seisund ja tööde tegemise tase
11. novembril
12. a, tähtpäeval, mil tööde tegemine pidi olema lõppenud. Selle kohta tõendeid ei ole. Hageja lisas hagiavaldusele
13. detsembril
14. a D V ja hageja poolt koostatud ülevaatuse akti (tl 15), milles märkisid 52 puudust. Hageja kostjat korteri ülevaatuse ja akti koostamise juurde ei kutsunud.
15. detsembri
16. a kohtuistungil ära kuulatud tunnistajad R S ja V K, kellega hageja remondi tegemise ajal vahetult suhtles, väitsid, et tööde lõpetamist takistasid hageja poolt soovide muutumised, mis tingisid juba tehtud tööde ümbertegemist (erilise konstruktsiooniga riiul vannitoas ja riiul-nišš teleri jaoks, mis tingis toas varemehitatud seina ümberehitamise). Samuti muutusid tunnistajate ütluste kohaselt hageja soovid uste osas. Kostja ehitas ukseavad arvestades Euroopa standardit, kus ukse kõrgus on 2,10 m. Hageja aga lubas osta uksed Venemaalt, kus ukse kõrgus on 1,90 m. See tingis uste avade ümbertegemise. Tunnistaja Tunnistajate ütluste kohaselt tunnistasid nad remondi osasid puudusi, aga hageja ei lubanud neil remonti lõpetada, teatades, et remonti lõpetab uus ehitaja. 3 2-14-16529
17. jaanuaril
18. a saatis hageja kostjale pretensiooni, millele lisas
19. detsembri
20. a ülevaatuse akti. Pretensioonis palus hageja kõrvaldada garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead oma kulul kuni
21. jaanuarini
22. a. ning vastuses määrata parandustööde tähtajad ja töökorrad. Kostja pretensiooni kätte ei saanud.
23. jaanuaril
24. a saatis hageja kostjale töövõtulepingu nr 01/k20 ülesütlemise teate. Ülesütlemisteates märkis hageja muu hulgas, et kostja pretensiooni kätte ei saanud, kuna Eesti Post tagastas hagejale postisaadetise (tl 20-21). Kostja ka ülesütlemisteadet kätte ei saanud. Hagiavaldusele lisas hageja L OÜ
25. veebruari
26. a hinnapakkumise, mille kohaselt maksavad XXX korteri parandustööd 3219,36 eurot. Hinnapakkumisel on klausel Lõplik maksumus kujuneb välja tegelike mahtude ülemõõtmisel. Kohus teeb sellest järelduse, et L OÜ esitas hinnapakkumise vaidlusalust korterit üle mõõtmata. Hageja on töövõtulepingu ülesütlemisel ja nõude esitamisel juhindunud kuni
27. juunini
28. a kehtinud ehitusseadusest. Kohus leiab, et vaidlusalusele suhtele ei ole ehitusseadus kohaldatav ja juhinduda tuleks võlaõiguse töövõtulepingut reguleerivatest sätetest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa tegemist olla kostja garantiivastutusest. Garantiitähtaja kulgemise eelduseks on, et tööd oleks olnud kostja poolt üle antud ja hageja poolt vastu võetud. Antud juhul aga pooled korteri remondi seisu tööde lõpetamise tähtpäeval
29. novembril
30. a ei tuvastanud. Kostja väidab, et hageja ei võimaldanudki tal töid lõpetada ja leidis lõpetamiseks teise isiku. Hageja võttis õigeks, et te-ma poolt uste hankimisel esines viivitus ja tema poolt Venemaalt hangitud uksed erinesid mõõtmetelt Euroopas standardi kohaselt tehtud ustest, mida pakkus hagejale ja mille järgi tegi ukseavad kostja. Enne uste kohale asetamist ei olnud aga võimalik teha uste ümbruse viimistlemist. Kuna pooled töövõtulepingu täitmise käiku ja täitmise käigus tõusetunud probleeme ei dokumenteerinud, ei ole võimalik tööde võimalikku tegemata jätmist ja tegemata jätmise põhjusi hinnata. Kuna asjas ei ole tõendeid tööde seisu kohta siis, kui kostja oli sunnitud objektilt lahkuma, ei saa ka L OÜ
31. veebruari
32. a hinnapakkumine parandustööde osas olla kahjunõude aluseks. Liiatigi, kui hinnapakkumine ei põhinegi mõõtmistel. Kostja kirjalikus vastuses ja kohtukõnes esitatud väide, et töövõtulepingus ei ole tööde üksikasjalikku kirjeldust, vaid on kasutatud üldisi mõisteid ja seetõttu on võimatu ka tuvastada lepingu rikkumist, on iseenesest õige. Kohus osundab aga, et lepinguprojekti koostas kostja. Eeltoodu põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus teeb otsuse hageja kasuks, jäävad menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4