Obsah (4)

§ 218§ 12§ 16§ 56

4-25-74 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-74 (kohtueelses menetluses 2315,24,007398) Kohtukoosseis ko

§ 218

lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2025 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.Y kaitsja Tarvo Ilves kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna, esindaja Sergei Dõmša RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata N.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse lähisuhtevägivalla üldsüütegude menetlusgrupi 20.12.2024.a otsusele väärteoasjas nr 2315,24,007398 ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas muutmata.
2. Rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 20.12.2024.a otsuses märgitud makserekvisiitide järgi.
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (21.04.2025), tasunud rahatrahvi täies ulatuses, saadab kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. VTMS § 111 p 11 kohaselt kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
5. Käesolev otsus väljastada kaebajale, kaitsjale ning PPA Põhja prefektuurile.
6. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale. 1 4-25-74 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, seega on kassatsioonkaebuse viimane esitamise päev 21.05.2025 (k.a.). Menetluskäik
7. 20.11.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskond N.Y-le väärteoprotokolli

§ 218

lg 1 järgi selles, et tema 10.09.2024 kella 22.30 ajal Xxxx kinnistul pritsis pritsi sees oleva vedelikuga H. S. kuuluval Xxxx kinnistul turbapeenral paiknevaid kultuurmustikataimi ja mustsõstra põõsaid, mille tagajärjel kuivasid ära 20 mustikapõõsast ja 2 mustsõstrapõõsast, tekitades oma teoga H. S. varalist kahju 250 eurot ja pannes sellega toime varavastase süüteo asja lõhkumise/rikkumisega väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd kahju ei ületa olulise kahju määra (V lk 3-4).

1. 29.11.2024 on N.Y esitanud vastulause, mille kohaselt ta end temale inkrimineeritud teos süüdi ei tunnista. Ei ole kellelgi kahju põhjustanud. Videol ei ole tema. Tegemist on valekaebusega tema suhtes (V lk 7).
2. 20.12.2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskond N.Y-le väärteootsuse

§ 218lg 1 järgi eeltoodud etteheites (V lk 1-2).

1. 6.01.2025 esitas N.Y kaitsja Tarvo Ilves kaebuse Harju Maakohtusse, milles palus N.Y suhtes tehtud otsus tühistada. Otsuses ei ole põhjendatud vastulause mittearvestamist. N.Y ei tunnista teo toimepanemist ja süüteoteate esitaja ei ole väitnud täie kindlusega, et videosalvestisel on N.Y . Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada kahtlusaluse kasuks (K lk 1).
2. 7.01.2025 jättis kohus kaebuse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (K lk 9-11).
3. 8.01.2025 kõrvaldas kaebuse esitaja puudused (K lk 12-14).
4. 31.03.2025 toimus kohtuistung ja kohus määras kohtuotsuse kuulutamise 22.04.2025.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja, N.Y väitis, et tema ei ole talle etteheidetud tegu toime pannud, möönab konflikte naabritega. Arvab, et avaldus on kättemaksuks temale. Tema maja asub umbes 200300 meetri kaugusel H. S. majast. Ta on xxxx cm pikkune, xxxx juustega, tal on kodus pealamp. Videol nähtavat meest tema ära ei tunne. Vaadates kohtusaalis videol olevat pritsijat möönis N.Y , et kehaehituses on sarnasust. N.Y rääkis, et temal on teises kodus Xxxx külas taimemürk Roundup, mida kasutatakse umbrohu mürgitamiseks ja möönis, et Roundupi sees võib äkki glüfosaati olla, kuid ta ei tea seda täpselt. Roundupi toime peaks olema (nt orasheina) kuivatamine (K lk 28pö-30).
6. Kohus leiab, et N.Y ütlused selles kohta, et tema ei ole H. S. peenart mürgitanud, on valed, mistõttu jätab tema ütlused selles osas tõendikogumist välja. N.Y ütlused on ümber lükatud asjas kogutud tõenditega, mis ühtlasi kinnitavad tema süüd talle etteheidetud teos. Kohtu veendumus kujunes järgmiselt.
7. H. S. on esitanud süüteoteate selle kohta, et 10.09.2024 kella 22.32 ajal jäi valvekaamera salvestusele arvatavalt N.Y , kes pritsis/mürgitas tema mustikataimi teadmata ainega. Rikutud on 20 mustikapõõsast ja 2 mustsõstrapõõsast. Tekitatud kahju 250 eurot (V lk 13).
8. H. S. kinnitas kohtuistungil, et videosalvestiselt tuvastati peenra mürgitamine, tema võttis proovid ja edastas need laborisse. Videosalvestisel tundis ka koheselt ära N.Y , kes elab naabruses ja kellega on olnud konfliktid. N.Y tundis ta ära selja tagant kehahoiu, profiili ja kõnnaku järgi. Samu riideid on näinud N.Y seljas. Rikutud on 2 4-25-74 20 mustikapõõsast ja 2 mustsõstrapõõsast, taimed on kuivanud. Tekitatud kahju 250 eurot (K lk 24pö-26).
9. A. S. tundis videol samuti kahtlusteta ära naaber N.Y . Ära tundis kehakuju, suuruse ja liigutuste järgi. N.Y tundis ta ise ära, keegi ei viidanud enne, et see on N.Y . Salvestist vaatas koos H. S.ga, kes tundis ka N.Y ära. A. S. kinnitas, et hävinenud on 20 kultuurmustikataime ja mustsõstrapõõsad (K lk 27pö-28pö).
10. Taoliselt on H. ja A. S.e ütlused selles osas, et videosalvestisel on nende taimi pritsivaks isikuks N.Y, riimuvad.
11. 19.09.2024 toimetatud vaatlusega on tuvastatud kuivanud mustsõstra- ja kultuurmustikapõõsad (V lk 14-18). Kuivanud taimed nähtuvad ka videosalvestiselt (VID_20240927_ 185625319.mp4, DVD-plaat).
12. H. S. võttis ise proovid ja edastas Keskkonnameti laborisse (V lk 14pö). OÜ Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiaktis EE24003818-Pinnas tuvastati proovides AMPA ja glüfosaadi sisaldus. Turbapeenras on kasutatud glüfosaati sisaldavat pestitsiiti (V lk 21-23). Avaliku info kohaselt on glüfosaat põllumajanduses laialt kasutatav umbrohutõrjevahend, mis on mürgine paljudele organismirühmadele (https://www.biotheka.ee/kemikaalid-toiduainetesherbitsiid-glufosaat/ ).
13. Taoliselt on leidnud kinnitust, et taimi pritsiti mürgise ainega, mis põhjustas nende kuivamise.
14. Videosalvestiselt UBox_20240910_223246_518_034_P.mp4 on näha pimedal ajal peenra juurde minevat meesterahvast. Mehel on otsa ees pealamp, heledad-valkjad juuksed, seljas hele T-särk ja pikad püksid, jalas helkuriga tumedad jalatsid. Paremas käes suur prits, mille voolikuga ühendatud pihusti osa on vasakus käes. Pihusti on suunatud peenrale ja arusaadav on sellest tuleva vedelikuga peenra pritsimine. Mees käib peenra äärt mööda edasi- tagasi, olles kaamera poole külje ja seljaga. Kaamera salvestus on kell 22.32.48 kuni 22.33.20 (DVD-plaat).
15. H. ja A. S. ning N.Y viibisid vahetult kohtuistungil, mistõttu nägi kohus neid isiklikult ja saab kinnitada, et videosalvestisel ei ole H. ega A. S. või keegi tundmatu isik, vaid videosalvestisel on N.Y . Tõepoolest ei ole N.Y nägu otsevaates näha ning video valgustus on kehva, tegemist on pimeda ajaga. Ometi on valgustus piisav, et kinnitada videol nähtuva mehe suuruse ja kehakuju kokkulangemist N.Y-ga. Samuti nägi kohus N.Y-d saalis istumas ja püsti tõusmas, ennast keeramas, mistõttu nõustub kohus, et videol nähtuv liikumine on sarnane N.Y liikumisele. N.Y-l on heledad ehk valkjad- hallid juuksed sama lõikusega nagu on näha videol oleval mehel, samuti on videol arusaadavalt mehel heledad- valkjad juuksed. Eelneva alusel puudub kohtul igasugune kahtlus selles, et videol on N.Y.
16. N.Y on seadnud kahtluse alla H. ja A. S.e ütluste usaldusväärsuse, leides, et omavahelise konflikti tõttu on tema peale valetatud (K lk 29).
17. Asjaolu, et naabrite vahel erinevaid vaidlusi on olnud, leidis mõlema poole poolt kinnitust (nii teesse kui koerasse puutuvalt) ning üldiselt jääb mulje, et omavahelised suhted on halvad.
18. Kohus N.Y-ga tema kohta valetamise osas eelnevalt tuvastatu pinnalt ei nõustu. Tunnistajad andsid ütlusi vahetult kohtus. Nende ütlused on valdavas osas riimuvad, seda olukorras, kus A. S. sai alles kohtus teada, et asub tunnistajana ütlusi andma. Seega puudus neil eelnev võimalus kokku leppida ütluste sisus. Erinevused üksikutes detailides ei ole olulised, need kinnitavad ütluste siirust ja mälu vastavalt möödunud ajale. H. S. ei ole tõendite hulka püüdnud suurendada, arvates, et A. S. ei teadnud, kes videol on. A. S. saades vahetult kohtusaalis enda ütluste andmisest teada, oodates kohtusaali ukse taga, ei saanud selleks ka ette valmistuda, vaid vastas vahetult ja siiralt. Nii H. kui A. S. tunnistasid samuti konflikti N.Y-ga ning olid avameelsed ka enda suhtumise osas N.Y-sse ja tema poolt toimepandusse. Nimetatud avameelsus suurendab veel rohkem nende usaldusväärsust. Tunnistajate ütlused on kokkulangevad ka teiste kogutud tõenditega.
19. Asjaolu, et H. S. kasutas süüteoteates väljendit „arvatavalt N.Y “ ja kohtuistungil väitis, et tundis kahtlusteta ära N.Y , ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtuistungil selgitas tunnistaja vastuseks kaitsja sellekohasele pärimisele, et: „jah, ma väidan 3 4-25-74 praegu, et oli N.Y “. Sellele järgnevalt kaitsjal rohkem küsimusi ei olnud. Kohus peab usaldusväärseks tunnistaja kohtus antud ütlusi ehk seda, et ta tundis kindlalt ära N.Y . Kohtus on tunnistajale – erinevalt süüteoteate esitamisest- tema õigusi ja kohustusi vahetult selgitatud, teda on hoiatatud valeütluste andmise eest ning tema enda jutustus ja varasemalt küsimustele vastamine on kõlanud siiralt, olnud vahetu ega ole kohtus kahtlusi tekitanud tema ütluste usaldusväärsuses.
20. Eeltoodu alusel ei kahtle kohus H. ja A. S.e ütluste usaldusväärsuses ega jäta neid tõendikogumist välja.
21. Seega on juba eelnevaga N.Y süü talle etteheidetud teos tõendatud.
22. Lisaks eelnevale märgib kohus, et N.Y enda ütluste ja tunnistajate ütlustest tulenev konflikti puudutav osa võib olla ka N.Y motiiviks taimede mürgiga pritsimisel. Oluline on, et N.Y on samuti teadlik taimemürkidest, sh on tema teisel kinnistul taimemürk Roundup, mis avalike andmete kohaselt sisaldab glüfosaati (https://koduaed.balticagro.ee/wpcontent/uploads/2021/12/roundup_g_infoleht_b542f78f.pdf), ja millega mürgitamise tulemuseks on samuti mürgitatava kuivamine. Ka praegusel juhul mürgitamise tulemusena kuivasid taimed.
23. Kuivõrd videolt nähtub selgelt taimede pritsimine, siis on selle koosmõjus tunnistajate ütluste ja analüüsitulemustega tõendatud, et N.Y pritsis 10.09.2024 kella 22.30 ajal ehk video järgi kell 22.32.48 kuni 22.33.20 H. S. Xxxx kinnistul viimase peenart AMPA ja glüfosaadi sisaldusega pestitsiidiga, mille tulemusena hävis 20 kultuurmustikataime ja 2 mustsõstrapõõsast, mis nähtub lisaks tunnistajate ütlustele ka teostatud vaatlusest ja videolt.
24. Tekitatud kahju on 250 eurot ehk alla olulise kahju määra.

§ 218

lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.

21. Taoliselt on N.Y täitnud

§ 218

lg 1 objektiivse koosseisu ehk varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu selle rikkumisega (hävitamisega). 22. Subjektiivsest küljest on N.Y teo toime pannud kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks (

§ 16lg 2).

N.Y on sisenenud H. S. kinnistule teadlikult ja kavatsetult käes prits mürgise ainega ning asunud peenart pritsima, seega pidi ta teadma või pidama vähemalt võimalikuks, et selle tagajärjel taimed hävivad, kuivõrd ta oli taimemürkidega ise varem kokku puutunud.

1. Süüd- ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
2. Kaitsja on viidanud VTMS § 74 lg 1p 8 rikkumisele.
3. Kohtuvälise menetleja otsuses on märge, et vastulauset ei ole esitatud (V lk 1), teisisõnu puuduvad põhjendused vastulause mittearvestamisega. Samas on otsuses selgelt väljatoodud tõendid, mille kohaselt kohtuväline menetleja on leidnud, et teo on toimepannud N.Y , mis iseenesest ongi põhjendus vastulause mittearvestamiseks. Peale selle, et N.Y vastulauses enda tegu ei tunnistanud, ei olnud väiteid, mida kohtuväline menetleja pidanuks vastulauses ümber lükkama. Taoliselt peab kohus vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse selget välja toomata jätmist rikkumiseks, kuid mitte oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa kaebuse rahuldamise ehk väärteomenetluse lõpetamise. Antud rikkumise on kohus ka käesoleva otsuse põhjendustega kõrvaldanud, selgitades, mis tõenditele tuginedes peab N.Y süüd tõendatuks ning tema ütlusi selle kohta, et ta ei ole talle etteheidetud tegu toimepannud, ebausaldusväärseks.
4. Edasi käsitleb kohus karistusse puutuvat. 27.

§ 218lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

28. Kohtuväline menetleja on N.Y-d karistanud

§ 218

lg 1 alusel 25 trahviühiku ulatuses ehk 100 eurot, mis on sanktsiooni alammäära lähedane karistus. 29. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja 4 4-25-74 raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 30. N.Y on talle etteheidetud teo toimepannud kavatsetult, tekitatud varaline kahju on 250 eurot ehk vähene, kuid mitte

§ 218lg 1 mõistes alammäära lähedane.

Taoliselt on N.Y teosüü vähene. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja esindaja väljatoonud ega ole neid tuvastanud ka kohus. Taoliselt tuleb N.Y-le mõista karistus alla sanktsiooni keskmäära, kuid mitte alammääras. N.Y omab kehtivat karistust liiklusalase rikkumise toimepanemise eest 21.12.2024 ehk peale antud tegu, mistõttu karistuse mõistmisel kohus sellega ei arvesta. Eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi kohtuvälise menentleja esindaja väljatoonud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja on karistuse mõistnud sanktsiooni alamääras ning kohtul puudub pädevus isiku olukorda raskendada, mistõttu tõdeb kohus, et mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning jätab selle muutmata.

1. Eeltoodu alusel jätab kohus N.Y kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, koos talle mõistetud rahatrahviga, rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
2. N.Y ei ole rahatrahvi ositi tasumist taotlenud. Väärteoasjast ei nähtu asjaolusid, mis annaksid kohtule omaalgatuslikult põhjendatud aluse määrata rahatrahvi tasumine ositi. Seega tuleb rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud rekvisiitide ja viitenumbri järgi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, s.o 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5