Obsah (15)

§ 3111§ 407§ 444§ 405§ 162§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-130403 Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENU

§ 3111lg 3 kohaselt.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 06.04.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 8.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt.

II. Komm vlj § 407 p 3.17). 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

10.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

§ 405

lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks (dtl 25).
2. Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud hageja põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude osas ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

13.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.

1. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 06.12.2023 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas.
2. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 07.04.2023–14.04.2026 eest 13,52 eurot (põhivõlgnevus 40 eurot, viivitatud päevade arv 1104).
3. Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,52 eurot ja viivise alates 15.04.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Ülejäänud osas jätab kohus

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.

3/7 18. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. 26.01.2026 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 40 eurot tuginedes VÕS § 1131 lg-le
3. Hageja esitas 06.04.2026 hagiavalduse täienduse, milles täpsustas enda sissenõudmiskulude nõuet. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot tuginedes sellele, et hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud.
4. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 p 22). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks parkimislepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.
5. Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarbijaga, ei saa hageja VÕS § 113 1 lg-st 4 tulenevalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel.
6. Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 113
7. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
8. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks (P.Varul jt. VÕS I. Komm vlj. § 1132 komm 4).
9. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
10. Kohus on 30.03.2026 kohtunõudes hagejale selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
11. Hageja ei ole hagiavalduses ega 06.04.2026 hagiavalduse täienduses esile toonud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Samuti ei ole hageja esile toonud, mil viisil hageja edastas kostjale tasulised meeldetuletuskirjad ning milliseid ja millises suuruses kulusid hageja kandis seoses tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisega. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei järeldu, et sellega oleks kaasnenud kulud just summas 15 eurot või 5 eurot. Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja ei ole esile toonud 4/7 asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 5 euro ulatuses.
12. Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
13. Kohus jätab seetõttu hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot rahuldamata. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine 30.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,90 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatuse hindamisel üksnes hagi esitamisel rahaliselt määratletud nõudeid, mille kogusuurus oli 82,9 eurot, jättes arvestamata viivisenõudega, mis ei olnud hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja mille suurus oli seetõttu summaliselt määratlemata. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot osas ehk ligikaudu 36% ulatuses. Hagi rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 64%.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda. 33. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (

§ 174lg 1, lg 2).

1. Kostja ei ole käesoleva kohtuasja menetluses osalenud ning kostjal ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
2. Hageja palub 06.04.2026 hagiavalduse täienduses mõista kostjalt välja menetluskulud 458 eurot. Koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurot ja lepingulise esindaja tasust 338 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta. 36.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmine kostjalt. 37. Kohtuväliseks kuluks on

§ 144

p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt. 5/7 38. Kohtuväliseks kuluks on

§ 144

p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).

1. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele, s.o alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele, 2 tundi.
3. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
4. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses.
5. Hageja menetluskulude põhjendatud suurus on 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 64% hageja menetluskuludest ehk 153,6 eurot.
6. Hageja on hagiavalduses teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (

§ 174lg-st 10).

45. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. 46. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

47.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6/7 (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 7/7