lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on hagi kostja vastu tagasi võtnud kirjalikult. Hagejal on
lg-st 1 lähtuvalt õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on hagi tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb hageja esitatud hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata. 6. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus 7.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 7.1 Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda, sest kostja on tinginud menetluse algatamise vajaduse ning hageja pöördus kohtusse õigustatult. Menetluses 2-23-603 sõltus asja lahendamine sellest, et kas Tiheda Energy Park OÜ murdis hageja usaldust ja vastutab 2 2-25-8744 hagejale tekkinud kahju eest. Kostja on Tiheda Energy Park OÜ juhatuse liige, kes tunnistas, et tegi kõike omaalgatuslikult. Sellest tunnistusest ajendatuna esitas hageja hagi kostja vastu. Tsiviilasjas 2-23-603 tuvastas kohus, et kostja väited polnud usaldusväärsed ja Tiheda Energy Park OÜ vastutas tekkinud kahju eest. Tiheda Energy Park OÜ on hagejale väljamõistetud kahju hüvitanud. Kostja ja tema ebausaldusväärsed väited põhjustasid käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise. Kui kostja poleks ebaõigeid väiteid kohtule antud tunnistuses öelnud, poleks hageja kostja vastu eraldi hagi esitanud. 7.2 Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud ega seda nõuet mistahes viisil tunnistanud. Hageja nõude rahuldas Tiheda Energy Park OÜ teises kohtuasjas. Tiheda Energy Park OÜ ei tasunud kostja eest kostja kohustust vaid tasus enda kohustuse. Tiheda Energy Park OÜ makset ei saa samastada kostja isikliku täitmisega. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et kostja on Tiheda Energy Park OÜ juhatuse liike või ettevõtte osanikuga seotud isik. Kostja ei käenda ega garanteeri Tiheda Energy Park OÜ kohustusi hageja ees. Seda kas hageja pöördus kohtusse õigustatult, on kohtul võimalik seisukoht võtta alles asja sisulise arutelu järel kohtuotsusega. Hagi läbivaatamata jätmisel ei lahendata asja sisuliselt ning hagi põhjendatuse kohta ei saa anda sisulisi hinnanguid. Kostja märkis, et hagi esitamine ei olnud ajendatud kostja tunnistustest teises menetluses. Hageja esitas hagi vältimaks nõude aegumist. 8. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb
Kohus nõustub hagejaga, et ta pöördus kohtu poole õigustatult. See tähendab, et hageja nõue oli menetlemiseks perspektiivikas. Küll aga oli kohtusse pöördumise ajendiks kohtu hinnangul siiski asjaolu, et võimalik nõue kostja vastu hakkas aeguma ja kohtusse pöördumine oli hageja risk- hageja pidi arvestama võimalusega, et nõue saab rahuldatud juba algselt esitatud hagi tulemusel. Hageja ei esitanud ka algses hagis täiendevat nõuet käesoleva asja kostja vastu- tegemist oli hageja menetluslike valikutega kelle vastu ja millal milline nõue esitada. Lisaks leiab kohus, et hageja ei võtnud hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Selles osas nõustub kohus kostjaga: Kostja ei ole hagis märgitud nõuet rahuldanud, nõude rahuldas Tiheda Energy Park OÜ. Hageja kasuks väljamõistetud kahju hüvitamist ei saa mingil alusel kostjale käesolevas menetluses menetluskulude jaotuse tähenduses omistada. Hageja teadis hagi esitades, et kui tsiviilasjas nr 2-23-603 tehtud kohtuotsus Tiheda Energy Park OÜ-lt kahju väljamõistmise osas jääb jõusse, siis ei saa kostja eelduslikult vastutada isiklikult hagejale tekkinud kahju eest ning et praeguse tsiviilasja lahendamine sõltus otseselt tsiviilasja 2-23-603 menetluse käigust. Sellest tulenevalt võttis hageja ka hagi tagasi. Hageja pidi arvestama sellega, et edasist menetlust käesolevas asjas ei pruugi toimuda ning võttis teadlikult sellise riski. Hageja riski ei pea hüvitama kostja. Kohus leiab, et antud asjas peab menetluskulud kandma hageja. 9.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Pooled esitasid oma menetluskulude nimekirja. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja kanda, ei hinda kohus hageja menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. 3 2-25-8744 10. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on temal menetluskulusid kokku 6872,08 eurot käibemaksuga, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Nimetatud kulud on õigusabikulud ehk kohtuvälised kulud vastavalt
Kostja õigusabile on kulunud 32,6h tasumääraga 170 €/h, millele lisandub käibemaks. 11. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja leidis, et hagivastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 21h asemel maksimaalselt 15h. Ülejäänud osas oli tegemist ülepaisutatud ajaga. Hagi oli 8 lehekülge ning kokkuvõtlik. Hagivastus oli aga ebamõistlikult pikk ja sisaldas tarbetuid kordusi. 12.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab kostja esindaja toiminguid kogumis, lähtudes mh ka kostja esitatud dokumentide sisust. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et menetlus on hetkel sisuliselt algfaasis, s.o hagivastuse esitamisest ei ole oluliselt kaugemale jõutud. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel.
lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.