KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2026, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Väärteoasja number 4-25-4637 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi Kuno Panksepp kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590,25,002419 Kaebuse esitaja KUNO PANKSEPP, isikukood 37006100271, elukoht XXX, XXX OÜ, XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Kaido Meelind Kohtuotsuse õiguslik alus VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156 Resolutsioon Kuno Panksepa kaebus jätta rahuldamata. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.11.2025 otsus väärteoasjas nr 2590,25,002419, millega Kuno Pankseppa karistati liiklusseaduse § 239 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 80,00 eurot. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates, mil kohtuotsus hiljemalt 31.03.2026 on tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Juhul, kui kõik menetlusosalised loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele kättesaadavaks tehtud 31.03.
- I TUVASTATUD ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna eriasjade uurija A. U. 28.11.2025 otsusega väärteoasjas 2590,25,002419 määrati Kuno Panksepale liiklusseaduse (LS) § 239 alusel karistuseks trahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80.00 eurot, mis võimaldati tasuda hiljemalt 15.01.
- Menetlusalust isikut selle eest, et tema 14.08.2025 kell 17:17 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Roheline tn 8 juures, sõites sõitjana sõidukis, ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Kuno Panksepp LS § 30 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 239 järgi turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmisena. 15.12.2025 esitas Kuno Panksepp Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, taotlusega tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 alusel (koostoimes VTMS § 29); lõpetada väärteomenetlus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja oluliste menetlusvigade tõttu VTMS § 149 ja § 150 alusel või alternatiivselt – lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 alusel. Kaebuse motiivide kohaselt on kohtuväline menetleja kohaldanud materiaalõigust vääralt., samuti, et peatamisel saadi tema nõusolek lühimenetluseks surve all ja ähvarduste teel, kuna politseiametnikud teatasid, et kui ta ei nõustu lühimenetluse ja trahviotsusega, karistatakse ka sõidukijuhti. Sellele ähvardusele lisandus ka ebamäärane ajasurve väideti, et lühimenetlusest keeldumine tooks kaasa tunnistajate ütluste võtmise ja vormistamise, mis „võib kesta vähemalt tund aega“. Sellises olukorras ei olnud lühimenetluseks antud nõusolek tema vaba tahte väljendus. Samuti eiras politsei vähetähtsa väärteo põhimõtet ning jättis kohaldamata LS § 30 lg 2 p 2 sätestatud erandi, mille kohaselt sõitja ei pea turvavööd kinnitama tööülesande täitmisel, kui see nõuab peatumisi, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja isikule määratud rahatrahv on proportsionaalne tema süüga. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus kuulas ära tunnistajad, politseiametnikud M.-M. H. ja A. A., kelle teineteisega haakuvate ütluste kohaselt teostasid nad 14.08.2025 liiklusjärelevalvet Tapa linnas. Nägid nendele vastu liikuvat sõidukit, mille kaasreisijal ei olnud turvavöö kinnitatud ning see oli neile selgelt näha. Sõidukis olid juht ja kaasreisija Tegid tagasipöörde ning andsid sõidukile peatumismärguande. Turvavöö lahti võtmist nad ei näinud kuna see juba oli lahti, kui sõiduk nende suunas liikus. Rohelisel tänaval sõiduki juurde jõudes oli kaasreisija juba sõidukist väljunud ja kui M.-M. H. temaga vestlema läks ning selgitas peatamise põhjust, siis mees ärritus, muutudes vestluse käigus ka üleolevaks ning rikkumisega algul ei nõustunud. Hiljem ta rikkumist siiski tunnistas. Vestluses sõiduki juhiga avaldas viimane, et peale raudtee ülesõitu tegi kaasreisija oma turvavöö lahti ja ta tahtis maha minna. Kuna tegemist oli ilmselge rikkumisega, pakkus A. A. menetluses kõige lihtsamat varianti, s.o on lühimenetluse otsust, milles trahv 80 eurot on miinimum, kuid isik ei olnud sellega nõus. Selgitas, et alustades väärteomenetlust, läheb menetlemisega oluliselt kauem aega. Protokolli koostamisel alustatakse tunnistajate ülekuulamisega, s.o kõigepealt tutvustada õigused ja kirja panna, mis kõik võtab aega. Seejärel kuulata üle menetlusalune isik ja koostada väärteoprotokoll, mis kõik võtab aega. Lühimenetluse otsus ei lähe karistusregistrisse ja on kõige väiksemad trahvid. Kui inimene maksab ära, siis register jääb puhtaks. Isikule seda selgitati, mille peale tema ütles, et tema ei viitsi siin nii kaua istuda ning nõustus lühimenetlusega. Tunnistaja A. A. seletas ka, et kui on rikkumine ja ta on selles 100% veendunud, siis jääb endale kindlaks. Kui inimene tunnistab ja kahetseb, siis teeb suulise otsuse. Selgitades politseiametniku sisesmist kaalutlusõigust selgitas ta, et isiku hilisem käitumine ei lubanud tal suulise hoiatusega piirduda, et just nimelt menetlusaluse isiku käitumine loeb palju. Kohtuistungil seletas Kuno Panksepp, et ta tõepoolest avas turvavöö, kuid tegi seda tööülesannete täitmise tõttu. Tema firma osutab kliendile, kellega sellel päeval Tallinnas kohtumisel kaasas käis, veebilehe ja analüütika ja projektijuhtimise teenust. Tema klient oli sõiduki juht. Olles jõudnud tagasi Tapale, peatusid raudtee ülesõidu juures, et rong läbi lasta ning peale seda avas ta tööülesannete täitmise tõttu turvavöö, kuna olles tööalasel kohtumisel teinud märkmeid nii paberile kui ka mälupulgale, siis soovis ta viimast kliendile üle anda, kuid ei ulatunud selle kättesaamiseks arvutikotini ning pidi seetõttu turvavöö avama. Ta teadis, et tööülesannete täitmiseks on selline õigus olemas, et võib sõidu ajal turvavöö avada, seepärast seda ka tegi. Kuno Panksepp on kohtule avaldanud, et tegutses vastavalt oma arusaamale ja tõlgendusele Liiklusseaduse § 30 lg 2 p 2 sätetest, mis näevad ette, et teatud tingimustel, s.o näiteks lühikeste peatuse vahede ja tööülesannete täitmise korral, ei ole turvavöö kinnitamine kohustuslik. Need tingimused olid tema hinnangul täidetud. Tema käitumine oli seega teadlik ja põhjendatud seadusest tuleneva erandi alusel, mitte ajendatud soovist seadust rikkuda. Kohus uuris digitaalses toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, s.o lühimenetluse otsust, kaebust sellele, väärteomenetluse uuendamise määrust, väärteoprotokolli, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolle ning Karistusregistri väljavõtet, mille kohaselt isikut ei ole registrisse kantud. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Kuno Panksepp sõitis kaassõitjana ilma nõuetekohaselt kinnitatu turvavööta, ei hakka kohus väärteotoimikus olevaid tõendeid üksikasjalikult lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et Kuno Panksepa poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud. Tema tegu vastab LS § 239, mis sätestab vastutuse turvavöö nõuetekohase kinnitamata jätmise eest. Väärteo on toime pannud menetlusalune isik, tema tegu on väärtegu ning see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust ja karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Kogu vaidlus käesolevas kohtuasjas taandub LS § 30 lg 2 p 2 tõlgendamisele. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku tõlgendus on ekslik ja ennast õigustav, kantud püüdest vabaneda vastutusest. LS § 30 lg 2 p 2 kohaselt ei pea sõitjal turvavöö olema kinnitatud kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Nimetatud säte viitab tööülesannetele, mis on seotud perioodiliste, korduvate peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit, s.o tõepoolest näiteks postiljonidel, kes kannavad laiali posti, aga ka teetöölistel teemärgiste vms paigaldamisel. Kuno Panksepa puhul, kes enda sõnul tegeleb tööalaselt veebilehe, analüütika ja projektijuhtimise teenuse osutamisega, ei saa liiklusnõuete rikkumist kaasreisijana sõidu ajal turvavöö avamist, et saada arvutikotist kätte dokumendid või mälupulk, mingil viisil tõlgendada tööülesande täitmisena LS § 30 lg 2 p 2 mõttes. Seaduse meelevaldne tõlgendamine ei vabasta vastutusest. Kliendile üleandmist vajavad esemed kätte saada ning muud vajalikud toimingud oleks saanud liiklusnõudeid rikkumata ka peale sõiduki peatamist. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Kuno Panksepp rikkus seadust tahtlikult, kuna avas sõidu ajal turvavöö teadlikult ja tahtlikult. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtul ei ole alust heita politseiametnikele ette ebaprofessionaalset või ebaeetilist ning survestavat käitumist, kuna menetlusalusele isikule selgitati erinevate menetlusliikide erinevust ning selle põhjal, mis iganes kaalutluselt tegi tema ka oma valiku algul lühimenetluse kasuks. Kergema liigiline lühimenetluse otsus ei lähe karistusregistrisse. Patrullpolitseinik A. A. arvestades isiku üleolevat käitumist ning kasutades oma õiguspärast kaalutlusõigust, võttis arvesse isiku varasemate karistatuste puudumist, toimepandud tegu, selle vähest ohtlikkust, määras isikule rahatrahvi miinimumile lähedases määras, s.o 10 trahviühiku ulatuses, s.o 80,00 eurot. Kuno Panksepa menetluslikke õigusi ei ole rikutud, kuna peale tema poolt lühimenetlusele vastuväite esitamist, menetlus uuendati ning seda jätkati üldmenetluses, mille käigus kohtuväline menetleja tegi ka vaidlustatud väärteootsuse. Kuigi uuendatud menetluses ei ole kohtuväline menetleja seotud lühimenetluse otsuses märgitud väärteokvalifikatsiooni ja trahvi määraga, ei ole kohtuväline menetleja raskendanud isiku olukorda, vaid määras oma 28.11.2025 otsusega isikule karistuseks samas suuruses rahatrahvi, s.o 10 tarhviühiku ulatuses nagu seda tehti ka lühimenetluse otsusega. LS § 239 sätestab, et turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot. Seega on Kuno Panksepale määratud karistus selle miinimum määrale lähedases määras, mis on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga ja rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni miinimummäära lähedases määras konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub ette antud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse määramisel võtnud arvesse, et menetlusalune isik on varem väärteokorras karistamata. Süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas süüteoasjas puuduvad. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohus ei pea põhjendatuks lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel menetlust otstarbekuse kaalutlusel, leides, et hoiakute muutmine saab toimuda isiku hoiakute muutmise kaudu konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellisele seisukohale on pannud aluse menetlusaluse isiku ennast õigustav ning üleolev suhtumine tema poolt toime pandud liiklusalasesse rikkumisse. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, s.o prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist, on kohus kohustatud arvestama ka süüdlase isikuga. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Riigikohtu 20.05.2026 kohtumäärusega jäeti Kuno Panksepa kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi kassatsioon menetlusse võtmata. 27.02.2026 kohtuotsus 4-25-4637 jõustus 20.05.2026 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent