Obsah (9)

§ 110§ 111§ 122§ 76§ 78§ 91§ 120§ 119§ 121

Tsiviilasi nr 2-18-5100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5100 Tsiviilasi

§ 110

lg 1 eeldused antud juhul selgelt täidetud.

§ 111

lg 5 kohaselt võib

§ 111

lg 4 sätestatud juhul kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool nõuda, et teine lepingupool täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal. Vastavalt

§ 110

lg-le 3 lõpeb võlgniku õigus täitmisest keelduda, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Seega oli hagejal õigus nõuda, et kostjad täidaksid oma kohustuse hagejaga samaaegselt või enne temapoolset sooritust. Kostjad ei ole käesoleva ajani omapoolset kohustust (anda tahteavaldused kaasomandi osa üleandmiseks) hageja ees täitnud, ilma ühegi sisulise aluseta. Hoolimata asjaolust, et hageja on pöördunud tahteavalduste asendamise nõudega kohtu poole, ei ole kostjad ka kohtumenetluses vajalikke tahteavaldusi vabatahtlikult andnud. Seega, nii kaua kui kostjad keelduvad õigustamatult täitmast enda kompromisslepingust (täitedokumendist) tulenevat kohustust anda vajalikud tahteavaldused omandiõiguse üleminekuks, on hagejal õigus keelduda hüvitise tasumise kohustuse täitmisest. Eelnevast tulenevalt on sundtäitmine hageja suhtes lubamatu. Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda.

1. Kostjate poolt esitatud vastuväidete osas on hageja oma
2. mai 2018 seisukohas märkinud järgmist (I kd, tlk 171-176). Kompromisslepingu punkti nr 2 tegelikuks sisuks oli pooltevaheline kokkulepe, et hageja ei arvesta eraldi kõigile võlausaldajatele nende hüvitise osa suurust ega tasu eraldi kõigile võlausaldajatele, vaid hageja kohustus loetakse täidetuks siis, kui hüvitis tervikuna tasutakse üksnes ühele võlausaldajale. Kompromisslepingu punkt nr 2 ei välista hoiustamist notari deposiidis ning kompromisslepingu punkt nr 3 vastupidiselt annab expressis verbis võimaluse hoiustada hüvitis tehingut tõestava notari kontol. Kostjad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hoiustamistingimustes on märgitud õigustatud isikuks PVN Holding OÜ, kellele toimub notari deposiidist väljamakse. Seega ei ole hageja eksinud õigustatud isikus.

§ 122

lg 1 järgi loetakse, et hageja on kohustuse täitnud hoiustamise ajal, hoiustamine toimus 15.03.2017, seega loetakse, et hageja on kohustuse täitnud 15.03.2017 ehk õigeaegselt. OÜ Sandsmart tahteavaldus on ühemõttelisel kajastatud 05.04.2017 lepingu punktis nr 3.

1. Selle tahteavalduse on tõestanud notar, seega ei saa tõusetuda vähimgi kahtlus, kas OÜ Sandsmart soovis raha hoiustada tagasivõtmise õiguseta või mitte. Viidatud isiku tahteavaldust ei ole võimalik muul viisil tõlgendada, selle sisu on ühemõtteliselt deklareeritud 05.04.2017 lepingu punktis nr 3.
2. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3. Kostjad hagi ei tunnista. 3 Tsiviilasi nr 2-18-5100
4. Pooled on sõlminud 31.01.2017 kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-15-13318, mille maakohus on 01.02.2017 määrusega kinnitanud. Kompromisslepingu punkti 1 kohaselt annavad kostjad I-IV (kompromisslepingus hagejad) nõusoleku kinnistu kaasomandi osa võõrandamiseks ulatuses, mille tagajärjel omandab M.P kogu tema faktilises valduses oleva kaasomandi osa. M.P poolt kõigi kaasomanike kaasomandisse kuuluva pööningu arvelt omandatava kaasomandi osa täpne suurus kujuneb välja juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamise käigus. Kompromissi punkti 2 kohaselt tasub M.P kostjatele I-IV kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt kogusummas 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele nr EE271010220231539220 AS SEB Pank. Kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele loetakse M.P kohustus täidetuks kõigi hagejate (kostjad I-IV) ees. Sama kompromissi punkti 3 kohaselt kohustub M.P tasuma kompromissi punktis 2 nimetatud hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemisega (deponeerides selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse finantseeringu kasutamisel hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemist, kuid mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.
5. Tasumisega viivitamisel arvestatakse tasumata summale juurde viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Kostjad on seisukohal, et kompromissis kajastatud summa 25 900 eurot pidi jõudma PVN Holding OÜ arveldusarvele hiljemalt 15.03.2017, kuhu see raha aga siiani jõudnud ei ole. Seega peab hageja alluma ka kokkulepitud viiviste tasumise kohustusele. Kuna hageja kompromissilepingus kokku lepitud kohustust ei täitnud, pidid kostjad pöörduma kohtutäituri poole kompromissilepingu sundtäitmiseks.
6. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kostjad ei nõustu hageja seisukohaga, et kolmanda isiku OÜ Sandsmart poolt 15.03.2017 hageja eest kaasomandi kaotuse eest mõeldud hüvitise 25 900 eurot Tartu notar Anne Kuilli deposiitkontole kandmisega, on hageja kohtulikust kompromissist tuleneva kohustuse täitnud. Kostjad on seisukohal, et kaasomandi kaotuse eest tuli hüvitis maksta hiljemalt 15.03.2017 PVN Holding OÜ arveldusarvele. Kompromissi punkti 2 viimase lause kohaselt loetakse kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele M.P kohustus täidetuks kõigi hagejate (kostjate I-IV) ees. Seega ei saanud kohaseks täitmise viisiks olla rahade kandmine notari deposiiti ehk rahade hoiustamine. Kohaseks täitmiseks oleks saanud raha kandmisel notari deposiiti lugeda seda, kui raha oleks notari deposiidist jõudnud hiljemalt 15.03.2017 PVN Holding OÜ arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja oma kohustust kostjate ees täitnud. Täiendavalt viitavad kostjad, et OÜ Sandsmart ei ole kohtuliku kompromissi osapool ega kohustatud isikuks. Kuna OÜ Sandsmart ei ole ka 05.04.2017 korteriomandite reaalosade ja reaalosadele vastavate kinnistu mõtteliste osade muutmise lepingu (I kd, tlk 18-28) osapool, ega ole lepingu p-s 3.8 andnud kinnitust, et tema poolt tasutud summad on antud tagasivõtmise õiguseta, ei saa hageja kohustust täidetuks lugeda.

§ 122

lg 1 kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest. 15.03.2017 tegi kolmas isik OÜ Sandsmart ülekande notari kontole ilma, et oleks tõestatud hoiustamise tahteavaldust selle tagasivõtmatuse kohta. Järelikult jättis hageja endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Eelnevast tulenevalt ei saa

§ 122

lg 1 kohaselt lugeda, et 15.03.2017 seisuga oleksid võlgniku kohustused olnud täidetud ja nimetatud kuupäevast alates hakkasid jooksma kokkulepitud viivised. Kostjad märgivad, et nad on jätkuvalt valmis andma tahteavaldusi kohtuliku kompromissi täitmiseks, oodates samas hüvitise 25 900 euro ja kogunenud viiviste väljamaksmist. Kostjate kinnitusel ei saanud pooled tehingu tegemiseks notari juures õigeaegselt aega kokku leppida, kuna hageja viivitas 4 Tsiviilasi nr 2-18-5100 juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamisega. Seega ei ole kostjad vastuvõtuviivituses nagu hageja väidab. Kostjad leiavad, et hageja argumendid sundtäitmise lubamatuse hagis ei ole asjakohased ja hagi ei kuulu rahuldamisele. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Tartu Maakohtu
3. veebruari 2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-13318 on kinnitatud poolte vaheline kompromissileping järgmistel tingimustega: p 1 kohaselt annavad kostjad I-IV nõusoleku kinnistu kaasomandi osa võõrandamiseks ulatuses, mille tagajärjel omandab M.P kogu tema faktilises valduses oleva kaasomandi osa. M.P poolt kõigi kaasomanike kaasomandisse kuuluva pööningu arvelt omandatava kaasomandi osa täpne suurus kujuneb välja juurdeehitustööde seadustamise ja uue eksplikatsiooni koostamise käigus. P-i 2 kohaselt tasub M.P kostjatele I-IV kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt kogusummas 25 900 eurot PVN Holding OÜ arveldusarvele nr EE271010220231539220 AS SEB Pank. Kõnealuse kohustuse täitmisega PVN Holding OÜ arveldusarvele loetakse M.P kohustus täidetuks kõigi kostjate I-IV ees. P-i 3 kohaselt kohustub M.P tasuma kompromissi p-s 2 nimetatud hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemisega (deponeerides selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse finantseeringu kasutamisel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemist, kuid mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.
4. Tasumisega viivitamisel arvestatakse tasumata summale juurde viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Kuna kompromissilepingus kokku lepitud hüvitis summas 25 900 eurot ei jõudnud 15.03.2017 PVN Holding OÜ arveldusarvele pöördusid kostjad kohtutäituri poole kohtuliku kompromissi sundtäitmiseks.
5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas. Käesoleval juhul on täitedokumendiks tsiviilasja 2-15-13318 kompromissimäärus, mille alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas 084/2018/280 hüvitise ja viiviste osas.
6. Hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi vastuväidete kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuna hageja on tagasivõtmatu hoiustamisega kohustuse täitnud. Kohustus loetakse

§ 76

lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 78

lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kohus nõustub hagejaga selles, et kompromissileping ei piira kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt ja kuivõrd ei ole tegemist kohustusega, mida seaduse järgi saab täita üksnes võlgnik isiklikult, täitis kohustuse hageja eest kolmas isik OÜ Sandsmart. Kompromissilepingu punkti 3 kohaselt kohustub M.P tasuma kompromissi punktis 2 nimetatud hüvitise kas samaaegselt kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemisega (deponeerides selle tehingut tõestava notari deposiitkontole) või krediidiasutuse finantseeringu kasutamisel hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale kinnistu kaasomandi osa võõrandamise tehingu tegemist, kuid mistahes juhul mitte hiljem kui 15.03.

1. Asjas on tuvastatud, et OÜ Sandsmart on tasunud 15.03.2017 Tartu notar 5 Tsiviilasi nr 2-18-5100 Anne Kuill arveldusarvele 25 900 eurot selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ (I kd, tlk 17).
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kompromissileping võimaldab hoiustada nõutava rahasumma notari deposiidis ning kas rahalise kohustuse hoiustamine notari deposiidis on käsitletav kompromissilepingu nõuetekohase täitmisena. Kohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu
3. veebruari 2017 määruse punktis 3 on pooled andnud oma nõusoleku täita kohustus tehingut tõestava notari deposiidi vahendusel. Rahalise kohustuse võib täita sularahas või maksega kontole (

§ 91

lg-d 1 ja 2).

§ 122

lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustel saab rahalise kohustuse lugeda täidetuks ka raha hoiustamisel. Riigikohtu 25.04.2018 otsuse nr 2-15-8579/48 p-st 28 tuleneb, et raha hoiustamisega notari juures saab võlgnik

§ 120

lg 1 järgi kohustuse täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja. Võlausaldaja satub

§ 119

lg 1 järgi vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Lisaks saab raha hoiustada notari juures NotS § 35 lg-te 1 ja 2 alusel notari ametitoiminguna. Hoiustamine on NotS § 35 lg 2 järgi tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Hoiulevõtmise aluseks on NotS § 35 lg 4 järgi hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

§ 120

lg 2 sätestab, et võlgnik võib võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad hoiustada kohustuse täitmise kohas.

§ 122

lg 1 kohaselt tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal.

§ 121

lg 1 kohaselt võib võlgnik hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus). Kostjad on väitnud, et kuna hageja ei ole 15.03.2017 andnud kinnitust, et raha on hoiustatud tagasivõtmise õiguseta, ei saa kohustust täidetuks lugeda enne vastavasisulise kinnituse andmist. Vastava kinnituse on OÜ Sandsmart esindaja M.P andnud alles 05.04.2017 notariaalse tehingu tegemisel. Kohus ei nõustu kostjate vastava käsitlusega.

§ 121

lgst 1 tuleneb, et võlgnik võib hoiustatu tagasi võtta üksnes siis, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures ta hoiustab, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud kinnitust, et kolmas isik oleks deklareerinud hoiustamisel, et säilitab hoiustatu tagasivõtmise õiguse. Küll on aga 05.04.2017 notar Anne Kuilli poolt tõestatud notari kinnitus lepingu punktis 3.8: „Korteri nr 3 omaniku eest on hüvitisena kokku lepitud rahasumma - kakskümmend viis tuhat üheksasada (25 900) eurot – üle kandnud Osaühing Sandsmart, selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-13318“ 15.03.2017 oma arvelduskontolt EE887700771001878052 notar Anne Kuilli deposiitkontole EE162200221029761594 (notari poolt on esitatud lepinguosalistele tutvumiseks konto väljavõte). M.P kui Osaühingu Sandsmart juhatuse liige kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et nimetatud rahasumma on deposiitkontole hoiustatud tagasivõtmatult M.P maksekohustuse täitmiseks. Korteri nr 3 omanik M.P kinnitab Lepingule allakirjutamisega, et nimetatud rahasumma on tagasivõetamatult hoiustatud tsiviilasjas nr 2-15-13318 sõlmitud kompromissis kokku lepitud maksekohustuse täitmiseks. Seega on tegemist tagasivõtmise õiguseta hoiustamisega, millega on täidetud hageja kompromissilepingust tulenev kohustus. 6 Tsiviilasi nr 2-18-5100 12.

§ 122

lg 1 sätestab, et tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral on hoiustamisega võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral arvestatakse täitmise aega tagasiulatuvalt alates ajast, millal asi tegelikult hoiustati. Hüvitis hoiustati 15.03.2017, seega tuleb kohustus lugeda

§ 122lg 1 järgi täidetuks 15.03.2017.

Seega on kohtu hinnangul hageja poolt hüvitis hoiustatud õigeaegselt ja õigustatud isiku kasuks, millest tulenevalt on hoiustamine toimunud nõuetekohaselt. 13. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kui võlgnik ja võlausaldaja peavad kohustused täitma üheaegselt, võib võlgnik

§ 120

lg 4 järgi seada hoiustatu võlausaldajale kätteandmise tingimuseks, et võlausaldaja täidab oma kohustuse. Kohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 1. veebruari 2015 määruses on pooled seadnud oma kohustuste täitmise sõltuvusse vastastikusest ja samaaegsest täitmisest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka 05.04.2017 lepingu p 3.9, mille kohaselt Notar teostab deposiitkontole kantud rahasumma ülekande PVN Holding OÜ arveldusarvele nr EE271010220231539220 AS SEB Pank´i hiljemalt järgmisel pangapäeval pärast Lepingu sõlmimist /…/. Vastastikused on kohustused, mis on vastastikku seotud ehk nn sünallagmas, st kohustus tuleb täita vaid juhul, kui täidetakse ka sellega seotud vastastikune kohustus. Üldjuhul toimub siin sisuliselt soorituse vahetus. Sellisteks kohustusteks on müügilepingu puhul nt hinna maksmine asja valduse ja omandi üleandmise vastu. Seotud on ka kohustused, mille täitmisest saab keelduda

§ 111alusel.

Lähtekohaks võiks konneksiteedi jaatamisel olla põhimõte, et ühe nõude maksmapanek ja realiseerimine teist arvestamata oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tartu Maakohtu 01.02.2017 määruse p-de 1 ja 3 koosmõjust tuleneb, et hüvitis on mõeldud üksnes ja ainult omandiõiguse üleandmise eest ja vastavat asjaolu kajastab ka ühemõtteliselt kompromissilepingu punkt 2 „M.P tasub hagejatele kaasomandi kaotuse eest hüvitise solidaarselt kogusummas 25 900 eurot /…/. Eeltoodu on üheselt mõistetav, et hageja peab maksma hüvitist ja kostjad peavad andma hagejale üle kaasomandi osa, st, et tegemist on vastastikuse kohustusega. Eeltoodust tulenevalt on kostjad algatanud hageja suhtes täitemenetluse pahatahtlikult ning ei ole lähtunud hea usu põhimõttest. Kõike eeltoodut arvestades tuleb hageja kohustus lugeda täidetuks, mistõttu tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 084/22018/280 tunnistada lubamatuks. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus M.P hagi ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas 084/2018/280 lubamatuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Maakohus leiab, et arvestades kostjate menetluses osalemise ulatust on mõistlik jätta hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 15. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on M.P tasunud 28.03.2018 riigilõivu summas 350 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas Advokaadibüroo LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaat Karin Ploom. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulud 2175 7 Tsiviilasi nr 2-18-5100 (km-

1. ga)eurot. Hageja esindaja tunnihind on 125 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Esindaja on osutanud õigusabi kokku 14 tunni ja 44 minuti ulatuses, so kokku 2175 eurot (sh km 362,50 eurot). Õigusteenuse osutamine on seisnenud järgmises: - 28.03.2018 ja 30.03.2018 hagiavalduse koostamine 2 h 59 min, summas 372,92 eurot; Nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud. - 17.05.2018 kostjate vastusega tutvumine, hageja seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine 3 tundi 32 min, summas 441,67; Nimetatud kulu on vajalik ja põhjendatud. - 12.06.2018 ettevalmistus kohtuistungiks, nõupidamine kliendiga, kompromissi arutelu, kohtuistungil osalemine 3 tundi 25 min, summas 427,08 eurot; Kohus selgitab, et ei hinda eraldi hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud suhtlust kliendiga, kuna sellise tegevuse toimumist ja sisu ei ole võimalik kohtul hinnata. Seega hindab kohus nende toimingute vajalikkust vastava menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja sees. Hageja esindaja osales 12.06.2018 korraldaval kohtuistungil, mis kestis 50 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks 2 tundi, so 250 eurot. - 14.06.2018 kohtuistungi protokolliga tutvumine 8 minutit, summas 16,67 eurot, millise kulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks. - 12.11.2018 ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil 2 tundi 34 minutit, summas 320,83 eurot; Hageja esindaja osales 12.11.2018 kohtuistungil, mis kestis 55 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks 2 tundi, so 250 eurot. - 10.12.2018 kohtukõne teeside koostamine, 1 tund 52 min, summas 233,33 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja ajakulu 1 tund ja 30 minutit lõplike seisukohtade esitamisele, so 187,50 eurot. 16. Seega peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tsiviilasja nr 2-18-5100 menetluses 12 tundi ja 9 minutit. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1518,76 eurot. 17. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1868,76 eurot (koos km-
2. ga)võrdsetes osades. 18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustuvad kostjad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võrdsetes osades tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik 8