← Eesti

1-26-2839/7

Obsah (8)§ 180§ 339§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 04. mai 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-2839 (25261000703) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aivar Hin

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada Veiko Vilpark süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest tuleb Veiko Vilparkil koheselt ära kanda 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa 7 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Veiko Vilparkile katseaeg 1 aasta ja 6 kuud ning mõistetud vangistust 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui Veiko Vilpark ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:
  2. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;
  3. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
  6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  7. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Veiko Vilparki koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks 06.01.2026, s.o alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Veiko Vilparki võtma endale kohustuse mitte jagada ühist eluruumi kannatanu M.Jiga ning kohustuse pärast vangistusest vabanemist muretsema 1 kuu jooksul endale uue elamispinna ja teavitama sellest ka kriminaalhooldajat. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kuuluva karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
  8. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Veiko Vilparkilt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 426,56 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1136,06 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 94,67 eurot tasumine (viimasel kuul 94,69 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700014698 ning selgituse “Veiko Vilpark, otsus nr 1-26-2839, menetluskulu“.

§ 180

lg 3 alusel jätta Veiko Vilparkilt välja mõistetud sundrahast 709,50 eurot, riigi õigusabi tasust 426,56 eurot ja ekspertiisitasu 2600 eurot riigi kanda. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Veiko Vilparki süüdistatakse selles, et tema kasutas temaga samas leibkonnas elava vanaema M.Ji suhtes korduvalt füüsilist vägivalda:  

  1. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX võttis M.Ji õlavarrest kinni ja pigistas, millega põhjustas M.Jle füüsilist valu;
  2. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX lõi oma parema rusikaga vastu M.Ji vasakut õlavart. Sellise tegevusega põhjustas Veiko Vilpark M.Jle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoom vasakul õlavarrel. Lisaks süüdistatakse Veiko Vilparki selles, et: 
  3. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX võttis M.Ji paremast õlavarrest kinni ja pigistas, millega põhjustas M.Jle füüsilist valu ja tervisekahjutused – hematoomid paremal õlavarrel; 
  4. aasta detsembris, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kuupäeval ja kellaajal XXX võttis M.Ji vasakust õlavarrest kinni ja pigistas, millega põhjustas M.Jle füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid vasakul õlavarrel; 
  5. detsembril 2025, kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kellaajal XXX võttis M.Ji õlavarrest kinni ja pigistas. Sellise tegevusega põhjustas Veiko Vilpark M.Jle füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Veiko Vilpark toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et Veiko Vilparkile mõistetavast ühe

(1)aasta pikkusest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele viis
(5)kuud vangistust ja vangistus tähtajaga seitse
(7)kuud mõista tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui Veiko Vilpark kaheksateistkuulise
(18)katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Veiko Vilpark peab:
  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja 3 kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Veiko Vilpark endale kohustuse mitte jagada ühist eluruumi kannatanu M.Jga ning kohustub pärast vangistusest vabanemist ühe
(1)kuu jooksul muretsema endale uue elamispinna ning teavitama sellest ka kriminaalhooldajat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Veiko Vilparki poolt kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o. 06.01.2026.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Veiko Vilparki kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 853,12 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 26-3) maksumusega 2600 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 4 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud jätta süüdistava Veiko Vilparki sundrahast 709,50 eurot, kaitsjatasust 426,56 eurot ja ekspertiisitasu 2600 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Veiko Vilparkile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1136,06 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 426,56 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Veiko Vilpark on kahtlustatavana kinni peetud 06.01.2026 ning 07.01.2026 kohtumäärusega on kohaldatud Veiko Vilparki suhtes tõkendina vahistamist alates tema kinnipidamisest, seega on Veiko Vilparki koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks 06.01.2026. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kuuluva karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.