Obsah (7)

§ 661§ 187§ 371§ 338§ 363§ 168§ 372

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-26-9422 F.B hagi SA Viljandi Haigla va

) § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud

1. F.B esitas kohtusse kaebuse. Kaebuse kohaselt raske füüsilise, psühholoogilise ja psüühilise kahju tekitamise eest esitan Viljandi haigla vastu hagi summas 1000000 eurot. Asjaolud:
2. aastal ajasid minu videoreportaažid psühhiaatriahaiglast karistuspsühhiaatria teemal Eestis ärevile Viljandi haigla psühhiaatrid ja juhtkonna. Mind karistati piinamisega. Olles terve mõistuse juures ja rahulikus seisundis, paigutati mind
3. mail
4. a isolaatorisse, kus seoti rihmadega kinni minu käed, jalad ja rind. Kuni
5. a
6. maini ma lebasin kinniseotuna kušetil ja kannatasin ülemääraselt. Mind hoiti isolaatoris kuni 10.09.2018, pärast mida isoleeriti mind kamber-tüüpi ruumi, kus mind hoiti kuni 10.01.
7. Isolaatoris ja kambris söödeti mulle neuroleptikume Sisordinol depoo 200 ml, Sisordinol agutard 50 ml, Lepaneks 700 ml ja Olanzapin. Mulle tehti üledoseerimist. Igapäevaselt piinasid mind teravad torkivad valud südames, hingeldus, niiditaoline pulss, käelabad ja jalatallad higistasid kõvasti, organismil oli kord palav, kord külm, kehas olid koolikud, vererõhk kõikus järsult. Ma tunnetasin pidevalt surmaeelset seisundit. Ma olin suremas, kuid jäin ellu. Tahan pöörata tähelepanu sellele, et mul on raske ajuhaigus. Juba 15 aastat on mul peas tugev müra ja 15 aastat piinab mind tugev füüsiline nõrkus. Minul on peaajus rikutud normaalne vere tsirkulatsioon. Müra peas- see on distsirkulatoorne entsefalopaatia. Viljandi haigla arstid keeldusid panemast mulle diagnoosi ja mind ravimast, sest psühhiaatrid panid mulle vale diagnoosi - hüpohondria. Ma piinlen iga päev. See on inimese piinamine. Eesti rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni §
8. Tahan toonitada, et ma olen karistuspsühhiaatria ohver ja juba 14 aastat hoitakse mind ebaseaduslikult psühhiaatriahaiglas. Mulle tekitatakse parandamatut tervisekahju. Käesoleval ajal tehakse mulle Sisordinol depoo süste, mis rusub minu närvisüsteemi ja suurendab ajuhaigust. Samuti ei ole mul söögiisu, kõht koriseb, progresseerub tihe urineerimine, öösiti surevad sõrmed, ilmneb südame arütmia, värisevad käed, jalad ja keha. Mind on tehtud invaliidiks. Hageja palub: Mõista minu kasuks välja moraalne kompensatsioon summas 1000000 eurot. Anda mulle advokaat minu õiguste kaitseks.Vabastada mind riigilõivu tasumisest. Kohtu põhjendused
9. Vastavalt

§ 371

lg 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja lg 10 kohaselt hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. 3.

§ 338

lg 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. 4.

§ 363

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt lisatakse avaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 5. Kohus leiab, et hagiavaldus ei vasta

§-s 338 ja §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Hagiavaldus on käsikirjaline ja allkirjastamata hageja seadusliku esindaja poolt. Hagiavalduses tuleb selgelt märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid, sidevahendite andmed, isikukoodid, sünniajad või registrikoodid, et kohtul oleks võimalik tuvastada kostjate isikuid.

§ 338

lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. 6.

§ 371

lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. 7. Kohtule nähtuvalt ei ole hagiavalduselt tasutud ka riigilõivu. Kohus ei võta

§ 371

lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) §-s 59 sätestatud määras. Riigilõivu tuleb tasuda igalt esitatud nõudelt. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiavaldus ei vasta

§ 363

menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust menetleda. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on nii ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2

1. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6). Kohus leiab, et kõiki eeltoodud puuduseid arvesse võttes on hagi koostatud oluliste vormiliste ja sisuliste puudustega ja puuduste kõrvaldamine tooks kaasa sisuliselt vajaduse uue hagiavalduse koostamiseks. Seetõttu pole põhjendatud hagis olevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmine.
2. Lisaks märgib kohus, et

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Harju Maakohtu
2. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on hageja üle seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud XXX kaudu. Kohtumäärus on jõustunud. Rahvastikuregistrist nähtub, et käesoleval hetkel on hageja eestkostjaks U.F.Q, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eeskostja ülesanneteks on F.B esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti F.B esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Seega on hageja eestkostjal kohustus kontrollida eestkostetava huvide kaitstust ning vajadusel algatada sellel eesmärgil kohtumenetlus. Antud juhul ei ole eestkostetav ilmselgelt pöördunud eestkostja poole, kes oleks saanud koostada kohtule menetlusdokumendi miinimumstandarditele vastava avalduse ja teda kohtus esindada. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul hagejal õiguskaitsevajadust

§ 371

lg 2 p 2 mõistes ning kohus ei pea vajalikuks hagiavaldust käiguta jätta ega ka avalduse osas eestkostja arvamust küsida. Kohus selgitab, et eestkostjal on õigus ja kohustus eestkostetava huve kaitsta, sh selle võimalikke riiveid, ning õigus ja kohustus esitada vajadusel kohtule nõuetekohane hagiavaldus. 12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi

§ 371lg 1 p 9, 10, 11 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

1. Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis jäävad kostja muud nõuded sh riigiõigusabi taotlus läbi vaatamata.
2. Menetluskulud jäävad

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuivõrd hagi pole menetlusse võetud ega ühelegi teisele menetlusosalisele kätte toimetatud, ei saa asjas olla menetluskulusid tekkinud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 15. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 3