) § 146 lg 2, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 ja § 3-25-1372 151 lg 2 p 3 alusel jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja jätab kohtunõude tähtajaks täitmata.
lg 1 sätestab, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele. Kaebajale on kohtunõuded nõuetekohaselt kätte toimetatud ja teda on hoiatatud kohtunõudele vastamata jätmise tagajärje eest, kuid kaebaja ei ole kuni praeguse määruse tegemiseni 25.02.2026 kohtunõudele vastanud. Kaebuse eesmärgiks oli saada vanglast vabanemisel eluruum. Kaebajaga seonduvad asjaolud on aga kohtumenetluse ajal muutunud, kaebaja on vanglast vabanenud ning omab rahvastikuregistri andmetel elukohta. Kaebaja ei ole kohtule nõutud tähtajaks teavitanud, kas soovib muutunud asjaolude valguses kaebuse menetlemise jätkamist. Eelnevat arvesse võttes on alust järeldada, et kaebaja on kaotanud huvi asja läbivaatamise vastu. Ilma kaebaja vastuseta ei ole võimalik kaebust lahendada, sest puudub selgus kaebuse faktilistes asjaoludes. Pole teada, kas kaebajal on endiselt vajadus eluruumi saamiseks ning eluruumi tagamata jätmisega võidakse kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda. 8. Kohtu hinnangul ei esine
9. Eelnevast lähtuvalt jätab kohus X. Xu kaebuse
10. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist.
lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata ega volitada selleks esindajat. Haiguse põhistamiseks esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise takistuseks (
11. Riigilõivu tasumise kohustusest on kaebaja olnud vabastatud (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2) ning asjast ei nähtu Tallinna linna poolt kohtumenetlusega seonduvalt selliste menetluskulude kandmist, mis võiksid kuuluda hüvitamisele. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.