Obsah (6)

§ 37§ 249§ 121§ 44§ 47§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4058 Määruse kuupäev 14. november 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi D.O (D.O) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada talle punane pesukauss, 6

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kaebaja on kohtule esitanud kohustamiskaebuse kaebuses loetletud esemete tagasi saamiseks kambrisse (

§ 37lõike 2 punkt 2).

Kaebaja taotlust esemete alles hoidmiseks kuni kohtumenetluse lõpuni tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlusena (

§ 249lõige 1, § 251 lõike 1 punkt 2).

1. Kohus otsustab esmalt, kas kaebuse saab menetlusse võtta või esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (I), lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II) ning viimasena lahendab kohus kaebaja menetlusabi taotlused (III). I
2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole haldusasjas nr 3-24-2587 lõplik lahend jõustunud. Kohus selgitab kaebajale, et nimetatud asjas tagastas Tartu Halduskohus kaebaja kohustamiskaebuse punase pesukausi, isevalmistatud postrite (väidetavalt pildid lähedastest) ja erootilise sisuga fotoalbumi tagastamiseks

§ 121lõike 2 punkti 2 1 alusel (Tartu Halduskohtu 28.

mai

1. a määruse punkt 15). Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Ringkonnakohus tagastas
2. oktoobri
3. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määruse peale osas, mis puudutas kaebuse tagastamist punase pesukausi, postrite ja fotoalbumi tagasi andmiseks kohustamise nõudes. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a määruse peale määruskaebuse, mis on hetkel Riigikohtu menetluses. Seega on kaebaja ekslikult asunud seisukohale, et kohtud on asjas nr 3-24-2587 suunanud teda pöörduma halduskohtu poole kohustamiskaebusega. Nii halduskohus kui ringkonnakohus leidsid, et kaebaja esitatud kohustamiskaebusel on vähesed edulootused. Kohus ei pea praeguses asjas põhjendatuks asuda haldusasjas nr 3-24-2587 tuvastatust teistsugusele seisukohale osas, mis puudutab kaebaja nõuet väljastada talle kambrisse punane pesukauss ja lähedaste piltidega postrid ning fotoalbum. Kohtu hinnangul esineb praegusel juhul samuti alus kaebuse tagastamiseks vastavas osas

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2 3-25-4058 7.

1. Nagu kohus haldusasja 3-24-2587 lahendades
2. mai
3. a määruse punktis 15.2 märkis, mõistab kohus, et kaebaja jaoks on pesukauss oluline ese, mida kaebaja kasutas väidetavalt oma terviseseisundi tõttu igapäevaselt. Tartu Vangla on aga selgitanud, et kaebajal on võimalik vanglas kasutada üldkasutatavaid pesukausse (vt ka haldusasi nr 3-24-2857). Kaebaja õigusi ei riiva seetõttu intensiivselt asjaolu, et tal pole kambris isiklikku pesukaussi. Samuti on kohus asjas nr 3-24-2587 selgitanud, miks punase pesukausi tagastamise nõue on perspektiivitu (vt
4. mai
5. a määruse punkt 15.1). Kohus jääb nende seisukohtade juurde ega korda neid. 7.
6. Kohus möönab, et kaebajale võisid emotsionaalselt olulised olla ka isevalmistatud postrid ja fotoalbum. Kohus ei saa aga vanglale teha ettekirjutust tagastada kaebajale esemed, mis on vanglas keelatud. Tartu Vangla kodukorra punktid 7.1.4 ja 7.1.20 on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. Kaebajal on õigus esitada vanglale taotlus, et vangla paigutaks kaks postrit ja fotoalbumi kinnipeetavate isiklike asjade lattu (kodukorra punkt 8.2). Seeläbi on tagatud, et kaebajale jäävad kogutud pildid alles. Kaebaja on sellise sisuga taotluse vanglale ka nüüdseks esitanud
7. oktoobril 2025 ja vangla kinnitusel on taotluse lahendamine hetkel pooleli. Vangla ei ole
8. aprillil 2024 ära võetud esemeid hävitanud.
9. Kohus mõistab, et kaebaja on uuesti kohtusse pöördunud veel eesmärgil, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle vanglasse
10. veebruaril 2023 maksikirjaga saabunud prillid. 8.
11. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2169 esitanud halduskohtule kaebuse, milles märkis, et silmaarst kinnitas kaebaja vajadust väljastada kaebajale prillid, mis tulid kaebajale
12. veebruaril
13. Vaatamata sellele, et kaebaja ei ole haldusasjas nr 3-25-2169 esitanud selgelt väljendatud nõuet, saab asjas esitatud kaebuse pinnalt järeldada, et kaebaja pöördus kohtusse selleks, et Tartu Vangla väljastaks talle
14. veebruaril 2023 vanglasse saabunud prillid. Seega on kohtu hinnangul nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-25-2169 kaebuse nõue ning ka kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad. 8.
15. Sõltumata sellest, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2169 kaebust menetlusse võtnud, on kaebus

§ 121lõike 1 punkti 3 tähenduses siiski kohtu menetluses.

Kohus on teinud nimetatud haldusasjas esmased menetlustoimingud, küsides Tartu Vanglalt kohtunõudega asjakohaseid menetlusdokumente, samuti on kohus võtnud asja materjalide juurde väljavõtte kinnipeetava vabakasutuskontost. Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõtet arvestades vajalikuks menetleda kaebaja kaebust, mis on esitatud sama nõudega samal alusel, kahes kohtuasjas paralleelselt. Kaebaja samadel asjaoludel esitatud kohustamiskaebuse on Tartu Halduskohus varasemalt tagastanud ka haldusasjas nr 3-25-2314, viidates asjale nr 3-25-2169 (Tartu Halduskohtu 1. septembri 2025. a määrus). Seega, kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi ja nõuda kohustamiskaebusega talle 6. veebruaril 2023 vanglasse saabunud prille, siis tuleb seda teha haldusasja nr 3-25-2169 raames. Kohus leiab, et kohustamiskaebus 6. veebruaril 2023. a saabunud prillide osas kuulub praeguses asjas tagastamisele

§ 121lõike 1 punkti 3 alusel.

1. Kohus leiab, et kohustamiskaebus väljastada kaebajale kambrisse ülejäänud kaebuses loetletud esemed (kaks linikut, žilett koos viie teraga, 24 pastakat, valged paberid (mapis), ID-kaardi koopia, kaks puudega isiku kaarti ja kaks töövõime kaarti) tuleb samuti tagastada. 3 3-25-4058 9.
2. Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebaja on kohtueelselt esitanud
3. novembril 2025 taotluse laost žileti koos viie raseerijaga väljastamiseks. Vangla ei ole seda taotlust veel lahendanud. Ülejäänud praeguse määruse punktis 9 nimetatud asjade osas on kaebaja esitanud kohtueelselt taotluse nende paigutamiseks lattu –
4. oktoobri
5. a taotlus. See taotlus on samuti praegusel hetkel veel vanglas menetluses. 9.
6. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse olemasolu eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste riive esinemine. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud kohustamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna vangla ei ole teinud kaebaja taotluste osas otsust, mis võiks kaebaja õigusi rikkuda. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks osade esemete osas esitanud vanglale taotluse nende kambrisse väljastamiseks. Kohus ei pea siiski vajalikuks kaebuse käiguta jätmist, et selgitada välja, milliste esemete osas on vaidlus nende väljastamiseks kambrisse ja milliste osas nende lattu paigutamiseks, kuna kaebaja saab oma tegelikku tahet väljendada haldusmenetluses vanglas. Pärast nõuetekohast kohtueelset menetlust saab kaebaja vajadusel pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole (vangistusseaduse § 11 lõige 5,

§ 47lõiked 1 ja 2).

Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kohus tagastab kohustamiskaebuse vastavas osas

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

II 10. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat mitte hävitama kaebuses nimetatud esemeid kuni kohtuotsus selles asjas jõustub ja ta vanglast vabaneb. 11.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajale kaasnema pöördumatud tagajärjed.

1. Arvestades kaebaja taotlust mitte hävitada kaebuses loetletud esemeid, küsis kohus Tartu Vanglalt kinnitust, kas kõnealused esemed on vanglas alles. Tartu Vangla kinnitusel ei ole
2. aprillil 2024 läbiotsimise käigus ära võetud esemeid hävitatud ning neid ei hävitata enne kohtumenetluse lõppu. Kohus tõlgendab vangla kinnitust selliselt, et vanglal puudub kavatsus hävitada esemeid seni kuni kestab haldus- või halduskohtumenetlus. Kuna kaebajalt
3. aprillil 2024 läbiotsimise käigus ära võetud esemeid on seni vanglas alles hoitud ja vanglas on pooleli kaebaja taotluste esemete väljastamiseks või lattu paigutamiseks lahendamine, siis puudub kaebaja õiguste kaitseks vajadus rakendada esialgset õiguskaitset. Kohus mõistab, et kuigi vanglasse
4. veebruaril
5. a saabunud prille ei võetud kaebajalt ära
6. aprillil 2024 toimunud läbiotsimise käigus, siis on ka need esemed vanglas alles ja nende hävitamist (kohtu)menetluse kestel ei toimu. Kuna kohtumenetlus prillide osas on pooleli haldusasjas nr 3-25-2169, siis saab kaebaja vajadusel nimetatud asjas esitada esialgse õiguskaitse taotluse, kui ta peab seda oma õiguste kaitseks vajalikuks.
7. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. III 4 3-25-4058
8. Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat, kuna tal on terviseprobleemid ja ta ei saa ise hakkama. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud ja kohus jätab taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
9. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
10. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3, § 178 lõige 3, § 179 lõige 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 5