) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. 3 Vastavalt
lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Arvestades, et hageja sündis XXX a, siis saab
a kuni XXX. a. Hageja seadusliku esindaja, ema E.T väitel oli ta XXX. aastal kostjaga paar kuud lähedases suhtes ja nad elasid koos E.T üüripinnal, XXX. E.T kinnitas kohtuistungil, et hageja võimalikul eostamisajal, s.o ajavahemikus XXX. a kuni XXX. a, ei olnud tal lähedasi suhteid teiste meestega peale kostja. Hageja ema väitel võttis ta XXX aasta kostjaga ühendust, mille tulemusel proovisid nad koos elada, et pakkuda hagejale perekonda, kuid kooselu kestis vaid XXX aasta. Kostja teatas kirjalikus vastuses hagile, et ta on nõus isaduse tuvastamisega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja ema väidetele selle kohta, et XXX. aastal hageja võimalikul eostamisajal olid nad lähedastes suhetes ja elasid koos. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule tõendina väljavõtted tema sõnumivahetusest kostjaga (dtl 7-8). Nimetatud tõenditest nähtub, et XXX a on kostja kirjutanud E.T-le muu hulgas: “Ja ma reaalselt ju tegelikult mõistan, et mul tütar sünnib/…/ma soovin sulle näidata või siis tõestada, et ma olen selleks kõigeks valmis ja et ma tahan seda kõike“. XXX a on kostja kirjutanud E.T-le:“ Kuidas näed edaspidi? Hakkan olema Iirimaal enamasti. Kuidas jagame lapse hoolduse?“. E.T on samal päeval kostjale vastanud: „Kui kavatsed lapse ees kohustusi täita ja soovid lapse elus osaleda ilma meile vaimset vägivalda pakkumata, siis saab last külastada etteteatamisel. Lapsega seonduvates küsimustes olen nõus suhtlema, kui seda tehakse heatahtlikult.“ Kohus leiab, et nimetatud sõnumivahetus annab kinnitust hageja seadusliku esindaja väidetele selle kohta, et kostja oli teadlik tema rasedusest, tunnistas, et tema on hageja isa ja XXX aasta oktoobrist kuni XXX aasta veebruarikuuni elas kostja hageja emaga koos ning osales hageja elus. Kõike eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast. Kostja on oma isaduse sisuliselt ka õigeks võtnud ja kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, mis annaks alust kahtluseks, et hageja isa võib olla keegi teine mees peale kostja. Seega rahuldab kohus isaduse tuvastamise nõude ja loeb tuvastatuks, et XXXa sündinud hageja W.W põlvneb kostjast P.G-st. TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. 9. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja elatise nõue kostja vastu.
p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma 4 alaealisele lapsele ülalpidamist.
lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist elatise maksmise teel.
lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKTKo 15.06.2023. a nr 2-22-7773, 12), et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt, isaduse kohtuliku tuvastamise korral alates sellekohase kohtuotsuse jõustumisest, aga
võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohtule on üheaegselt esitatud nii lapse isast põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise nõue. Kostja huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise 5 kohta tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist. Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise nõudmisega alates hagi esitamisest. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates hagi esitamisest. Arvutades hagejale elatist
aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest, s.o alates 08.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.