KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-897 Ha

). Muu hulgas sätestab

§ 221

lg 1 võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

§ 217

lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule.

§ 11

lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja palub 16.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus. Kaebaja ei olnud maakohtus menetlusse kaasatud ja maakohtu määrused ei ole kaebajale siduvad. Seetõttu ei olnud MTA-l alust sundtäitmisi alustada ja need tuleb lõpetada. Halduskohus on õigesti välja toonud, et täitemenetlust reguleerib

. Võlgnikul on õigus vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine kohtutäiturile esitatava kaebuse kaudu (

§ 217lg 1).

Kohtutäitur peab menetluse lõpetama, kui talle esitatud dokumendist nähtub, et täitemenetlust on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu (

§ 48lg 1 p 7).

Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama maakohtu registriosakonna trahvimäärused. Kaebaja ei soovinud vaidlustada trahvimääruseid, vaid tema suhtes toimuvaid sundtäitmisi, mille täitedokumentideks on nimetatud trahvimäärused. Maksuhalduri poolt läbiviidav sundtäitmine on halduskohtu poolt peatatav esialgse õiguskaitse korras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
2. Kaebaja on määruskaebuses täpsustanud, et ta ei soovi vaidlustada kaebusele lisatud Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimääruseid, vaid sundtäitmisi, mille täitedokumentideks on viidatud aruandetrahvimäärused.
3. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on kaebajale Tartu Maakohtu registriosakonna aruandetrahvimäärustega majandusaasta aruannete tähtaja jooksul esitamata jätmise eest määratud rahatrahvid ning MTA on täitmisavaldustega palunud kohtutäituril pöörata nõuded

§ 2lg 1 p 1 alusel täitmisele.

Vaidlust ei ole, et täitemenetlust reguleerib

. Kaebaja 2

§ 221

lg 1 kohaselt õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asjaolust, et täitedokumendiks on avalik-õiguslikku nõuet sisaldav kohtumäärus ning sissenõudja rolli täidab MTA, ei tulene teistsugust kaebekorda. Avalik-õigusliku rahalise nõude maksma panemiseks kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist ei ole põhjust käsitada halduskohtus vaidlustatava avalik-õiguslikus suhtes tehtava toiminguna. Kuigi formaalselt täidab MTA täitmisavaldust esitades avalik-õiguslikku ülesannet, ei erine see sarnasest tegevusest eraõigusliku rahalise nõude maksma panemisel. Sisuliselt toimetab MTA kohtutäituri pöördudes samamoodi nagu eraõiguslik isik enda rahalise nõude maksma panemisel. Siinses asjas käsitletav olukord erineb sellest, kui sunniraha määranud haldusorgan on sunniraha sissenõudmiseks pöördunud kohtutäituri poole, sest viimati nimetatud toiming on osa sunniraha rakendamisest kui avalik-õiguslikust tegevusest. Isegi kui formaalsete tunnuste alusel kvalifitseerida kohtu registriosakonna trahvimääruse täitmisele pööramiseks täitmisavalduse esitamine avalik-õiguslikuks tegevuseks, välistaks HKMS § 4 lg 1 halduskohtu pädevuse, kuna sedalaadi vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, st maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TsMS § 221 lg 1 alusel.

§ 221

alusel hagi esitamisel saab maakohus vajadusel täitemenetluse hagi tagamise korras peatada. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel saab täitemenetluse osaline esitada

§ 217

lg 1 ja § 218 lg 1 alusel kaebuse kohtutäiturile ning kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kaebuse maakohtule.

§ 11

lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. Eelneva põhjal ei ole esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning halduskohus tagastas õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

1. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei saa halduskohus esialgse õiguskaitse korras keelata ka täitmisavalduste alusel toimuvat sundtäitmist. Seega tuli esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
2. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3