1-19-3120/38

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3120 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Xi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu X (endise nimega X), isikukood XXX, XXX kodanik, XXX, elukoht XXX Karistuse kandmise algus 18.02.2019 ja lõpp 20.10.2021 RESOLUTSIOON Jätta X (endise nimega X) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.11.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Xi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.05.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3120 tunnistati X süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. X tunnistati süüdi KarS § 4231 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning Xile mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, s.o 10 kuud vangistust, Harju Maakohtu 17.01.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 10 kuud ja 2 päeva vangistust – võrra ning Xile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.
2. 2 Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 20 korda, millest kehtivaid karistusi on 7 ja arhiveeritud karistusi on
3. Vanglas kannab isik karistust kümnendat korda. Viimased kuriteod nagu ka varasemad, on toime pandud planeeritult, on valdavalt varavastased ning toime pandud grupi mõjul. Ajendiks on majandusliku kasu saamine, soodusteguriks sissetuleku ja toetavate sotsiaalsete sidemete puudumine ning kriminaalne tutvusringkond. Hetkel on isikul 7 kehtivat kriminaalkaristust varguste, narkootikumide suures koguses käitlemise, kelmuste ning mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Vangistuses on kinnipeetav alates 28.10.2019 määratud majandustöödele koristajaks. Ajavahemikul 03.02.-31.05.2020 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 26.08.2020 paigutati kinnipeetav avavanglaosakonda. 22.09.2020 andis kinnipeetav nõusoleku SÜTIK programmis osalemiseks. 29.09.2020 toimus esimene kohtumine SÜTIK tugiisikuga. 08.10.2020 osales isik MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond infotunnis, kus anti informatsiooni majutusteenusest. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Rahvastikuregistri järgi kinnipeetava viimane sissekirjutus oli XXX (kuni 01.01.2019). Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile XXX. Kinnistusraamatu andmetel kuulub antud eluase Y. Tegemist on 4-toalise korteriga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Antud korteris elab Y koos oma 6 lapsega, kellest üks, C on täisealine. Nii Y kui C on nõus, et kinnipeetav võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral antud aadressile elama asub. Põhihariduse omandas kinnipeetav XXX Keskkoolis. 9-aastaselt saadeti ta XXX põhjuseta puudumiste ja halva käitumise tõttu. Oma sõnul läbis isik XXX vanglas maalri kutseõppe. Eesti Hariduse Infosüsteemi 11.09.2020 väljavõttes haridusinfo puudub. Vanglas on isiku eesti keele tase hinnatud B
4. Kinnipeetav väidab, et töökoha otsinguil ei ole tema haridustase kunagi töö saamisel takistuseks olnud, samas ei ole ta kunagi pikemat aega ametlikult töötanud. Isik on nõus läbima koolitusi. Kutseharidust isik omandada praegu enam ei saa, kuna kooliaasta on juba alanud. Isik soovib minna autokooli, et saada Bkategooria juhtimisõigust. Varasemalt on kinnipeetav väidetavalt töötanud ametlikult Rakvere Lihakombinaadis, Valga Mööblimajas, Valga Lihakombinaadis ning Rakveres maamõõtjana. Kinnipeetava sõnul omas ta firmat XXX OÜ, mis tegeles metsandusega ja autoremondiga, kuid mis kustutati 20.07.2017 pankroti menetluse tõttu. Firmast tulu ei olevat saanud. Väidetavalt enne vangistust tegi isik regulaarselt juhutöid. Maksu- ja Tolliameti 11.09.2020 väljavõttest tuleneb, et isik ei ole ametlikult töötanud, kanded puuduvad. Isiku sõnul on ta varasemalt ametlikult töötanud, kui oli tööraamat, peale seda on töötanud mitteametlikult. Isiku sõnul on ta vahetanud tihti erinevatel põhjustel töökohti (väike palk, ebasobiv tööaeg, pettus tasustamisel). Isiku tööoskused on piiratud ja tema töökogemus on vähene. Töötukassas isik arvel ei olnud, kuna oli firma juhatuses. Viimasel ajal tegeles isik ostumüügiga. K-Raha andmetel on 11.09.2020 seisuga kinnipeetaval maksmata rahalisi nõudeid 16 092,34 eurot. Maksmata nõuded on alates
5. aastast, mis näitab, et isik ei ole olnud motiveeritud tasuma rahalisi kohustusi. Kinnipeetav on pannud korduvalt toime vargusi ja kelmusi materiaalse kasu saamise eesmärgil, mis näitab, et ta ei ole vabaduses materiaalselt hakkama saanud. Vangistuse jooksul on isik töötanud koristajana. Avavanglaosakonda ümberpaigutamisel jätkas koristamist. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik tööle asuda ettevõttesse XXX OÜ. Telefonivestlusest antud ettevõtte juhatuse liikme M nähtub, et töökoha võimaldamine sõltub hetkeolukorrast. Kui sellel hetkel tööd on, siis M sõnul on kinnipeetaval võimalus antud ettevõttesse tööle asuda. Juhul kui isikul siiski 3 ennetähtaegse vabanemise korral töökoht puudub, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetaval puudub positiivne toetav sotsiaalne võrgustik. Endise elukaaslase V katkesid suhted
6. aastal, ema P isik ei suhtle. Isa on surnud. Isiku sõnul elas ta terve oma elu isaga, emaga suhtles esimest korda alles 17-aastaselt. Poolõe H on eelnev põgus suhtlus lõppenud. Samuti väidab isik, et tal on vend O, kes elas lastekodus, kuid kelle praegune elukoht on teadmata. Soovib venda üles leida. Kinnitab eelneva riskihindamise ankeedi infot, et tal on poeg F, kes on hetkel umbes 18-aastane ning kelle kasvatamises ta ei ole kunagi osalenud, kuid rahvastikuregistri andmetel kinnipeetaval lapsi ei ole. Enne vangistust elas isik koos elukaaslase S, kellel on 2 last, neist üks on alaealine. S, kes on kriminaalkorras karistatud ning kooselu ajal tegeles varastamistega ning tarvitas narkootikume, kinnipeetav samuti enam ei suhtle. Vangistuse ajal on kinnipeetav loonud kirja teel uue suhte Yga, kellel on 8 last, neist kolm on täiskasvanud. Kinnipeetava hinnangul on Y tema jaoks toetav tugivõrgustik ning nad registreerivad oma abielu. Tutvusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on oht panna toime kuritegusid. Kinnipeetava sõnul on tema tutvusringkonnas varasemalt olnud ka õiguskuulekaid tuttavaid. Hetkel suhtleb isik paljudega, kes on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid kes on muutnud oma käitumist ja eluga edasi läinud. Kinnipeetava näol on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes laseb end kergesti ja meeleldi kuriteole kaasata, kuid tegutseb ka üksinda. Isik on pannud toime korduvalt kelmusi, kasutanud ära teisi isikuid ning käitunud riskeerivalt ja hoolimatult, sõites mootorsõidukiga ilma juhtimisõiguseta. Kinnipeetav väidab, et tarvitab alkoholi (õlut) nädalavahetustel või pühade ajal. Väidetavalt proovis isik esimest korda amfetamiini Murru Vanglas
7. aastal süstimise teel ning sai ka kriminaalkorras karistada (arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamine vanglas). Isiku sõnul tarvitas ta 2 aasta jooksul vanglas korduvalt, pea paarkümmend korda amfetamiini süstimise teel koos toakaaslastega. Hiljem hakkas uuesti amfetamiini tarvitama vabaduses. 07.05.2013 pani isik toime KarS § 184 lg 1 kirjeldatud rikkumise - vahendas narkootikume. Isiku sõnul tarvitas ta ka ise narkootikume. Tunnistab, et tarvitas vabaduses vangistuse eel mõnikord kanepit, igakuiselt tarvitas amfetamiini, tõmbas ninna. Isiku sõnul tarvitas ta amfetamiini ainult seetõttu, et see andis energiat, et teha rohkem tööd. Proovinud on ka üks kord heroiini. Vangistusregistri andmetel ravi kunagi määratud ei ole, arvatud remissiooni, sõltuvust diagnoositud ei ole. Isiku enda sõnul tal probleeme narkootikumidega ei ole. Leiab, et ta on lihtsalt juhutarvitaja. Samas saab isik aru, et ta ei tohi enam tarvitada narkootikume, kuna tervis ei luba. Vestluses tõi isik välja asjaolu, et tõi endisele elukaaslasele ka narkootikume. Kinnipeetava eesmärgiks on saada vabanedes endale töökoht, elukoht ja hoida lähisuhteid. Isik paneb süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid, seega puudub motivatsioon ja tahe loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav omab sidemeid kriminaalse taustaga isikutega (grupi poolt toime pandud kuriteod). Ta on pannud kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo, eiranud talle määratud kohustusi. Ametiisikutega suhtlemisel on kinnipeetav koostööaldis ja viisakas. Väärteokorras on isikut karistatud KarS § 275 lg 1 järgi, mis on võimuesindaja solvamine. Kinnipeetava sõnul on ta kindel, et suudab nüüd hakkama saada ja enam vanglasse ei sattu, kuid tema kuritegelik karjäär näitab, et motivatsioonist ei piisa, sest ta on omaks võtnud kuritegeliku käitumise. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgneva 2 aasta jooksul on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 4 Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Xi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 20.10.
8. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 sätestatud kohustusi. X (endise nimega X) kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on perekonnanimi muutunud, ta on nüüd X, XXX abiellus. Kodus ootavad teda Y väikesed lapsed. Y aitab teda materiaalselt ja oskab suunata teda õigele teele. Ta on avavanglas, käib tööl. Ta töötab nüüd pesumajas. Sõidab autoga ringi Narvas, hotellides, teistes väikestes linnades Ida-Virumaal, korjab pesu ja toob autoga pesumajja. Inimene on olemas auto roolis, tal ei ole juhtimisõigust. Kui ta ei saa tööle OÜ-sse XXX, siis ta saaks tööle minna ka XXX, sest XXX viib buss inimesi tööle XXX. Varasemad töötamised on tal olnud lühiajalised, sest ta oli noor, nüüd on vaatepilt teistsugune, sest vanust on piisavalt. Praegu ta istub lubadeta sõitmise eest. Ta elas Tallinnas ja omas autot. Ta sõitis kriminaalhooldaja juurest ja tagasi teel peatati ta kinni, ta ei jõudnudki Tallinnasse. Ta tahaks minna elama oma pere juurde XXX. Seal ei ole tal tutvusringkonda, seal alustab ta puhtalt lehelt. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Xi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Xi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu X ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetava käitumises viimase vangistuse jooksul leidub küll mitmeid positiivseid asjaolusid nagu majandustöödel koristajana töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, avavanglaosakonda paigutamine ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine. Samuti see, et ta on alustanud osalemisega SÜTIK programmis. Kinnipeetav on vangistuses abiellunud, seega on talle tekkinud uue perekonna näol toetav tugivõrgustik ning tal on vabanemisel olemas elukoht abikaasale kuuluvas korteris. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Viimased kuriteod on toime pandud 01.02.2019 ja 18.02.2019, s.o enne Harju 5 Maakohtu 17.01.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisele asumist, kui isikule mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga ning ta oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleksid piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Iseloomustusest nähtub, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval 11.09.2020 seisuga tasumata nõudeid 16 092,34 eurot. Varasemalt ta nende likvideerimisega tegelenud ei ole. Tasumata rahalised nõuded võivad raskendada isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel ning tulenevalt sellest, et isik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, puudub kohtul kindlus, et ta vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vabaduses on isik tarvitanud narkootikume. Kohtu hinnangul võib narkootikumide tarvitamise jätkamine vabaduses mõjutada tema majanduslikku toimetulekut ning olla seeläbi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis ning jätab X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik