Obsah (11)

§ 415§ 407§ 444§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 455§ 317§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. veebruar 2019. a, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tulenevalt

§ 407

lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses nõustunud tagaseljaotsuse tegemisega. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 14.12.

1. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 14.12.
2. a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. 2

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 02.06.

1. a Mogo OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr L02062017/
2. Kokkuleppe kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu summas 6457,50 eurot, intressimääraga 3,45% kuus. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja laenuandja ütles lepingu erakorraliselt üles 01.08.2017.a. Mogo OÜ loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgse põhivõlgnevuse 6457,50 eurot, intressi lepingu ülesütlemise (01.08.2017) seisuga 444,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise (30.11.2018) seisuga kolmekordses seadusjärgses määras 0,066% päevas 2066,10 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressi määr 3,45% kuus (41,40% aastas). Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on laenulepingu p-s 5.3 kokku leppinud viivise määras 0,1% päevas. Hagiavalduses lähtub hageja kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast tuginedes Riigikohtu vastavatele seisukohtadele ning on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid intressimääraga 0,066% päevas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (02.08.2017 - 30.–11.2018). VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt

§ 138

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 550 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 3 Kohus määrab OK Incure OÜ menetluskulude suuruseks 550 eurot, mis tuleb kostjalt

§ 162lg 1 alusel välja mõista.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist

§ 177lg 2 alusel.

Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud. Rahvastikuregistris oli kuni 01.01.2019 kostja aadressiks omavalitsusüksuse täpsusega. Käesoleva otsuse tegemise aja seisuga rahvastikuregistrist kehtivaid kostja elukoha andmeid ei nähtu. Kuna kostjale ei õnnestunud hagiavalduses märgitud aadressil kohtudokumente kätte toimetada, toimetati hagiavaldus kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb M.O-le kätte toimetada avalikult vastavalt

§ 317

lg 3 ja 4 sätestatule.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4