Obsah (8)

§ 635§ 637§ 638§ 111§ 116§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2013, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetluso

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus saada töövõtutasu lepingu alusel valminud ja kostja vastuvõetud töö eest. Kohus tuvastas, et töövõtulepingu sõlmimisel oli kostjal töövõtulepingu p. 3.

1. alusel koheselt kohustus tasuda kokkulepitud tööde maksumusest 2418,40 eurost 50 % ehk 1209,20 eurot, mille kostja tasus. Kohus analüüsib esmalt kostja vastuväidet, et ta ei ole saanud täiendavat eelarvet. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A V kinnitas, et kostjal oli suuline leping hagejaga kõikide ehitustööde teostamiseks objektil, mistõttu on tunnistaja ütlustega ja hageja- kostja eposti kirjavahetusega tõendatud, et 17.05.2012 lepiti kokku täiendavas eelarves tööde teostamiseks, mis kujunes summaliselt 1056,60 eurot. Kokkulepet lisaeelarve osas kinnitab ka asjaolu, et 08.06.2012 seisuga oli kostja tasunud hagejale lisaks 1209, 20 eurole 1700 eurot, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid 17.05.2012 kokku ka täiendavates ehitus-ja remonditöödes, mille osas esitati kostjale 01.06.2012 arve 12/8 summas 1056.60 eurot, tasumise tähtajaga 10.06.
2. Kohus analüüsib järgnevalt kostja vastuväidet töövõtulepingus kokkulepitud töövõtutasu (ja viivise) ja kostja väidet töövõtulepingust taganemise osas.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus saada vaidluse all olev töövõtutasu töövõtulepingu p 4.2 p-de c ja g alusel valminud ja kostja poolt vastuvõetud töö eest. Tunnistaja V M ütlusega on tõendatud, et töö lõpetati ja töö üleandmine toimus juulis 2012. Selleks ajaks ei olnud hageja veel enda sõnul lepingust taganenud.

§ 638

kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus tuvastas, et kuigi kostja ei allkirjastanud tööde vastuvõtuakte, võttis

§ 638alusel töö vastu juuli lõpus 2012.

Arve nr XX summas 604,60 euro ja arve nr XX summas 571,40 eurot, muutus sissenõutavaks tööde vastuvõtmisest ja arves määratud tähtajast alates 02.08.2012. 4

§ 111

lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus tuvastas, et kostja väide töövõtulepingust taganemiseks (

§ 116

kohaselt) on tõendamata.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kostja ei tõendanud, et hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt või et kostja oleks

§ -des 114 ja 116 lg 5 andnud töövõtjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Vastav kokkulepe puuduste kõrvaldamiseks oli sätestatud töövõtulepingu punktis 5.3, mida kostja ei nõudnud. Kostja poolt 06.08.2012 hagejale saadetud pretensioonist nähtub, et kostja loetles küll üles praagi teostatud tööde kohta, kuid nõuet kui sellist praagi parandamiseks kostja ei esitanud. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta lootis, et hageja esindaja tuleb tema juurde rääkima tekkinud kahjust. Selle alusel teeb kohus järelduse, et kostja ei soovinudki, et hageja töid parandab, kuna tal oli võetud uus tööline tööde teostamiseks. Seda järeldust kinnitab ka pretensiooni punkt 6, kus nähtub, et tööde parandamine on tehtud ülesandeks teisele töövõtjale. Kohus ei analüüsi sel põhjusel ka kostja esitatud ekspertiisihinnangut. Kohus ei pea eeltoodud põhjendustel usutavaks ka asjaolu, et hageja parandas praaki veel oktoobris 2012. Tunnistaja A V nimetatud ajaolu ei kinnitanud. Mis puudutab kostja vastuväited, et kostja ei tunnista täiendava eelarvega tehtud töödest vaheseina demonteerimist summas 15 eurot ja uut montaaži summas 63 eurot, prügivedu summas 40 eurot, leiab kohus, et nimetatud lisatööd on kokkulepitud 17.05.2012 lisaeelarves ja kohtul ei ole alust nimetatud töid eelarvest välja arvata. Samal põhjendusel ei saa kohus eelarvest maha arvata täiendavaid ehitusmaterjale: elektrikaabli viht 90 eurot, elektrikaabli viht 50 eurot, kaks matti põranda soojustamiseks ja kas termostaati summas 125,76 eurot, kokku summas 265, 80 eurot, kuna ka need sisalduvad kokkulepitud lisaeelarves, mis on 17.05.2012 kostjale edastatud e-posti vahendusel. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ta tasus hagejale nimetatud summad. Tunnistaja A V andis ütlusi, et tema toimetas ise kohale rasked materjalid, ja raha andis ühel korral hageja esindajale elektriliste põrandamattide ostmiseks. Samas kinnitas, et kviitungit raha üleandmise kohta tal ei ole. Nimetatud põhjendustel ei tõendanud kostja, et ka nimetatud summa elektriliste põrandamattide ostmiseks (lisaeelarves täiendavad ehitusmaterjalid) on hagejale tasunud. Kohus tuvastas, et vastavalt töövõtulepingu p 3.5 kohaselt kulud materjalidele ja materjali soetamisele tasub tellija samuti peale lepingu allakirjutamist vastavalt töövõtja poolt koostatud nimekirjale ning 17.05.2012 lisaeelarvele pidi summad tasuma kostja. Tõendatud ei ole, et kostja oleks summa 532,60 eurot hagejale tasunud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi põhinõude osas kuulub rahuldamisele ning kostja on seetõttu kohustatud tasuma

§ 637lg 3 kohaselt 532,60 eurot.

Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub hageja nõue viivise väljamõistmiseks.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 5

§ 101

lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivituses 532,60 euro tasumisega alates 02.08.2012, kuna 23.07.2012 arve nr 12/10 summas 571,40 euro tasumise tähtaeg oli 01.08.

1. Kohus loeb usutavaks, et kostja on arve kättesaanud, kuna pooltevaheline suhtlemine on toimunud e-posti teel. Lisaks on hageja tõendanud täiendavalt vastava nõude esitamist kostjale esitades vastava nõude ka tähitud kirjaga 10.09.
2. Nimetatud nõuet ei ole kostja samuti täitnud. Töövõtulepingu p 5.4 kohaselt lepiti kokku viivis 0,1 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 02.08.2012 ( arve nr 12/10 tasumise kuupäev 01.08.2012), siis on hageja õigustatud nõudma viivist alates 02.08.2012 kuni 11.10.2012 summas 37,81 eurot ( 532,60 eurot x 0,1 % x 70 päeva). Hageja esitas hagiavalduses kohtule taotluse TsMS § 367 alusel kostjalt viiviste väljamõistmiseks alates 11.10.2012 põhinõudelt 532,60 eurot 0,1 % päevas kuni nõude täieliku täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. Töövõtulepingu p 5.4 kohaselt lepiti kokku viivis 0,1 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt O G OÜ Grenzh kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 570,41 eurot, sellest põhivõlgnevus summas 532,60 eurot ja kõrvalnõue 37,81 eurot. ning alates hagi esitamisest 12.10.2012 viivis protsendina põhinõudelt (532,60 eurot) kuni nõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 sätestatud määras (0,1 % päevas). Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 6 Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 405, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 05.07.
3. a kohtuotsusega. 7