Obsah (8)

§ 29§ 117§ 22§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-1551 Tsiviilasi Vana madrus OÜ avaldus pankrot

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD

1. Vana madrus OÜ (avaldaja) esitas kohtule 21.01.2026 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohus edastas 22.01.2026 määrusega avalduse kohtualluvuse alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus jättis 28.01.2026 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Avaldaja esitas 02.02.2026 avalduse täienduse. Avalduse kohaselt on Vana madrus OÜ püsivalt maksejõetu. Maksevõimetuse tekke põhjuseks on majanduslangusest põhjustatud käibe langus samaaegselt kulude kasvuga ning lõplikuks osutus üürilepingute lõppemise tagajärjel ettevõtte poolt peetud kohvikute sulgemine ning sellega seonduv müügikäibe kaotus. Vana Madrus OÜ on ajatanud maksuvõlgnevused novembris ja detsembris 2025 ja juhatuse liige on andnud ettevõttele laenu kohustuste katmiseks, kuid kulud ületasid tulusid ning kehtiva maksukoormuse juures ei osutunud tegevus jätkusuutlikuks. Ettevõte majandas Kõpu tuletorni kohvikut, Ristna tuletorni kohvikut ja Jägala-Joa infopunkt-kohvikut. Suvisel tipphooajal töötas ettevõttes 15 töötajat. Hetkel on töölepingud lõpetamata raamatupidaja ja tegevjuhiga. Kohvikud koos sisustusega olid üürilepingutega kasutuses. 20.11.2025 lõppesid tuletornide kohvikute üürilepingud ning 30.12.2025 lõppes Jägala-Joa kohviku üürileping. Ettevõtte ei omanud sõidukeid ja kinnisvara. Vana madrus OÜ arveldusarved on LHV Pangas (jääk 0,14 eurot) ja Swedbankis (jääk 1,69 eurot). Ettevõtte majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Ettevõttel varad puuduvad. Allesjäänud väheväärtuslik kaup riknes ja ületas müügitähtaja, mistõttu utiliseeriti. Viimane müügitehing tehti 31.12.2025 kõlbliku kauba jäägi müügiga Jõelähtme vallavalitsusele summas 2762 eurot. Kohustusi on ettevõttel vähemalt 18 126,40 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2. Kohus nimetas 06.02.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks M.K peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu. (ajutine haldur),
3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 26 827,96 eurot. Aruande kohaselt on võlgnik asutatud 10.03.2025 ning lõpetas tegevuse juba samal majandusaastal, mistõttu puuduvad andmed finantsanalüüsi läbiviimiseks, et võrrelda erinevate majandusaastate finantsnäitajaid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku viimane müügitehing tehti 31.12.2025 kõlbliku kaubajäägi müügiga Jõelähtme vallavalitsusele summas 2762 eurot. Puuduvad andmed, et tehing oleks tehtud alla turuväärtuse ning kahjustaks võlausaldajate või võlgniku huve. Võlgniku laenudega seotud tehingute puhul on tegemist võlgniku lähikondsetega

§ 117mõistes: Tortuga Recruitment OÜ osanik ja juhatuse liige on W.P, K.

K. on olnud selle ajal võlgniku osanik ja Palmiste OÜ on olnud samuti sel perioodil võlgniku osanik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et eeltoodud tehingutega oleks kahjustatud võlausaldajate või võlgnike huve. Võlgniku raamatupidaja oli M. K. , kellega on tööleping ülesöeldud 13.02.2026 tulenevalt TLS § 89 lg 2 p

1. Töötajatega on töölepingud lõpetatud 13.02.
2. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud. 20.11.2025 lõppesid tuletornide kohvikute üürilepingud ning 30.12.2025 lõppes Jägala-Joa kohviku üürileping. Tulenevalt eeltoodust ei näe ajutine pankrotihaldur võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Püsiv maksejõuetus sai selgeks 2026 jaanuaris. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul ebaõnnestunud äriplaan ning suutmatus äriplaani kohandada ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Rasket juhtimisviga või pankrotikuritegu haldur ei tuvastanud. Võlgnik majandas Kõpu tuletorni kohvikut, Ristna tuletorni kohvikut ja Jägala-Joa infopunktkohvikut. Kohvikud koos sisustusega olid üürilepingutega kasutuses. Võlgniku majandustegevuses ületasid kulud tulusid ning kokkuvõttes äriplaan ebaõnnestus. Võlgniku hinnangul oli põhjuseks Eesi üldisest majanduslangusest tingitud inimeste ostujõu vähenemine, mistõttu võlgnik ei saavutanud loodetud müügitulu. Võlgnik on ajatanud maksuvõlgnevused novembris ja detsembris 2025 ning juhatuse liige on andnud ettevõttele laenu kohustuste katmiseks. Võlgnik on ka uurinud võimalusi teiste kohvikupindade üürimiseks Tallinnas Lasnamäe piirkonnas, kuid üüripind osutus liiga kalliks ning võlgnik otsustas lõpetada majandustegevuse. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2083,20 eurot (sh käibemaks).

1. Maakohus määras 06.03.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 06.03.2026 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 29.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
3. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 30.03.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 29.04.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. 8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 06.03.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal 2025 on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg-s 11 sätestatust.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1680 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2083,20 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23

lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi (tunnitasu 120 eurot). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. 13.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. 14. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri

1. veebruari
2. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades

§ 23lg-s 3 sätestatud ülemmäära.

See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub, leiab kohus, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot kuni 01.04.2026, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Samas ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine haldur on arvestanud tunnitasuna 120 eurot, mitte 66 eurot). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning tasu ülejäänud tööaja 0,58 tunni (14 - 13,42) eest mõista välja võlgnikult (69,60 eurot) (0,58 × 120), s.o kokku 955,60 eurot. Summadele lisandub käibemaks 24%, kokku 1184,94 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik