lg 1, § 202 lg 2 p 1,7 ja § 206 lg 1 RESOLUTSIOON 1.
S § 179 lg 1- § 26 lg 1 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 1.1.
K. kohustatud tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku summas 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot ja 78 senti. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE
1 1.3.
K. kohustatud hiljemalt 01.07.2026 pöörduma kohalikku omavalitusse juhtumikorralduse algatamiseks. Juhtumikorralduse algatamisel on K. K. kohustatud kuni vajaduse äralangemiseni osalema kohaliku omavalitsuse juhtumikorralduses ning järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus
lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 5. Kohtumäärus teha teatavaks K. K.le ja tema tugiisikule ning ringkonnaprokurör Saskia Kasele. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD 08.05.2026 saabus kohtusse Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus täielikult lõpetada kriminaalmenetlus K. K. suhtes kahtlustuses KarS § 179 lg 1 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Taotlust täiendati 13.05.2026. Taotluse kohaselt menetleb Viru Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 28.10.2025 K. K. suhtes KarS § 179 lg 1 tunnustel. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et K. K. ajavahemikul 21.10.2025.a - 24.10.2025.a suhtluskeskkonnas www.meta.com (Facebook Messenger) kasutajanime „K. K.“ alt teadvalt ahvatles seksuaalselt temale teadaolevalt XXX-aastast X, rääkides temaga seksuaalsetel teemadel, sh: „Kas ma võin sind suudelda“, „Kas sa tahad minuga proovida vahe korras olema…“, „Sa tahad minuga kokku saada täna ja tahaks sinuga koos suudelda ja seksida proovida…“, „Ma lükkan oma noku sinu sisse…“. Kuritegu jäi K. K. poolt lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd isik, keda tema teadis XXX-aastase X, oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. 2
sätetest.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kui karistusseadustiku eriosa näeb karistusena ette rahalise karistuse või tähtajalise vangistuse kuni viis aastat. KarS § 179 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette pikemat, kui 5-aastalist vangistust. Eeluurimise käigus kogutud tõendite ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemuste põhjal on selgunud, et K. K. vaimne seisund on oluliselt piiratud ning mõjutab tema võimet sotsiaalseid norme mõista ja igapäevastes olukordades adekvaatselt toime tulla. Ekspertiisi (akt nr 26-2) kohaselt esineb tal kombineeritud arenguhäire, mis hõlmab nii pervasiivset arenguhäiret kui ka kerget vaimset alaarengut. Kuigi K. K. oli teo toimepanemise ajal suuteline mõistma oma käitumise keelatust, on tema üldine arusaamisvõime ja käitumise juhtimise oskus piiratud määral, mis on põhjuslikult seotud tema psüühikahäirete kombinatsiooniga. Kohtueelse ettekande andmetest nähtub, et K. K. igapäevane toimetulek on sedavõrd nõrk, et talle on määratud puuduv töövõime, ta vajab erihoolekandeteenuseid ning tema suhtes on algatatud eestkoste määramise menetlus. Arvestades tema terviseseisundit, toimetulekuraskusi ja abivajaduse ulatust, leiab prokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud. K. K. majanduslik olukord ja terviseseisund ei võimalda tal menetluskulusid kanda ilma, et see kahjustaks tema elementaarset toimetulekut. Tal on määratud puuduv töövõime ning ta sõltub igapäevaselt toetustest ja lähedaste abist. Kohtueelse ettekande kohaselt on tema toimetulek sedavõrd piiratud, et ta vajab püsivaid tugiteenuseid ning tema abivajaduse ulatus on alles hindamisel. Sellises olukorras ei oleks proportsionaalne ega mõistlik panna talle rahalist kohustust, mida ta ei ole võimeline täitma. Lisaks on menetluskulud antud asjas peamiselt tekkinudki kahtlustatava terviseseisundist, mille tõttu oli vajalik määrata psühhiaatriline ekspertiis (1300 eurot, lk 49) ning kaasata kaitsja vastavalt
Need kulud on põhjendatud jätta riigi kanda. Arvestades K. K. tervislikku seisundid, seda, et ta on eelnevalt karistamata, tema seksuaalkuriteod alaealise vastu piirdusid kõlbmatu kuriteokatsega ning peale kriminaalmenetluse alustamist ei ole tuvastatud ühtegi järgnevat rikkumist, tuleb nentida, et kahtlustatava süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks
Tulenevalt ülaltoodust leiab prokurör, et K. K. suhtes on kriminaalmenetlus, pannes talle
võimalik lõpetada Kahtlustatavale on prokuratuuris tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi ning prokurör on veendunud selles, et kahtlustatav mõistis nende sisu. Nii on kahtlustatavale ja tugiisikule selgitatud, et kahtlustataval lasub
lg 2 p 7 alusel kohustus pöörduda kohalikku omavalitsusse juhtumikorralduse algatamiseks hiljemalt 01.07.
lg-st 1, ringkonnaprokurör taotleb: 1) Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 25240100103 kriminaalmenetlus. 2) Kohustada K. K.t (ik XXX) pöörduma kohalikku omavalitusse juhtumikorralduse algatamiseks hiljemalt 01.07.2026. Juhtumikorralduse algatamisel on K. K. kohustatud kuni vajaduse äralangemiseni osalema kohaliku omavalitsuse juhtumikorralduses ning järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid. 3) Kohustada K. K.t tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 243,78 tähtajaks 01.09.2026 ülejäänud menetluskulud summas 1469,38,78 eurot jätta
4) Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. Kriminaalasjas äravõetud andmekandjad on K. K.le tagastatud (tl 52). 5) Kustutada kõik kriminaalasjas nr 25240100103 Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad vaadeldud esemete koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod. 6) Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvaid andmeid, mis on kogutud K. K.lt 27.11.2025 (tl 50) ei kustutata. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt
Kriminaalasjas on K. K.le esitatud kahtlustus KarS § 179 lg 1 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. K. K. on varem kriminaalkorras karistamata. Ekspertiisiakti kohaselt on K. K.l kombineeritud arenguhäire. Tugiisiku hinnangul on K. K. keerulise sotsiaalse taustaga ning vajaks psühholoogi nõustamist ja eestkostet. K. K. ise on nõus järgima kohaliku omavalitsuse poolt juhtumikorralduse raames määratud kohustusi, s.o käima koostöökohtumistel, rääkima kaasa riskikäitumist ja abivajadust vähendavate ja toetavate tegevuste planeerimisel, võtma osa vajaduspõhistest teenustest ning täitma tähtajaliselt tegevuskavas kokkulepitud ülesandeid. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita sellele, et kahtlustatav oleks käitunud kuritahtlikel motiividel. Ka ekspertiisiaktis on märgitud, et K. K.l puuduvad pedofiiliale iseloomulikud avaldused. Käesoleva kuriteo katse toimepanemine ei ole kujunenud K. K. elustiiliks ega käitumismustriks. Seega puudub alus arvata, et kriminaalkaristusest loobumine võiks tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Oluline on ka asjaolu, et K. K. on aru saanud oma teo keelatusest ning oli kohtueelses menetluses äärmiselt koostööaldis. Kohus on seisukohal, et üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik isiku kohtulik karistamine ning piisav on isikule kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramine. Lisaks on K. K. nõus hüvitama menetluskulud oma 6
Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. K. K.le on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi
alusel, sealjuures on talle selgitatud
lg 6 sätte sisu:
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleval juhul nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata kahtlustatava karistamine vajalik.
lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. Kriminaalasjas äravõetud andmekandjad on K. K.le tagastatud (tl 52). Kõik kriminaalasjas nr 25240100103 Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad vaadeldud esemete koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod hävitada (kustutada). Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvaid andmeid, mis on kogutud K. K.lt 27.11.2025 (tl 50) ei kustutata. Tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite osas ei ole vaja kohtul seisukohta võtta, kuna tõkendid ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid käesolevas asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.