Esialgsel hinnangul tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank ning võlgnikul on krediidiasutuste ees kohustused (kasutatud krediidilimiidid vastavalt ligikaudu 5000 eurot ja 3000 eurot, lisanduvad intressid ja väikesed võlgnevused). Teistes pankades kohustusi ei ole. Ajutise pankrotihalduri järelepärimistele vastanud liisinguandjate andmetel puuduvad võlgnikul kehtivad liisingulepingud ning seega ka võimalus omandada liisinguesemeid või võõrandada nendega seotud väljaostuõigusi. Võlgnikule kuulunud korteriomand (registriosa nr 4527831, Lääne-Viru maakond, VäikeMaarja vald, Rakke alevik, Oru tn 1, eriomandi ese eluruum nr 3,) võõrandati 16.01.2024 juhatuse liikmele D.N-ile hinnaga 8000 eurot ning müügihind on tasutud. Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu. Võlgniku omandis on varem olnud sõiduk Peugeot Expert
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku kohustused on vähemalt 26 576,55 eurot ning majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus on püsiv. 8.
lg 5 kohaselt peab ajutine pankrotihaldur aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul ei nähtu, et maksejõuetus oleks põhjustatud kuriteo tunnustega teost või raskest juhtimisveast
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus kujunenud mitme ebasoodsa asjaolu koosmõjul, sealhulgas ärimudeli jätkusuutmatuse, majanduskeskkonna halvenemise, sisendhindade kasvu ning tarnetingimuste halvenemise tõttu. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et maksejõuetus saabus 2025. aastal, tõenäoliselt selle esimesel poolel, kuid andmete nappus ei võimalda täpsemat ajastust. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
9. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. Kohus lõpetab menetluse
lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude 4 katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 3 järgi raugemise tõttu
lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt maksnud. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
10.
lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 02.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 24.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
5 Menetluskulude jaotus 15. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (
16. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2303,60 eurot. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga 177,20 eurot. 17.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
18. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi, tunnitasu 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 13 tundi on vajalik ja põhjendatud. 19. Ajutise halduri tunnitasuks on praegusel juhul 177,20 eurot, mis on tunnitasu ülemmäär (886/5=177,20). Kohtul on õigus määrata ajutisele haldurile, arvestades tema töö mahtu, kutseoskusi ja menetluse keerukust, tasu
Erinevate tegevuste eest võib kohus ajutisele haldurile määrata tasu ka erineva tunnitasumääraga. Näiteks aruande koostamine ja arvamuse andmine maksejõuetuse põhjuste kohta võib olla tasustatud kõrgema määraga võrreldes nt ajutise halduri ajakuluga võlgnikuga suhtlemisele ja päringute tegemisele (Pankrotiseadus I (§ 23). Komm vlj. Tartu: Juura 2024). Kohtupraktikas on leitud, et teabenõuete ja päringute esitamine on võrreldes analüütilise tööga n-ö madalama tariifiga töö, mille eest makstav tunnitasu ei ole põhjendatud analüütilise tööga samas summas (TrtRkK 31.08.2023 määrus nr 2-23-5892). Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata nimetatud toimingute eest (kohtuga suhtlemine ja nõusoleku koostamine, järelepärimiste tegemine, vastuste analüüs ning koondamine, halduritoimiku koostamine ja suhtlus juhatuse liikmega) (kokku 5 tundi) tunnitasu ülemmäära ulatuses. Kohtu hinnangul saab eespoolviidatud toimingute tunnitasu põhjendatud suuruseks pidada 120 eurot. Tegemist ei ole keerulist analüüsi nõudvate toimingutega. Andmete analüüsimise ja aruande koostamise põhjendatud tunnitasuks loeb kohus praegusel juhul taotluses märgitud tunnitasu 177,20 eurot. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise halduri tasu suuruseks on praeguses menetluses kokku 2017,60 eurot (5x120=600+8x177,20=1417,60) (käibemaksuta). 20.
lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane 6 käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ-le Kaarnas), mille kaudu ta tegutseb. OÜ Kaarnas ei ole käibemaksukohustuslane. 21. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.
lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (946 eurot) (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 51 kohaselt kehtestab
lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 946 eurot määrata riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses 1071,60 eurot tuleb tasu välja mõista võlgnikult.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o OÜ-le Kaarnas. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.