Obsah (7)

§ 403§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 434

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-20708 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L Š hagi Puškini tn üheksateist Korteriüh

§ 403

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni

1. aprillini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks
2. mail 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 83).
3. Kostja esindaja esitas 07.04.2016 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Kostja jäi arvamuse juurde, et hagi on esitatud vale isiku poolt, so hageja ei ole kahju saanud, kuna eeldatava kahju tekitamise ajal ei olnud korteri omanikuks; samuti palus kostja kohaldada aegumist nõuetele, mis tekkisid enne 29.05.2011,
4. aastal tekkinud kahju on hagejale hüvitatud, 2012 tekitatud kahjustused ei ole aga tõendatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud objektiivse teokoosseisu elemente, hageja ei ole tõendanud, et kostja pani toime hagiavalduses kirjeldatud teod, hageja ei ole tõendanud kahju ja selle suurust. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 2 405,28 eurot, sh õigusabikulud 2 186,28 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 72 eurot, sõidukulud 120 eurot ja tõlkekulu 27 eurot (kd 1, tl 184-188).
5. Hageja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 1574,80 eurot, sh riigilõiv koos tunnistajatasuga 49,80 eurot ja õigusabikulud 1 150 eurot (kd 1, tl 192-194).
6. Hageja esindaja esitas 19.04.2016 kohtule seisukoha, milles märgib, et tehniliste probleemide tõttu ei saanud hageja õigeaegselt kompromissi ettepanekut esitada. Seoses sellega oli märtsikuu alguses kostja esindajale ning 04.04.2016 kostja seaduslikule esindajale edastatud kompromissettepanek, mille kohaselt pooled tasaarvestavad hageja ja kostja nõuded summas 2 250,83 eurot ning hageja vähendab kahju hüvitamise summat 1 000 euro võrra. Kostja poolt kompromissettepanekuid hagejale ei edastatud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et hagi ei ole tõendatud ning et hagejale ei ole kahju tekitatud. Hageja leiab, et kostja vastuväited on 7 paljasõnalised ja põhjendamata. Hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud (kd 2, tl 3-4). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et korteriomand asukohaga XXX, üldpinnaga 86,60 m 2 kuulub alates 18.01.2013 L Š, eelmiseks omanikuks oli S Š (kd 1, tl 6, lk 89-93).
8. Korterite nr.XXX ja XXX omanike poolt on
9. jaanuaril 2013 esitatud KÜ-le Puškini tn. üheksateist avaldus, millest nähtub, et 27.12.2012 toimus korteris nr. XXX viimane katuseleke, mille tõttu toimus korterite nr. XXX ja XXX üleujutamine. Avalduses palutakse kontrollida katust, kuna leke oli katuselt (kd 1, tl 6 pöördel). S Š poolt on
10. jaanuaril 2013 esitatud KÜ-le Puškini tn. üheksateist avaldus, millest nähtub, et seoses katuse pideva läbilakse tõttu märgub WC lagi (kd 1, tl 7). TÜ I 27.12.2012 Defektiandmiku kohaselt on dokumendi koostamise aluseks korduvad konstruktsioonide – seinte ja lagede märjakssaamised ning eesmärgiks seinte ja lagede kahjustatud pindala kindlaksmääramine ning nende pindade taastamismaksumuse kindlaksmääramine. Andmik on koostatud S. Š tellimusel. Andmiku kohaselt moodustavad tööde maksumus kokku 6073,67 eurot, sh puhastustööd, remonditööd, materjalide kohaletoimetamine, prügi koristamine ja väljavedu, remondi eelarve on tehtud terve korteri kohta. Eelarve sisaldab muuhulgas 60,1 m2 lagede ettevalmistamist ja värvimist, 118,4 m2 seinte ja töötlemist (puhastamine, tapeetimine ja/või värvimine), m 2 seinte vanast tapeedist puhastamist ja tapeetimist ning materjalide kohaletoimetamine, prügi koristamine ja väljavedu (kd 1, tl 7-20; 47-52).
11. AS V 30.06.2010 hindamisakti kohaselt moodustas korteri XXX, remondi maksumus peale 2010.a toimunud uputust kokku 13 841 krooni (884,41 eurot), mis hõlmas nii materjalide, puhastustööde, remonditööde kui ka prügi väljaveo maksumust. Hindamist teostas I. F (kd 1, tl 68). AS V 10.06.2015 korduva ülevaatuse akti kohaselt on ülevaatuse käigus tuvastatud, et korteris ei olnud teostatud
12. aastast remonti (vastavalt eelmisele hindamisele). Olukord on jäänud samaks: veega on kahjustatud 2 tuba, köögis lae nurk ja WC lagi. Vajaliku taastamisremondi maht ei ole muutunud. Arvestades turuhinna muutumist
13. aastast, on eeldatav taastamisremondi maksumus 1 200 eurot. Hindamist teostas I. F (kd 1, tl 103).
14. 10.01.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr. 153 kohaselt kinkis S Š korteri XXX, L Š. Lepingu p. 3 kohaselt võtab kingisaaja kinkena vastu lepingu p. 1.2 nimetatud lepingu eseme koos kõigi varem lepingu esemel lasuvate õiguste ja kohustustega, kui käesoleva lepinguga ei ole sätestatud teisiti (kd 1, tl 89-93).
15. KÜ Puškini tn. üheksateist 09.09.2011 töövõtulepingust nr. 2011/09-09 nähtub, et korteriühistu on sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga H tööde teostamiseks maja katuse lekete likvideerimiseks aadressil XXX Tööde teostamise tähtaeg 09.09.2011-08.11.2011 (k. 1, tl. 162). OÜ H 15.11.2011 vastusest KÜ-le Puškini tn. üheksateist nähtub, et seoses remonditööde käigus toimunud soojustrassi toru kahjustamisega tekitati kahjum korteri nr. 21 omanikule ning nimetatud kahju summas 300 eurot on OÜ H poolt korteriomanikule hüvitatud (kd 1, tl 163164). 8
16. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud reaalse kahju. Hagejale uputusega tekitatud kahju suurus on seega võrreldav kulutustega, mida ta tegi või peab tegema rikutud korteri endisesse olukorda viimiseks. Hageja peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
17. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
2. aasta detsembris toimus hageja korteris veeleke. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et veeleke hõlmas kogu korterit, sh, kõiki kolme tuba, vannituba ja WC-d. S. Š poolt 08.01.2013 korteriühistule esitatud avaldusest nähtub, et veeleke puudutas ainult WC-d (kd 1, tl 7). Hageja poolt esitatud fotode (kd 1, tl 12-13) põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, milliste ruumide lagedega on tegemist ning kui suur on rikutud lagede ja seinte pindala. Kohtule esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012 veelekkega tekitati kahju hagis märgitud ulatuses. Antud kahju ei tõenda ka TÜ I 27.12.2012 Defektiandmik, kuna nimetatud andmikust nähtub küll tööde teostamise ulatus ja maksumus, kuid ei nähtu, et nimetatud kahju oleks tekitatud just nimelt 27.12.2012 üleujutusega (kd 1, tl 7-20; 47-52). 27.12.2012 üleujutuse toimumise kohta ei ole akti koostatud. AS V 10.06.2015 korduvast ülevaatuse aktist nähtub, et korteri, asukohaga XXX, seisund on sarnane sellega, mis oli pärast
3. aastal toimunud üleujutust (kd 1, tl 103). O J ütluste kohaselt käis ta hageja korteris, eeldatavasti ole see kevadel, aastat ei mäleta, ja nägi ühe toa seinal veeplekki, plekk oli kuiv. Muid veekahjustusi talle ei näidatud. Tunnistaja E V ütluste kohaselt toimus 2012 detsembris hageja korteris suur veeuputus, leke oli läbi lagede (eeldatavasti oli probleem katuses), uputuse tagajärgi koristati veel mitu päeva. Oma ütlustes viitab tunnistaja hageja korteri all elavale naabrile (M. M), kui isikule, kelle korter sai samuti ujutuse tagajärjel kahjustada ning kes aitas korterit koristada. Samuti kuulis ta mingit juttu torudest. Kohus, tutvudes tunnistajate ütlustega, tuvastas, et E. V ütlused on vastuolus tunnistaja M. M (M) ütlustega, kuna M. M andis ütlusi, et tema korteris ei käinud ja seal midagi ei koristanud. Tunnistaja M M (M) 11.02.2016 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tunnistaja ei viibinud hageja korteris, ta ei näinud, millises ulatuses oli hageja korter kahjustusi saanud ning ta eeldas, 9 et veeleke võis olla seotud kas vanade akende või radiaatoritega, mitte aga katusega. Tunnistaja sõnul oli veeleke ühekordne, mitte pidev, tunnistaja märkis, et „Kui katus oleks läbi lasknud, siis oleks kogu aeg läbi jooksnud, ta ei saa eeldada, et katus jooksis läbi“. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ja tunnistaja M. M (M) ütlused on vägagi vastuolulised, so tunnistaja oma ütlustega ei kinnita hageja väiteid ühtede ja samade asjaolude /faktide kohta (näiteks tunnistaja viibimine hageja korteris, ütlused üleujutuse suuruse ja selle tagajärgede likvideerimise kohta).
4. Kohus leiab, et asjas puuduvad tõendid, et just nimelt 27.12.2012 uputuse tagajärjel said kahjustada hagejale kuuluva korteri 3 toa laed ja seinad, samuti vannituba ja WC. Lisaks sellele ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012 uputus toimus tõepoolest katuselekke tõttu, tunnistajate O. J ja M. M (M) ütlused antud väidet ei kinnitanud. Faktiliselt on ainsaks haginõuet tõendavaks tõendiks tunnistaja E. V ütlused, kuid nad erinevad oluliselt tunnistaja, kellele samuti kahju tekitati, so M. M (M) ütlustest. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja teostas katuse remondi
5. aasta sügisel, so pärast
6. aastal toimunud üleujutust ja enne vaidlusalust juhtumit. AS V 10.06.2015 aktist nähtub, et hageja korteri seisund ei ole võrreldes
7. aastaga halvenenud, samuti ei ole hageja poolt teostatud remonti pärast
8. a üleujutust. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja käitumise ja
9. toimunud veelekke vahel, kuna ei ole tõendatud, et veeleke toimus just nimelt läbi katuse. Riigikohus lahendis 3-2-1-53-06 p.11 on märkinud, et kohtud peavad VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.
10. Kuna asjas puuduvad tõendid, mille alusel kohus saaks üheselt kindlaks määrata, kas, millisel põhjusel, sh kelle süül ja kui suures ulatuses on hagejale seoses 27.12.2012 uputuse tagajärjel tekitatud varalist kahju, puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks.
11. Kostja esitas kohtule vastuväited seoses sellega, et antud juhul ei ole tegemist kohase hagejaga, seega peab kohus vajalikuks selgitada, et 10.01.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr. 153 p 3 alusel võttis kingisaaja kinke vastu koos kõigi lepingu esemest tulenevate õiguste ja kohustustega, seega oli tal õigus käesoleva hagi esitamiseks. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna 27.12.2012 juhtumiga seotud hagi esitamise tähtaeg ei ole aegunud, siis puudub alus aegumise kohaldamiseks, seda enam, et varasemad kahjujuhtumid (2010, 2011 aasta) ei ole antud vaidluse esemeks.
12. Kohus jätab hageja esindaja 19.04.2016 seisukoha tähelepanuta, kuna antud seisukoht on kohtule esitatud olulise hilinemisega (tähtaeg oli 07.04.2016). Menetluskulude jaotus 26.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud 10 menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. 27.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 28.

§ 138

lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

Kostja palub välja mõista hagejalt välja menetluskulud kogusummas 2405,28 eurot, sh lepingulise esindaja kulu kokku 2186,28 (käibemaksuga) (20,24 tundi*108), dokumentaalse tõendi saamise kulu 72 eurot, sõidukulud 120 eurot, tõlketeenuse kulud 27 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on ca 108 eurot (käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud.

1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud ajakulu alla kuulub ka dokumentide allkirjastamine ja/või kohtule/kliendile edastamine/saatmine. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et konsultatsioonid ja muud tegevused (kirjavahetus kliendiga, kooskõlastamised, telefonikõned, dokumentide kohtule edastamised, jne), mis ei ole seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega, ei ole toimiku materjalide kohaselt kontrollitavad ega hinnatavad tegevused. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 20,24 tundi on põhjendatud osaliselt. Kostja on esitanud kohtule 5 dokumenti - 05.09.2014 vastuse (kogumahuga 5,5 lk, sisuline maht moodustab 4,5 lk); 12.06.2015 seisukoha (kogumaht 2 lk, sisuline maht 1 lk); 18.12.2015 arvamuse (kogumaht 2 lk, sisuline maht 0,5 lk), 19.01.2016 täiendava seisukoha arvamuse (kogumaht 2 lk, sisuline maht 0,5 lk) ja 07.04.2016 lõpliku seisukoha (kogumaht 2,5 lk, sisuline maht 1 lk). Kokku osales esindaja 3-l kohtuistungil, kokku 7,5 tundi. 11
2. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt kostja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel:  15.08.2014 taotluse koostamine; 21.08.2014 toimikuga tutvumine – ajakulu 35 minutit; tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 62,64 (käibemaksuga). Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks, kuna e-posti teel paarirealise kirja saatmist kohtule ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks (selles osas on kohus oma arvamuse eelnevalt väljendanud); toimikuga tutvumiseks kohtumajas puudus vajadus, kuna asja materjalid on kättesaadavad e-toimiku kaudu, samuti on materjalidega tutvumise ajakulu hõlvatud vastuse koostamise ajakuluga. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus taotluse täies ulatuses rahuldamata.  Kinnistusraamatule päringu koostamine ja selle edastamine hagejale - ajakulu 20 minutit, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 35,64 (käibemaksuga). Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks, kuna kohtule jääb ebaselgeks, millise päringu on kostja teostanud ning millise taotluse hagejale edastanud. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus taotluse täies ulatuses rahuldamata.  07.04.2015 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 3 tundi 10 minutit, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 342 eurot (käibemaksuga). 07.04.2015 kohtuistung kestis ca 2 tundi (1 tund 50 minutit), ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 2,5 tundi, maksumusega 270 eurot (käibemaksuga).  08.09.2015 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 4 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 432 eurot (käibemaksuga). 08.09.2015 kohtuistung kestis 3 tundi, ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,5 tundi, maksumusega 378 eurot (käibemaksuga).  Hageja taotlusega tutvumine, seisukoha ja täiendava seisukoha koostamine – ajakulu 1,75 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 189 eurot (käibemaksuga). Kohus, tutvudes esindaja poolt esitatud seisukohtadega, leiab, et 2 seisukoha sisuline maht moodustab kokku 1,0 lk, dokumendiga tutvumine on hõlmatud antud toiminguks vajaliku ajakuluga, seega peab kohus põhkendatud ajakuluks 1,0 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi, maksumusega 108 eurot (käibemaksuga).  Läbirääkimised hageja esindajaga, kohtule teate esitamine, lõplik analüüs ja seisukoha koostamine – ajakulu 1,5 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 162 eurot (käibemaksuga). Kohus, tutvudes esindaja poolt esitatud teate ja seisukohaga, leiab, et 2 dokumendi sisuline maht moodustab kokku natuke rohkem kui 1,0 lk, lõplik analüüs on hõlmatud antud seisukoha koostamiseks vajaliku ajakuluga, seega peab kohus, arvestades advokaadi kogemust, põhjendatud ajakuluks 1,0 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi, maksumusega 108 eurot (käibemaksuga).  11.02.2016 istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – ajakulu 3,5 tundi, tunni hind ca 108 eurot, tasumisele kuulub 378 eurot (käibemaksuga). 11.02.2016 kohtuistung kestis ca 2,5 tundi (2 tundi 20 minutit), ettevalmistuseks piisav aeg advokaadi jaoks on kohtu arvamusel 0,5 tundi. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt peab kohus põhjendatud antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi, maksumusega 324 eurot (käibemaksuga).  Sõidukulu 120 eurot (4 sõidukorda, so 3 kohtuistungit ja 10.06.2015 korteri ülevaatus). Esindaja on märkinud sõidukulu arvestuseks 0,30 eurot kilomeeter. Esindaja ei ole esitanud sõidukulusid tõendavaid kuludokumente. Kuna esindaja puhul on antud juhul tegemist mitte riigi õigusabi korras määratud esindajaga, vaid lepingulise esindajaga, siis 12  puudub kohtul võimalus sõidukulude hüvitamiseks ilma kuludokumente esitamata. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus taotluse täies ulatuses rahuldamata. 11.02.2016 tõlketeenus – ajakulu 1,5 tundi, tunni hind 18 eurot, tasumisele kuulub 27 eurot. Kuna kostja esindaja puhul on tegemist vandeadvokaadiga, kes peab valdama nõutaval tasemel riigikeelt, siis ei pea kohus tõlketeenuse hüvitamist põhjendatuks. Ülaltoodust lähtuvalt jätab taotluse täies ulatuses rahuldamata.
3. Eeltoodu põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 1 773 eurot /16 tundi ja 25 minutit x 108/, millele lisandub dokumendi saamise kulu 72 eurot, kokku 1 845 eurot. Muud, käesoleva määrusega rahuldamata kostja kantud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kostja märkis, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1 845 eurot.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

1. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega kohus hageja menetluskulude põhjendatust ei analüüsi.
2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 13