2-24-10982/28

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2026, Narva Tsiviilasja number 2-24-10982 Tsiviilasi V R hagi Alex Kohvik OÜ vastu töövaidluses Tsiviilasja hind 5065,12 eurot Läbivaatamise viis istung 07.01.2025, 19.02.2026 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: V R (IK XXX, aadress: XXX Hageja esindaja: Aivar Haava Kostja: Alex Kohvik OÜ (rk 14476054, aadress:

Soldina tn 9 – 35, Narva, Kostja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V R hagi osaliselt.

2.Tuvastada, et Alex Kohvik OÜ ja V R vahel sõlmitud tööleping lõppes töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel alates 05.03.2024.

3.Mõista Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.11.2023

–05.03.2024 eest summas 766,58 eurot (bruto), haigushüvitis summas 27,69 eurot, puhkuse hüvitis summas 69,92, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis summas 21,65 eurot.

4.Mõista Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 932,20 eurot (bruto).

5.Mõista Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja viivis 1818,04 eurolt alates 06.03.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.Muuta töötamise registris kanded V R töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et V R töölepingu lõppemise alus on TLS § 91 lg 2 ja tööleping on lõppenud 05.03.2024.

7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Varasem menetlus 1.

Töövaidluskomisjoni 19.06.2024 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/842/24 rahuldas töövaidluskomisjon hageja nõuded osaliselt ja tuvastas, et V R ja Alex Kohvik OÜ vaheline töösuhe lõppes töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel 05.03.2024 ja kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet. Lisaks mõistis töövaidluskomisjon Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1176,9 eurot (bruto), saamata jäänud töötasu perioodide novembri 2023 eest summas 738,31 eurot (bruto), detsember 2023 eest summas 320,16 eurot (bruto), jaanuar 2024 eest summas 1155,99 eurot (bruto), veebruari 2024 eest summas 426,86 eurot (bruto) ja märtsi 2024 eest summas 186,74 eurot (bruto), puhkusehüvitise 9,67 kalendripäeva eest summas 265 eurot (bruto) ja viivise perioodi 06.03.2024—03.05.2024 eest summas 86,04 eurot.

Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osaliselt s.o avalduse rahuldatud osas ja palus töövaidlusasi hagimenetluse korras läbi vaadata.

Hageja nõuded ja seisukohad 3.

Hageja esitas 09.09.2024 hagiavalduse. Poolte vahel oli alates 01.11.2023 sõlmitud tähtajatu tööleping, mille alusel töötas hageja V R kostja juures klienditeenindajana.

Hageja ülesandeks oli korjata cateringi teenuse osutamiseks kokku kõik vajalikud materjalid, valmistoidud köögist, viia need kohale, katta laud ja koristada kõik ära ning et teenuse osutamiseks kasutas hageja oma isiklikku autot. Hageja oli töökohustuste täitmisel seotud kostja edastatud tellimusega nii tööülesannete täitmise viisi, aja kui koha osas. Hageja sai tööülesandeid täita üksnes catering-teenuse tellimusega kindlaksmääratud viisil (külaliste arv, teenuste maht, toiduvalik), ajal (tellimuses esitatud kuupäev ja kellaaeg) ja kohas (kliendi valitud ruum). Töötasu oli kokku lepitud 7 eurot tunnis (neto). Kuna tööandja rikkus töölepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi, ütles V R 05.03.2024 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates 05.03.2024. Töötamise registrisse tegi tööandja kande töölepingu lõppemisest 01.03.2024 tagasiulatuvalt, märkides töölepingu lõppenuks 22.02.2024 TLS § 88 lg 1 alusel. Tööandja viivitas töölepingu vormistamisega ning hageja sai töölepingu alles 25.02.2024, leping oli allkirjastatud üksnes tööandja poolt. Samuti ei edastanud tööandja hagejale õigeaegselt palgalehti. Tööandja ei võimaldanud töötada täistööajaga ja alates jaanuarist 2024 ei võimaldanud tööandja töötajal üldse töötada v.a 37,5 tundi. Töötaja nõudis korduvalt tööd. Tööandja ei vaidlustanud töötaja töölepingu ülesütlemist.

Tööandja ei ole hagejale esitanud nõuetekohast töölepingu ülesütlemise avaldust, seega ei saa leping olla enne hagejapoolset ülesütlemist lõppenud.

Sarnaste cateringi teenust pakkuvate ettevõtete keskmine töötasu ühe töötaja kohta oli 2023. a IV kvartalis 1770 eurot ning 2024. a I kvartalis 1920 eurot ning teise ettevõtte puhul 2023. a IV kvartalis 1390 eurot ning 2024. a I kvartalis 1240 eurot. Sarnase ametikoha palgaks pakutakse tööpakkumistes alates 10 eurot tund (bruto) täistööajaga 6.

Hageja nõuded: 1) tuvastada töölepingu lõppemine töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 alusel alates 05.03.2024; 2) kohustada Alex Kohvik OÜ-d muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kanda registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ning alus (töölepingulise töösuhte lõpp 05.03.2024; TLS § 91 lg 2); 3) mõista Alex Kohvik OÜ-lt V R kasuks välja: a) töölepingu ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 1176,90 eurot (bruto); b) saamata jäänud töötasu kokku 2828,06 eurot (bruto), sh novembri 2023 eest summas 738,31 eurot (bruto), detsembri 2023 eest summas 320,16 eurot (bruto), jaanuari 2024 eest summas 1155,99 eurot (bruto), veebruari 2024 eest summas 426,86 eurot (bruto) ja märtsi 2024 eest summas 186,74 eurot (bruto); c) saamata jäänud hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 9,67 kalendripäeva eest summas 265 eurot (bruto); d) viivis alates töölepingu lõppemisele järgnevast päevast (06.03.2024) kuni kõikide väljamõistetavate rahaliste nõuete tasumise päevani VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 4) mõista kuni 09.09.2024 arvestatud viivis summalt 4269,96 eurot välja kindla summana 272,09 eurot ja alates 04.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja seisukoht 7.

Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu.

Kostja põhitegevuseks on toidu ja joogi valmistamine ja serveerimine. Kostjal on kohvik ja osa tööst on seotud catering teenuse osutamisega. Kostja ja hageja õigussuhted tekkisid enne 2023. aasta novembrit. Hageja osutas kostja nimel cateringi teenused vastavalt vajadusele. Antud tööde maht sõltub tellimuste hulgast ja mahtudest. Kostjal on kõigi töötajatega sõlmitud töölepingud osalise tööajaga ja töötasu makstakse vastavalt tehtud tööle. Täistööaega ei suuda kostja töötajatele tagada. Alates 01.11.2023 leppisid pooled kokku töösuhete jätkamises osalise tööajaga. Pooled leppisid kokku, et hageja jätkab tööd toitlustusvaldkonnas klienditeenindaja ametikohal. Pooled leppisid kokku, et tunnitasu on 7 eurot (neto), tööaega märgib töötaja ise tööajatabelis. Hagejal puudus ka soov ja võimalus täistööajaga töötada, kuna ta õppis kutsekoolis ja töötas paralleelselt vähemalt kahes kohas. Hagejal ei olnud täpset ajagraafikut, mille alusel hageja oleks töötanud, ta sai teha tööd endale sobival ajal. Kostja ei olnud hageja tööga rahul ja otsustas lõpetada hagejaga töösuhte 30.01.2024. Samal päeval jäi hageja haigeks. Kostja soovis lõpetada töösuhte kokkuleppel, kui hageja ei oleks kokkulepet soovinud sõlmida, siis oleks kostja lepingu lõpetanud hageja rikkumise tõttu. Hageja töövõimetusleht lõppes 21.02.2024, kuid ta ei teavitanud sellest kostjat ja kostja sai juhuslikult teada, et hageja on tööl teises kohvikus. 01.03.2024 kandis kostja töötamise registrisse kande selle kohta, et poolte töösuhted on lõpetatud alates 22.02.2024 töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel. Kõik kostja lõppmaksed hagejale (s.o haigushüvitis ja puhkuse hüvitis) tegi kostja 01.03.2024. Hageja sai teada töösuhte lõpetamisest 01.03.2024 töötamise registri kaudu ja kirjutas ka sellest kostjale, nõudes selgitust, miks leping lõpetatud on. Kostja on seisukohal, et töösuhe oli lõppenud 01.03.2024. Arvestades pooltevahelisi suhteid, hageja suhteid tööandja ja kolleegidega, hageja soovi ja võimalust talle pakutud tööd teha (hageja keeldus mõnikord talle pakutud töödest), töösuhte pikkust, palub kostja vähendada hüvitise suurust nullini.

27.01.2025 asus kostja seisukohale, et poolet vahel on sõlmitud käsundusleping juba alates juunist 2023. Hageja osutas kostjale catering teenust vastavalt vajadusele ja võimalusele. Novembris ei toimunud läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, pooled jätkasid juba varasemaid suhteid, tegid vaid töötamise registris kande. Hageja ei allunud kostja juhtimisele ja kontrollile, tal puudus täpne ajagraafik, ta valis ise perioodid, millal ta tööd teha sai. Hagejal puudus ka alus kostja kohustamiseks tööde tegemiseks. Hagejal puudus vastutus töö alustamata jätmise eest. Teenuse osutamise protsessis oli vajalik üksnes töö tulemus. Hageja kasutas ka oma isiklikku autot. Kanne töötamise registris ei muutnud poolte õigussuhte olemust, mis oli juunis 2023 kokku lepitud. Töötasu suurust hageja töökohal saab tuvastada Statistikaameti andmete alusel. Statistikaameti andmete alusel oli 2023. aasta IV kvartalis Ida-Viru maakonnal töötasu suurus ametikohal „ettekandjad ja kelnerid“ mediaanpalk 824 eurot ja keskmine palk 859 eurot ning 2024. aasta I kvartalis mediaanpalk 822 eurot ja keskmine palk 890 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

11.Pooltel puudub vaidlus järgnevate asjaolude osas (dtl 9355 jj):

11.1. hageja ülesandeks oli osutada catering teenust, korjata kokku selleks vajalikud materjalid (valmistoidud köögist), viia need kohale, katta laud ja koristada hiljem kõik ära. Hageja kasutas teenuse osutamiseks oma autot;

11.2. kõik tellimused tulid läbi kostja;

11.3. hageja sai tööülesandeid täita üksnes catering-teenuse tellimusega kindlaksmääratud viisil (külaliste arv, teenuste maht, toiduvalik), ajal (tellimuses esitatud kuupäev ja kellaaeg) ja kohas (kliendi valitud ruum);

11.4. pooltevahelised õigussuhted algasid 2023. aasta suvel;

11.5.

2023. aasta sügisel taotles kostja Töötukassalt palgatoetust;

11.6. hageja ei töötanud täistööajaga (dtl 116 jj);

11.7. kostja ei vaidlustanud hageja töölepingu ülesütlemise avaldust TLS § 91 alusel ja see oli kostjale kätte toimetatud (dtl 301).

12.Pooltel on vaidlus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu liigi ja selle tingimuste üle ning sellest tulenevalt on hagejal rahalised nõuded kostja vastu.

Töölepinguline suhe 13. Esmalt analüüsib kohus pooltevahelise lepingulise suhte olemust. Hageja leiab, et ta sõlmis kostjaga alates 01.11.2023 töölepingu. Kostja on varasemalt jaatanud töölepingut, kuid on menetluse kestel leidnud, et pooled olid sõlminud suvel 2023 käsunduslepingu ja see jätkus 01.11.2023. Pooled ei ole esitanud kirjalikku tõendit oma lepingulise suhte tõendamiseks.

14.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 1 lõike 2 kohaselt eeldatakse töölepingu olemasolu, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest. TLS § 1 lg 2 sätestatud töölepingu eeldus püsib seni, kuni väidetav tööandja ei lükka töölepingu eeldust ümber.

15.Riigikohus on 20.05.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-1608, p 13 märkinud, et töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1). Kuna ainuüksi töötegija mõnetine iseseisvus töö tegemisel ei välista töölepingut, on õigussuhte kindlaksmääramiseks oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta […] Seega peab väidetav tööandja TLS § 1 lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. […] Seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. […] Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lgte 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada mh sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, materjalide, seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Selliselt võib olla põhjendatud arvestada mh nt töötamise registri kannetega ja poole avaldatuga teistes menetlustes. Kolleegium rõhutab, et kriteeriume, mille alusel õigussuhet kindlaks määratakse ja millele tuginetakse, tuleb vaadelda kogumis […] Isegi kui iga esitatud asjaolu iseseisvalt ei kinnita väidetavat lepingut, võivad need koos seda tõendada.

16.Kohus leiab, et pooled sõlmisid 01.11.2023 töölepingu. Pooled on selgelt oma tahet õigussuhe ümber kujundada väljendanud (dtl 338) ja kostja on teinud sellesisulised kanded (dtl 37, 324). Kohus ei anna sisulisi hinnanguid kostja motivatsioonile antud muudatust teha ja riigi käest toetust taotleda, kuid on selgelt seisukohal, et kostjal ei ole võimalik õigussuhteid vastavalt endale kasule ümber kvalifitseerida. Kui kostja soovis saada toetust töötajale, siis oli tema eesmärgiks töölepingu sõlmimine ja see langes kokku ka töötaja tahtega. Seega saab käesoleval juhul lähtuda poolte ühisest tahtest. Lisaks sellele kinnitab töölepingulist suhet ka asjaolu, et kostja maksis töötajale haigushüvitist (dtl 31, 222), mida käsundilepingu korral kostja maksma ei oleks pidanud. Kostja on ise ka töölepingu sõlmimist kinnitanud nii töövaidluskomisjoni menetluses, kui ka varasemalt (dtl 55). Töövahendite, juhtimise ja kontrolli osas ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et kostjal puudus igasugune kontroll hageja tegevuse üle. Kostja enda seletustest tulenes, et tellimusi vahendas hagejale kostja ja tegemist oli kostja klientidega. Nende asjaolude osas ei ole pooltel ka vaidlust olnud. See, et hageja ülesannete täitmisel kasutas oma sõidukit ei ole kohtu jaoks siin määrava tähtsusega.

17.Kostja etteheited hageja töötamise kvaliteedile ning töötamise ajale (dtl 223 – 228, 230, 249, 234 – 237, 236 - 237) ei ole kohtu hinnangul töösuhte määratlemise juures määrava tähtsusega. Kostja oleks pidanud rakendama oma õigust töö tegemise kvaliteeti kontrollida ja vajadusel töösuhte lõpetama. Kostjal ei ole sellisete etteheidete korral võimalik väita, et tegemist oli käsunduslepinguga.

Töötamise tingimused 18. Toimikus on kostja allkirjaga tööleping (dtl 38, tõlge dtl 87). Töölepingu projekti alusel on töötaja töötasu 7 eurot tunnis (neto) ja tööaeg kohandatakse vastavalt kliendi tingimustele. Tegemist ei ole siduva kokkuleppega, kuna sellelt puudub töötaja allkiri, kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud.

19.Kostja on hagejale saatnud sõnumi, kus on töötasuna määratletud 7 eurot (neto) töötundide põhjal (dtl 55). Hageja on seisukohal, et talle tuli maksta 7 eurot neto tunnis ja tagada täistööaeg. Kohus leiab, et kuigi tööandjal oli kohustus tagada täistööaeg (dtl 36), siis see ei tähenda automaatselt, et pooltel oleks olnud töötasu kokkulepe 7 eurot (neto) tunni eest. Pooltel puudus töötasu kokkulepe. Töölepingu seadus ei kohusta tööandjal maksma tunnitasu ja ühepoolselt ei ole võimalik töötasu kokkulepet sisustada. Ei ole ka elusliselt usutav, et kostja oleks sellise töötasu kokkuleppe sõlminud, kuna kostja on läbivalt selgitanud, et tal ei olnud täistööaega võimalik pakkuda. Kui pooltel ei ole töötasu osas kokkulepet, siis on vajalik rakendada TLS § 29 lg 2, mille alusel kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Riigikohus on 20.05.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-1608, p 17 märkinud, et kui poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta ei ole võimalik tuvastada, [ja] kui tööandja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sarnase töö eest tavaliselt makstava tasu suurust on võimalik tõendada nt Statistikaameti andmetega.

Kohus leiab, et hageja töötasu suuruseks on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu, milleks Ida-Virumaal oli 890 eurot kuus (dtl 329). Hageja on esitanud omapoolsed sarnase töö eest ettenähtud tasu andmed, kuid viidatud töötasu andmed on kogu ettevõtte andmed kokku, mitte eraldi ametikoha andmed ja teiseks ei ole tegemist Ida-Virumaa ettevõtetega (dtl 355). Hageja varasemad töötamise registri kanded olid „ettekandja“, viimane kanne oli „toitlustuse klienditeenindaja“ (dtl 324). Hageja on väitnud, et hageja tööülesanded olid teistsugused kui ettekandja omad, kuid samas on pooled nõustunud, et hageja kohustuseks oli korjata kokku selleks vajalikud materjalid (valmistoidud köögist), viia need kohale, katta laud ja koristada hiljem kõik ära. Nimetatud ülesanded sarnanevad ettekandja ülesannetega. Lisaks on oluline lähtud Ida-Virumaa andmetest, kuna see annab kõige lähedasema võrdluse. Seega on põhjendatud lähtuda kostja esitatud Statistikaameti andmetest ning tuvastada, et hageja ühe kuu töötasu oli 890 eurot (bruto).

20.Hageja töötasu arvestuse kohaselt (dtl 31 – 35) on hagejale novembri eest makstud 750,51 eurot (bruto) (dtl 218), detsembri eest makstud 1097,52 eurot (bruto) (dtl 219), jaanuari eest makstud 266,77 eurot (bruto) (dtl 220). Veebruaris ei ole hageja tööl olnud – perioodil 30.01.2024 – 21.02.2024 oli hageja haige (dtl 40 - 41) ja 22.02.2024 – 02.03.2024 oli hageja puhkusel. Seega tuleb hagejale täiendavalt maksta töötasu novembri eest 139,49 eurot (bruto) ja märtsis kahe tööpäeva eest summas 84,76 eurot.

Jaanuaris oli hageja kaks päeva haige (dtl 40), seega on vajalik kahe tööpäeva eest tasu vähendada (kokku 890:22 on 40,45 ja see korrutada kahe tööpäevaga on 80,90 eurot) ja töötajal on saamata 542,33 eurot. Kokku 766,58 eurot.

21.Kostja on maksnud hagejale haigushüvitist 86,35 (dtl 221). Kohus leiab, et selles osas on kostjal vaja täiendavalt tasuda 27,69 eurot (keskmine kalendripäeva tasu on 32,58 eurot, millest 70% on 22,81 ja tööandja pidi maksma viie päeva eest kokku 114,04 eurot ja on maksnud juba 86,35 eurot).

22.Hageja nõuab ka saamata jäänud hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 9,67 kalendripäeva eest summas 265 eurot (bruto). eurot. Kasutatud puhkuse eest oleks kostja pidanud maksma (kalendripäevatasu on 32,52 eurot (2796,62 : 86) x 9 puhkusepäeva.

Kokku pidi tööandja maksma 292,67 eurot, millest 222,75 eurot on makstud, seega on vaja veel maksta 69,92 eurot. Kasutamata puhkuse eest on täiendavalt vaja maksta 21,65 eurot (32,52×0,66).

Töölepingu ülesütlemine 23. Hageja on töölepingu üles öelnud 05.03.2024 TLS § 91 lg 2 alusel (dtl 26, tõlge dtl 28).

Tööandja ei ole nimetatud avaldust vaidlustanud (dtl 301). Tööandja on väitnud, et on teinud töötamise registrisse kande ja töötaja TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69). Seega kaasneb lepingu ülesütlemisega automaatselt lepingu lõppemine. Kohtule ei ole esitatud ülesütlemisavaldust, mis oleks tehtud enne 05.03.2024 töötaja avaldust, seega ei saanud tööleping varem lõppeda. Töötamise registri kanne, isegi kui see oli töötajale teada (dtl 281), siis seda ei saa käsitleda töötajale tehtud avaldusena.

Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse ehk TÖR-i sisestatud andmed on ainult informatiivse iseloomuga kanded riigiasutuste jaoks (MKS § 25 1 lg 1). Töölepingu lõpetamine kostja poolt enne 05.03.2024 ei ole tõendatud ja tuvastatud on, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes 05.03.2024.

24.Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed.

MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Kohus leiab, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides töölepingu lõpetamise alusena TLS § 91 lg 2 ja kuupäevaks 05.03.2024.

Hüvitis 25. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Töötaja palub mõista välja hüvitis summas 1176,90 eurot, mis vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Tööandja on palunud nimetatud summa vähendada nullini. Kohus leiab, et välja tuleb mõista ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis s.o 932,20 eurot ja hüvitise täiendavaks vähendamiseks puudub alus.

Tegemist on juba seaduses sätestatust väiksema hüvitisega ning puudub alus seda veelgi vähendada.

Viivis 26. Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist ja edasise viivise viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 06.03.2024 kuni põhinõuete täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1818,04 eurolt alates 06.03.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD 27. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.