KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1786 (2230,24,042789) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu V.J kaebus Politsei

) § 227 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) V.J ; isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn); kirjaliku seisukoha esitas Jaak Paju Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 02.05.2024 otsus peale väärteoasjas nr 2230,24,042789 muumata. 2. Lääne-Harju politseijaoskonna 02.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 2230,24,042789 V.J-ile

§ 227

lg 1 järgi väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 6 trahviühiku ulatuses, s.o summas 24 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja temalt välja mõistetud menetluskulusid täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 29.06.2024), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Jätta V.J kaebus rahuldamata.
4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 02.05.2024 otsusega nr 2230,24,042789 karistati V.J

§ 227lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, s.o 24 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Saab 9-3 r/n xxxx 27.02.2024 kell 17:04 Tallinnas, Nõmme linnaosas, Vabaduse pst 166, kiirusega 59+-4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 5 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 227lg 1 sätestatud väärteo.

1. V.J esitas kaebuse, milles palub väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 alusel, kuna tema teo iseloom ei ole selline, mis vääriks karistamist. Selgitab, et juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal vähese liiklusega, hea nähtavusega, heade sõidutingimustega ilmastikuoludega sõidukit ühtlases liiklusvoos kolonni esimese-teise autona. Kogu teekonna vältel sõitis ta ühtlasel kiirusel, auto spidomeetri näidik oli vahemikus 50-55 km/h. Samal ajal oli tema kõrval sõitmas või möödumas Toyota Hilux maastur, kuid tema auto kiirus oli võrreldes kõrvalsõitva sõidukiga väiksem. On seisukohal, et selline tegu antud tehioludes ei ole selline, mida peaks karistama. Karistatav peab olema tegu, mis ilmselgelt rikub kehtestatud õigusnorme. Piiripealsetes olukordades trahvi määramine, isegi hoiatustrahvi määramine ei ole põhjendatud ja seda eriti olukorras, kus riik plaanib trahvimäärasid lähiajal oluliselt tõsta. Nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning märkis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et V.J juhtis mootorsõidukit SAAB 9-3 Tallinnas, Vabaduse puiestee 166 juures kiirusega 59+-4 km/h, ületades sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 5 km/h. Toimikule lisatud dokumentidest nähtuvalt on kiirust mõõtnud vanemspetsialist I. P. läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada mobiilset LIDAR tüüpi kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 nr.
3. Kiirusmõõteseade oli taadeldud (mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsus on lisatud toimikule) ning tehniliselt korras. Kiiruse mõõtmisel järgiti mõõteseadme kasutamisel mõõtemetoodikat ja seega on saadud mõõtetulemus tõendatud.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 kilomeetrit tunnis, siis juhtides mootorsõidukit kiirusega 59+-4 km/h ja ületades sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 5 km/h, rikkus V.J

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning talle etteheidetav tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 1 järgi.

Karistusena on seadusandja antud rikkumise eest ette näinud maksimaalse karistusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Otsuse tegija on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 2 sanktsiooni alammääras. Arvesse on võetud kaebaja rikkumise ohtlikust ning ka karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga sanktsiooni alammääras suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et V.J-ile etteheidetav tegu on leidnud täielikku tõendamist menetluse käigus kogutud tõenditega ja 02.05.2024 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine ei ole põhjendatud. Tulenevalt kõigest eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
2. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Järgnevalt kontrollib kohus isikule etteheidetava teo tõendatust.
5. Menetlusalusele isikule ette seda, et ta juhtis 27.02.2024 kell 17:04 Tallinnas, Nõmme linnaosas, Vabaduse pst 166 mootorsõidukit Saab r/n xxxx kiirusega 59+-4 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 227lg-s 1 sätestatud väärteo.

9.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis.

1. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Trahviteate nr 223024042789 kohaselt edastati esmalt trahv 27.02.2024 kella 17:04 Tallinna linnas Vabaduse pst.166 juures kiiruse ületamise eest 59+-4 km/h mootorsõiduki Saab r/n xxxx omanikule K. N.le, kes teatas, et trahviteates märgitud ajal ja kohas juhtis tema sõidukit V.J, kes vastupidist väitnud ei ole. 3
2. V.J poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgnevad tõendid:
3. Automaatse kiirusmõõteseadme nr. PS-953192 salvestuse väljatrüki andmed, mille kohaselt paigaldas PPA vanemspetsialist I. P. kiirusemõõtesüsteemi 27.02.2024 kella 13.55 ajal aadressile Vabaduse pst.
4. Mõõtesüsteemi kontrolliti enne paigaldamist ning see asetati sõidusuunaga Naaritsa täna poole, alale, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.
5. Foto väljatrükk, mille kohaselt mõõdeti kiirusmõõteseadmega nr. PS-953192 27.02.2024 kella 17:04 ajal mootorsõiduki r/n xxxx kiiruseks 59 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.
6. Politsei-ja Piirivalveameti tõend, mille kohaselt oli PPA vanemspetsialist I. P. läbinud mobiilse LIDAR tüüpi kiirusemõõtesüsteemi koolituse 02.07.
8. Mõõtevahendi taatlustunnistamise otsus, mille kohaselt tunnistati 03.08.2023 laserkiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 nr 953192 taadelduks ning see oli kehtiv kuni 31.07.
10. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 27.02.2024 kella 17:04 ajal juhtis V.J aadressil Vabaduse pst. 166 mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 59+-4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. V.J arvamuse et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas võis tema poolt juhitud mootorsõiduki maksimaalseks kiiruseks olla 55 km/h, lükkab ümber kiirusmõõteseadme nr. PS-953192 salvestuse väljatrükk koos fotoga, millest nähtub, et fikseeritud hetkel oli V.J poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks 59+-4 km/h. Kohtu hinnangul on seega teo objektiivne koosseis täidetud.
11. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on V.J täitnud

§ 227lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. Isik on ise tunnistanud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas võis mootorsõiduki kiiruseks olla maksimaalselt 55 km/h. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. V.J-il oli võimalik spidomeetrit jälgides hoida oma kiirust lubatud sõidukiiruse piires, kuid ta ei jälginud korralikult ega märganud, et mingil hetkel oli tema mootorsõiduki kiirus juba suurem kui ta arvas olevat, s.o 59+-4 km/h. Kohtu hinnangul pani V.J teo toime vähemalt hooletusest. 18. Eeltoodut arvestades puudub kohtul kahtlus selles, et V.J juhtis 27.02.2024 kella 17:04 ajal aadressil Vabaduse pst. 166 juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 59+-4 km/h. Vaidlus puudub ka selles, et suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega, ületas isik kiirust mitte vähem kui 5 km/h ja pani sellega toime

§ 227lg-s 1 sätestatud väärteo. 19. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. V.J on süüvõimeline ning Kar

S

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 20.

§ 227lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

1. Antud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p 28 märkinud, et süülise väärteo 4 toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ning VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kohus antud asjas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega ei nõustu, kuna kohtu hinnangul ei ole käesolev väärteoasi selline, mis tuleks selle erilistest asjaoludest tingituna lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kohus märgib, et olukorras, kus menetlusalune isik ei ole enda käitumises ühtegi viga näinud ning püüdnud ennast õigustada, s.h märkinud, et tema kõrval olev sõiduk sõitis veel kiiremini ning nii väikese kiiruse ületamise puhul ei tohiks üldse karistada, pole võimalik täheldada VTMS § 30 lg 1 punktis 1 sätestatud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohus märgib, et asjas esineb ka avalik menetlushuvi. Menetlusalune isik ületas küll vähesel määral kiirust, kuid tegi seda nädala sees, õhtusel tipptunnil ja pimedal ajal, lisaks kohas, kus liiklevad lisaks sõidukitele ka paljud jalakäijad. Kohus märgib, et kiiruse piirangud on määratletud põhjusega ning kiiruse ületamine ka vähesel määral ei ole lubatav. Kohtu hinnangul ei saa isiku suhtes, kes ei ole avaldanud vähimatki kahetsust ning on arvamusel, et vähesel määral kiiruse ületamise eest ei tohiks väärteokorras karistust kaasneda, menetlust lõpetada.
3. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
4. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul

§ 227lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 30 trahviühikut.

25. V.J-ile mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega

§ 227

lg 1 järgi karistusena rahatrahv 6 trahviühiku ulatuses, mis on antud väärteo puhul oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud asjaolu, et menetlusalusel isik on varem väärteokorras karistamata.

1. Kohtuväline menetlejale on õigesti leidnud, et asjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. V.J ei ole avaldanud vähimatki kahetsust toimepandud väärteo osas. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – õigusrikkumise pani toime hooletusest ning ta ei ole avaldanud kahetsust, s.t asjas puuduvad kergendavad asjaolud, tuleb kohtuväline menetleja otsus rahatrahvi kohaldamisega 6 trahviühiku ulatuses jätta muutmata.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud, seaduslik ning määratud karistuse suurus on õigustatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Lea Pähkel kohtunik 6