← Eesti

2-23-1967/70

Obsah (9)§ 153§ 94§ 1011§ 1001§ 1003§ 1002§ 8§ 93§ 102

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-1967 Määruse kuupäev Tartu, 20. mai 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Martin Triipan ja Margit Vutt Kohtuasi Mutter

) § 153 lg 1 p 2) suuruses 593 009 eurot 27 senti. Sellest nõudest 527 128 eurot 56 senti on tingimuslikust tehingust tulenev nõue. Võlausaldaja II nõuet tunnustas maakohus kolmanda rahuldamisjärgu pandiõigusega tagamata nõudena (

§ 153lg 1 p 3) suuruses 19 462 eurot.

3.

  1. Maakohus märkis, et haldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja, millega tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
  2. juulil
  3. Vastuväidete esitamise tähtajaks määrati
  4. august
  5. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud seadusest tulenevat korda. 3.
  6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlausaldaja II

§ 94

lg 3 kohaselt esitanud nõuet, mida saaks tunnustada

§ 153lg 1 p 2 alusel.

Võlausaldaja II esitas nõuetekohase nõudeavalduse

  1. oktoobril
  2. Nõuet tuleb selle hilinemisega esitamise tõttu tunnustada

§ 153lg 1 p-s 3 sätestatud järgus.

3.

  1. Maakohus nõustus halduri esitatud vastuväidetega võlausaldaja III nõudele. Võlausaldaja III esitas küll lisatõendeid, kuid maakohtu hinnangul ei olnud võimalik esitatud tõenditest järeldada, et võlausaldajal III on ehitusmaterjalide ja ehitustööde kallinemisest tulenev nõue võlgniku vastu. VÕS § 639 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töövõtulepingu eelarve on siduv. Võlausaldaja III on esitanud kokkuleppe ehitustööde kallinemise kohta. Kokkuleppe on käsikirjaliselt allkirjastanud Karl Sooväli, kes oli võlgniku juhatuse liige ning on praegu võlausaldaja III juhatuse liige. Ühtlasi peaks äriseadustiku § 181 lg 3 kohaselt lepingu hinna suurendamise aktsepteerimiseks olema võlgniku osanike otsus. Võlgniku osanikuks oli kuni
  2. jaanuarini võlausaldaja II (Maastiku OÜ). Võlausaldaja II osanikeks on Karl Sooväli (50%) ja Irja Sooväli (50%). Kohtule on esitatud osanike otsus, mis on tehtud tagantjärele
  3. oktoobril
  4. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kontrollida, kas esitatud dokumendid on loodud neis märgitud ajal või on võlgniku lähikondsed loonud need hiljem, mistõttu ei ole need usaldusväärsed. 3

(10)2-23-1967 Tõendamata on ka võlausaldaja III tehtud lisatööd. Arve on raamatupidamisdokument, mis ei tõenda tööde tegemist. Lisaks tõi K. Sooväli oma
  1. mai
  2. a e-kirjas välja, et võlausaldaja I ei ole vaatamata korduvatele pöördumistele andnud luba lepingust tulenevaid töid teha. 3.
  3. Maakohus nõustus halduri seisukohtadega, et võlausaldaja III esitatud vastuväited võlausaldaja I nõudele olid vastuolulised ja alusetud. Võlausaldaja I nõuded on õiguslikult põhjendatud, v.a 19 462 euro ulatuses.
  4. Võlausaldaja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta võlausaldaja I nõuded täies ulatuses tunnustamata ja määrata uus ekspertiis. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlausaldaja I nõuete puhul võrreldes võlausaldajate esialgse nimekirjaga oluliselt muutunud nõuete sisu ja maht, millest ei ole võlausaldajale II teatatud. Võlausaldaja I haldurile esitatud ja kohtule edastatud ehitustehnilise seisukorra kohta tehtud asjatundja arvamus on ebatäpne.
  5. Võlausaldaja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta võlausaldaja I nõuded täies ulatuses tunnustamata, tunnustada võlausaldaja III nõuded täies ulatuses ja määrata uus ekspertiis. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus võlausaldaja III neljast nõudest jätnud kolm sootuks käsitlemata. Ülejäänud osas kordas võlausaldaja III võlausaldaja II määruskaebuses esitatud väiteid võlausaldaja I nõuete kohta, sh selle kohta, et võlausaldaja I nõuete puhul on võrreldes võlausaldajate esialgse nimekirjaga oluliselt muutunud nõuete sisu ja maht, millest ei ole võlausaldajale III teatatud.
  6. Võlausaldaja I vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Asjatundja järeldusi ei ole ümber lükatud.
  7. Haldur vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
  8. jaanuaril 2024 e-toimikusse laetud dokumentidest nähtub, et võlausaldaja III on esitanud
  9. augustil 2023 vastuväited võlausaldaja I nõudeavaldusele. Seega oli võlausaldajale III tagatud

§ 1011lg 3 kohane võimalus nõudeavaldustega ja nende lisadega tutvuda.

Võlausaldajad II ja III oleksid pidanud võlausaldaja I nõudeavaldust puudutavad kõik väited, tõendid ja taotlused esitama hiljemalt

  1. augustil
  2. Haldur jäi kõikide sisuliste vastuväidete juurde.
  3. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus täiendas
  5. mai
  6. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jättis rahuldamata taotlused korraldada ekspertiis ning arvestamata määruskaebustele lisatud tõenditega. 9.
  7. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt koostas haldur esialgse võlausaldajate nimekirja, millega tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
  8. juulil 2023, vastuväidete esitamise tähtajaks määrati
  9. august 2023.

§ 1001lg 5 järgseks tähtajaks määras haldur 17. novembri 2023. Seega tuli võlausaldajatel II ja III esitada ekspertiisitaotlus hiljemalt 4. augustil 4

(10)2-23-1967 2023. Kõik tõendid ning taotlused tuleb esitada haldurile kohtueelses menetluses koos menetlusdokumendiga – nõudeavalduse (

§ 94

lg 1), vastuväite (

§ 1001

lg 3) või seisukohaga (

§ 1001lg 5).

Pärast tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta. Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad II ja III oleksid esitanud ekspertiisi tegemise taotluse koos nõudeavaldusega, nende täiendustega, vastuväidetega või seisukohaga, mistõttu on vastav taotlus esitatud hilinenult. Lisaks tuleb tulenevalt

§-des 1001–1003 sätestatud eriregulatsioonist jätta määruskaebustele lisatud uued tõendid tähelepanuta. Asjakohatud on võlausaldaja III väited, et haldur jättis tõendid kohtule esitamata. Haldur on võimaldanud nii kohtule kui ka menetlusosalistele ligipääsu kõikidele esitatud dokumentidele lisaks e-toimikule ka pilveteenuse kaudu (dtl 685), kus on kättesaadavad kõik võlausaldaja III määruskaebuses välja toodud dokumendid, mida haldur kohtule väidetavalt ei esitanud. 9.

  1. Võlausaldajad II ja III on vaielnud vastu asjatundja H. Kase arvamustele, kuid ei ole ümber lükanud neis toodud järeldusi. Võlausaldajatel II ja III oli võimalik taotleda ekspertiisi korraldamist või esitada ise uus täiendav asjatundja arvamus, kuid seda nad õigel ajal ei teinud, mistõttu on alles pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist asjakohatu esitada väiteid asjatundja arvamuses sisalduvate ebatäpsuste kohta. Asjaolu, et ehitajalt ei ole garantiitöid tellitud, ei muuda põhjendamatuks võlausaldaja I tasunõuet kolmanda isiku tehtud tööde eest. 9.
  2. Maakohus on jätnud võlausaldaja III nõude tõendamatuse tõttu õigesti tunnustamata. Arve kui raamatupidamisdokument ei tõenda tööde tegemist. Ringkonnakohus tuvastas, et võlausaldaja III on K. Sooväli kontrolli all. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd osanike otsus on tehtud tagantjärele, alles
  3. oktoobril 2023, siis ei ole võimalik kontrollida, kas võlausaldaja III esitatud tõendid on võlgniku lähikondsed loonud hiljem, mistõttu ei ole need usaldusväärsed. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  4. Võlausaldajad II ja III esitasid ringkonnakohtu määruse peale ühise määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti tunnustamata võlausaldaja III nõue, ja tunnustada võlausaldaja III nõuet 74 335 eurot 6 senti teise järgu nõudena. Tunnustamata tuleb jätta võlausaldaja I nõue, mis puudutab kohtutes käsitlemata jäetud võlausaldaja I kui tööde tellija tahtlikult tekitatud vastuvõtuviivitust. Alternatiivselt tuleks asi saata tagasi ringkonnakohtule. 10.
  5. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtud sisuliselt käsitlenud võlausaldaja I vastuvõtuviivitusega seotud asjaolusid. Võlausaldaja I kui tööde tellija ei andnud õigustamatult luba teha neid lepingulisi töid, mis tuli teha
  6. maiks
  7. Tööde kallinemisest tulenev nõue 74 335 eurot 6 senti on faktiliselt ja dokumentaalselt tõendatud. Kohtud on eksinud summaga (märkides ekslikult 74 355 eurot 6 senti), mis näitab ka kohtute ebapiisavat tähelepanu faktiliste asjaolude tuvastamisele. Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kasutusloa taotles võlausaldaja I. Kasutusluba taotleb praegu võlausaldaja III. Hilinenult esitatud tõendeid võib

§ 1003lg 1 järgi arvesse võtta, kui esitamata jätmiseks on mõjuv põhjus.

Mitmed kohtule esitamata jäänud tõendid olid haldurile tähtaegselt esitatud. Haldur ei täitnud korrektselt oma ülesandeid esitatud dokumentide edastamisel. Määruskaebuse esitajatele ei olnud tagatud täielik õigeaegne juurdepääs kõigile menetlusdokumentidele, kuigi need olid kättesaadavad pankrotihaldurile ning teistele menetlusosalistele. 5

(10)2-23-1967 10.
  2. novembri
  3. a menetlusdokumendis leiavad määruskaebuse esitajad, et haldur ja kohtud ei ole arvestanud, et
  4. detsembri
  5. a müügilepingu p 7.7 järgi ei tohi õiguskaitsevahendite või leppetrahvide summa ületada kümmet protsenti eseme ostuhinnast, v.a p 8.4 juhul tahtliku rikkumise korral. Lepingu p 7.6 järgi ei arvutata lepingust taganemise korral tagastamisele kuuluvalt rahalt intressi. See tähendab võlausaldaja I nõudeavalduse tunnustatava osa vastavat vähendamist. Viimatinimetatu nähtub ka Tallinna Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrusest tsiviilasjas nr 2-25-
  8. Hiljemalt
  9. augustil 2023 (teise ehitusekspertiisi kuupäev) olid võlausaldajale I teada kõik lepingust taganemist võimaldavad asjaolud. Igasugune mõistlik aeg lepingust taganemise avalduse tegemiseks (VÕS § 118 lg 1) on ammu möödas.
  10. Võlausaldaja I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohus on andnud seisukoha vastuvõtuviivituse kohta, pidades õigustatuks tööde tellimist kolmandalt isikult. Võlausaldaja I märkis selguse huvides, et ei tagane hoone ostu-müügitehingust, st nõudeosa suurusega 502 178 eurot 56 senti puudutav edasilükkav tingimus jääb saabumata.
  11. Haldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  12. jaanuaril 2024 e-toimikusse ja pilveteenusesse laetud dokumentidest nähtub, et määruskaebuse esitajad on esitanud
  13. augustil 2023 vastuväited võlausaldaja I nõudele. Hiljemalt
  14. augustil 2023 tuli esitada kõik tõendid ja taotlused. Vaidlustamata on jäetud ringkonnakohtu määrusest nähtuv ekspertiisi korraldamise taotluse rahuldamata jätmine. Uued on ka vastuvõtuviivitust puudutavad väited. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS § 701 lg 3 kohaselt tühistada osas, milles ringkonnakohus ei muutnud maakohtu määrust osas, millega maakohus luges võlausaldaja I nõude 593 009 eurot 27 senti teise rahuldamisjärgu nõudeks. Nimetatud osas tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada ka maakohtu määrus ja saata võlausaldajate nimekiri tagasi pankrotihaldurile võlausaldaja I nõude suhtes pankrotiseaduses ettenähtud toimingute tegemiseks ning võlausaldajate nimekirja uuesti koostamiseks. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata osas, milles võlausaldaja III nõue jäi tunnustamata. Ringkonnakohtu määrus tühistatakse ka menetluskulude jaotuse osas; selles osas jäetakse võlausaldaja III menetluskulud kõikides kohtuastmetes tema enda kanda. Ülejäänud osas jaotatakse menetluskulud võlausaldajate nimekirja uuel kinnitamisel maakohtus. Võlausaldajate II ja III määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  16. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused võlausaldajad II ja III, vaidlustades võlausaldaja I nõude osalist tunnustamist ning võlausaldaja III nõude tunnustamata jätmist. Samas ulatuses on vaidlustatud ka ringkonnakohtu määrust. Kolleegium selgitab, et nagu kohus ei saa sisuliselt hinnata nõudeid, millele pole vastuväiteid esitatud (

§ 1003

lg 3), ei saa kõrgema astme kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses kontrollida nende nõuete põhjendatust, mille kohta pole määruskaebust esitatud. Küll aga võivad määruskaebuse lahendamise tulemusena muutuda määruskaebemenetluse esemeks mitteolevate nõuete jaotised. Maakohtu määrus on seega edasi kaebamata jõustunud osas, millega maakohus jättis tunnustamata võlausaldaja I nõude 19 462 euro ulatuses. Samuti on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud osas, millega maakohus on lugenud võlausaldaja II nõude 19 462 eurot kolmanda rahuldamisjärgu nõudeks. 15. Määruskaebuses on mh märgitud, et selle esitajatele ei olnud tagatud täielik õigeaegne juurdepääs kõigile menetlusdokumentidele. Asja lahendamisel on keskne küsimus, kas määruskaebuse esitajatele 6

(10)2-23-1967 (võlausaldajad II ja III) oli tagatud võimalus esitada kohtueelses nõuete kaitsmise kirjalikus menetluses vastuväiteid ja tõendeid võlausaldaja I
  1. augustil 2023 esitatud nõudeavalduse täiendusele ning sellele lisatud tõenditele.
  2. Haldur koostas esitatud nõudeavalduste alusel esialgse võlausaldajate nimekirja (

§ 1001lg 2, nimekirjaga tutvumise teade avaldati 5.

juulil 2023) ja määras nõuetele vastuväidete esitamise tähtajaks 4. augusti 2023 (

§ 1001lg 3 esimene ja teine lause).

Samuti on kohtud tuvastanud, et

§ 94

lg 3 esimese lause alusel andis haldur nõudeavaldustes olnud puuduste kõrvaldamise tähtajaks

  1. augusti
  2. Võlausaldaja I esitas
  3. augustil 2023 nõudeavalduse täienduse, milles suurendas nõuet, võrreldes alguses esitatuga, ning millele lisas ka kaks tema tellimuse alusel H. Kase koostatud asjatundja arvamust.
  4. Määruskaebustes ringkonnakohtule tuginesid võlausaldajad II ja III mh sellele, et võlausaldaja I nõude puhul on võrreldes võlausaldajate esialgse nimekirjaga oluliselt muutunud selle sisu ja maht, millest ei ole võlausaldajatele II ja III teatatud. Ringkonnakohus on sellest väitest ekslikult aru saanud nii, et see puudutas halduri poolt maakohtule dokumentide esitamata jätmist. Ringkonnakohus viitas seetõttu menetlusdokumendile (dtl 685), mille kohaselt on e-toimikus ja ka pilveteenuses kõik dokumendid kättesaadavad. Viidatud toimiku lehel on halduri
  5. jaanuari
  6. a e-kiri maakohtule, milles haldur teatab vastuseks maakohtu järelepärimisele, et varasem tehniline viga on kõrvaldatud ja uuel lingil peaksid olema kõik dokumendid maakohtule nähtavad. Ringkonnakohus ei ole aga vastanud määruskaebuste tegelikule väitele, et haldur ei edastanud neile võlausaldaja I
  7. augustil 2023 esitatud nõudeavalduse täiendust ja sellele lisatud kahte asjatundja arvamust. Ka haldur ei ole ringkonnakohtule ega Riigikohtule esitatud menetlusdokumentides sellele väitele sisuliselt vastanud. Kohtutoimikus (mis on suuremas osas väga ebaülevaatlik ja koormatud korduvalt ühtede ja samade dokumentidega) ei ole andmeid selle kohta, et haldur oleks nimetatud
  8. augusti
  9. a dokumendi võlausaldajatele II ja III edastanud. Kahtlust ei ole selles, et maakohtule on haldur selle dokumendi koos lisadega esitanud.
  10. Eespool nimetatud halduri eksimus võis tuleneda sellest, et haldur andis tähtaja esitada vastuväide sellistele nõuetele, mida ta pidas puudustega nõueteks, andes samas ka puuduste kõrvaldamise tähtaja ja lisades need puudustega nõuded esialgsesse võlausaldajate nimekirja. Need tähtajad lõppesid järjestikustel päevadel (
  11. august 2023 (puuduste kõrvaldamine) ja
  12. august 2023 (vastuväited)), mis tähendas, et kui võlausaldaja I esitas
  13. augustil 2023 nõudeavalduse täiendused, jäänuks võlausaldajatel II ja III ka juhul, kui neile oleks nimetatud täiendused kohe edastatud, vastuväidete esitamiseks sisuliselt vaid üks päev. See rikkunuks

§ 1001

lg 3 teist lauset, mille kohaselt ei või vastuväite esitamise tähtaeg olla lühem kui 15 päeva. 18.

  1. Kolleegiumi hinnangul tuleb võlausaldajate esialgne nimekiri vähemalt üldjuhul koostada alles siis, kui kõik nõudeavaldused vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt tuleb ka tähtaeg vastuväidete esitamiseks anda pärast nõudeavaldustes puuduste kõrvaldamist. See tähendab, et enne tuleb selgeks teha esitatud nõuded nende lõplikul kujul. Vastasel juhul ei täidaks vastuväidete esitamise võimalus oma eesmärki. Kui mõni puudus ilmneb pärast võlausaldajate esialgse nimekirja koostamist, tuleb anda võlausaldajale võimalus see kõrvaldada ja pärast kõrvaldamist anda uuesti pankrotiseaduses ettenähtud tähtajad vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. 18.
  2. Kolleegium rõhutab halduri rolli olulisust võlausaldajate nimekirja koostamise (nõuete kaitsmise) kohtueelses kirjalikus menetluses. Halduri ülesanne on tagada nimekirja koostamine 7

(10)2-23-1967 seaduses sätestatud vormis ning tagada eelmenetluses võlausaldajate õigused, sh õigus esitada vastuväiteid, seisukohti ja protsessuaalseid taotlusi. Seejärel tuleb halduril kogutud teave ning dokumendid esitada maakohtule, asjakohasel juhul koos enda seisukohaga,

§ 1002lg 5.

Selliselt toimimine võimaldab maakohtul nimekirja kinnitada kiiremini, lahendades esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt. 18.3. Nagu eespool leitud, ei ole praegusel juhul kohtutoimikus andmeid, et haldur oleks võlausaldaja I nõudeavalduse täienduse võlausaldajatele II ja III üldse edastanud. Sellega on

§ 1001

lg 3 ja § 1003 lg 2 tähenduses rikutud võlausaldajate õigusi vastuväidete esitamisel. Rikkumist ei ole kõrvaldanud ei maakohus ega täielikult ka ringkonnakohus, vt selle kohta praeguse määruse p-d 19 ja 20. 19.

§ 1003

lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. 19.1. Kolleegiumi hinnangul oli praegusel juhul tegemist sellise puudusega, mida maakohus ei saanud seadusandja silmas peetud võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluse eesmärki arvestades ise kõrvaldada.

§ 1003

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt tuleks nimetatud menetluses teha kohtulahend üldjuhul 30 päeva jooksul ning see peaks põhinema eelkõige halduri varem kogutud ja kohtule esitatud dokumentidel (nõudeavaldused, vastuväited, seisukohad, tõendid jms). Ainult erandjuhul saab maakohus hinnata koos võlausaldajate nimekirjaga esitamata jäänud tõendeid,

§ 1003

lg 1 kolmas lause (vt võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluse kohta ka RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652/84 p-d 11.1–11.4). 19.2. Kuna haldur ei võimaldanud võlausaldajatel II ja III võlausaldaja I nõudeavalduse täiendusega tutvuda, võis see oluliselt mõjutada võlausaldajate võimalust kujundada nõude kohta oma seisukoht, kuivõrd võlausaldaja I suurendas nõudeavalduse täienduses enda nõuet, täiendas nõude aluseks olevaid asjaolusid ning lisas tõendeid. Selle rikkumise tulemusel ei saanud võlausaldajad II ja III esitada haldurile võlausaldaja I lõpliku nõude kohta vastuväiteid ega tõendeid. Seega ei olnud ka maakohtule esitatud võlausaldajate II ja III võimalikke vastuväiteid ja tõendeid võlausaldaja I nõudeavalduse täiendustele. Tegemist on olulise puudusega, mille kõrvaldamine maakohtus poleks olnud

§ 1003lg 1 tähtaja jooksul eelduslikult võimalik.

Seega pidanuks maakohus tagastama

§ 1003lg 2 alusel võlausaldajate nimekirja haldurile, kuid seda maakohus ei teinud.

20. Võlausaldajad II ja III said praeguses asjas seega esitada oma vastuväited võlausaldaja I nõudeavalduse täiendustele, samuti uue ekspertiisi tegemise taotluse, alles määruskaebustes maakohtu määruse peale. Seega on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et võlausaldajatel II ja III oli võimalik esitada tõendid ja ekspertiisi tegemise taotlus haldurile, kuid seda nad õigeks ajaks ei teinud. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et on asjakohatu esitada alles pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist väiteid asjatundja arvamuses sisalduvate ebatäpsuste kohta. Praeguse määruse p-dest 16 ja 17 nähtuvalt ei olnud võlausaldajatel II ja III võimalust kohtueelses nõuete kaitsmise menetluses esitada täiendavat asjatundja arvamust, sest neile ei olnud edastatud võlausaldaja I tellitud kahte asjatundja arvamust. Selline võimalus, sh õigus esitada taotlus koguda muid tõendeid, peab aga olema tagatud (mh

§ 1001lg 3 kolmas kuni viies lause).

See võimalus tuleb tagada eelkõige kohtueelses nõuete kaitsmise menetluses, haldurile seadusega pandud ülesannete täieliku täitmise kaudu. Seetõttu tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus vastavas osas tühistada, võlausaldajate nimekiri tuleb tagastada haldurile määruse p-s 22 kirjeldatud ulatuses. 8

(10)2-23-1967
  1. Võlausaldaja III nõuded on mõlemad kohtud jätnud tõendamatuse tõttu tunnustamata. TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. Menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ei saa lugeda tunnustamata jäänud nõude suuruse kirjeldamisel 20 euro suurust eksimust.
  2. Maakohus on lugenud kolmanda rahuldamisjärgu pandiõigusega tagamata nõudeks võlausaldaja II nõude 19 462 eurot, jaotis 100% (resolutsiooni p 4.2). Kuna seda otsustust ei ole vaidlustatud (ja kolmandas järgus ei ole rohkem nõudeid, mis saaksid mõjutada jaotise suurust), on maakohtu määrus selles osas jõustunud. Sama kehtib maakohtu otsustuse kohta, millega jäeti tunnustamata võlausaldaja I nõue 19 462 euro ulatuses (resolutsiooni p 2). Käesoleva määruse alusel (p 21) jõustub ka maakohtu määruse otsustus jätta võlausaldaja III nõue täies ulatuses tunnustamata (resolutsiooni p 3). Kuna võlausaldaja III nõue jääb praeguse määruse alusel täies ulatuses tunnustamata, ei saa teda enam lugeda pankrotivõlausaldajaks ega pärast praeguse määruse jõustumist pankrotimenetluse osaliseks.

§ 8

lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu rahaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eelnenut arvestades tuleb halduril anda ainult võlausaldajale II tähtaeg esitada vastuväiteid võlausaldaja I

  1. augusti
  2. a nõudeavalduse täiendustele, samuti esitada seejuures uusi tõendeid või nende kogumise taotlusi. Seejärel tuleb halduril anda tähtaeg ka võlausaldajale I enda seisukohtade esitamiseks võlausaldaja II võimalike vastuväidete ja tõendite suhtes.
  3. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et võlausaldaja I esitas
  4. novembril 2023 menetlusdokumendi, milles palus tunnustada oma nõuet 607 632 euro 50 sendi ulatuses. Sellest hoolimata näib maakohus määruse resolutsioonis lähtuvat võlausaldaja I algsest taotlusest tunnustada nõuet 612 471 euro 27 sendi ulatuses. Nimelt on maakohus tunnustanud võlausaldaja I nõuet 593 009 euro 27 sendi ulatuses. Sellisele summale lähedase summa (593 009 eurot 71 senti) saab siis, kui lahutada 612 471 eurost 71 sendist võlausaldaja I tunnustamata jäänud nõudeosa 19 462 eurot. Maakohtu määruse põhjendavast osast ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus jõudis resolutsioonis summani 593 009 eurot 27 senti ning kas ja miks jäeti arvestamata võlausaldaja I
  5. novembri
  6. a taotlus. Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud, kuigi määruskaebustes esitati taotlus jätta võlausaldaja I nõue täies ulatuses tunnustamata. Samuti märgib kolleegium võlausaldajate II ja III ringkonnakohtule esitatud määruskaebustele viidates, et neis on tähelepanu juhitud ka sellele, et võrreldes esialgse võlausaldajate nimekirjaga on
  7. augusti
  8. a võlausaldaja I nõudeavalduse täienduse alusel oluliselt muutunud võlausaldaja I nõude maht. Nõuet saab aga pärast

§ 93

lg-s 1 sätestatud nõuete esitamise tähtaja möödumist suurendada nõuete esitamise tähtaja ennistamise kaudu

§ 102alusel.

Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (

§ 102lg 2 teine lause).

  1. Asja uuel menetlemisel tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et võlausaldaja I on teatanud
  2. jaanuaril 2026 Riigikohtule esitatud menetlusdokumendis, et ta ei tagane hoone müügilepingust ja seega jääb selles osas tingimuslikuna esitatud nõudeosa puudutav edasilükkav tingimus saabumata.
  3. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada, v.a võlausaldaja III menetluskulude osas, vt määruse p
  4. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üle siis, kui haldur on maakohtule uuesti 9

(10)2-23-1967 esitanud võlausaldajate nimekirja praeguses määruses märgitud küsimuste lahendamise järel. Menetluskulude jaotuse seisukohast on tegemist sama asjaga, maakohus jaotab seetõttu ka praegused maakohtus, ringkonnakohtus ja kassatsiooniastmes tekkinud menetluskulud. Kolleegium juhib tähelepanu järgnevale. Maakohtu menetluses võib kulude jaotamisel üldjuhul lähtuda sellest, et nõuete tunnustamise (võlausaldajate nimekirja kinnitamise) menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides, sest selle käigus kinnitatakse võlausaldajate nimekiri ja määratakse jaotised. Sel juhul ei ole välistatud maakohtu menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda (vt ka RKTKm 16.10.2024, 2-22-16722/36, p 17). Määruskaebuse esitamise korral võib aga olla põhjendatud kulude jaotamine selliselt, nagu näeb ette TsMS § 171 lg 1, st määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse rahuldamata jätmise korral selle esitaja. Kui määruskaebus rahuldatakse, võib kulude jaotamisel lähtuda TsMS § 172 lg 1 teisest lausest (vt ka RKTKm 16.10.2024, 2-22-16722/36, p 17). 26. Kui menetlusosaliste paljususe korral lõpeb menetlus ühe menetlusosalise suhtes ja see isik ei ole edaspidi enam selle menetlusega seotud, tuleb tema menetluses osalemise kulud jaotada lahendis, millega menetlus tema suhtes lõpetatakse (vt RKTKo 1.06.2022, 2-20-12037/41, p 24). Võlausaldaja III suhtes lõpeb menetlus praeguse määruse jõustumisega. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jäävad võlausaldaja III menetluskulud tema enda kanda, arvestades ühelt poolt asjaoluga, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja teiselt poolt asjaoluga, et tema nõuded jäävad tunnustamata. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.