Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Reena Undrest 27. aprill 2026, Kuressaare 2-16-15173 Menetlustoiming Kohustustest vabastamise menet

§-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud sellega võlausaldaja huve jättes võlgniku kohustustest vabastamise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. W.Z.V teatas, et neil võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-16-15173 nõuded puuduvad.

1. Kohus kuulas võlgnik V.A ära 01.10.
2. Võlausaldajad olid ärakuulamisest teadlikud, ei soovinud sellel osaleda. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on teinud kõik mis oma võimuses, et tagasi maksta nii palju kui saab, võtnud selleks isegi perelt laenu. Tasuvamat tööd leidnud ei ole. Sektor – külalislahkuse sektor, hotellid, restoranid – kus töötab, on suure pinge all. Peast ei osanud öelda, kui palju on võlausaldajatele tagasi maksnud. On tasuvamat tööd küsinud ja otsinud, ka välismaalt. Nii kui pankrotimenetlus välja paistab, ei taha keegi sellega tegeleda. Tööd on otsinud sõprade kaudu, on soovitatud vestlused, hetkel resultatiivseteks neid nimetada ei saa. Oma sissetulekuga ära ei ela, elada saab, sest pere – abikaasa ja tema vanemad - toidab ja katab. XXX OÜ on olnud saneerimisel ja väga lähedal krahhile. See on meie pere enda ettevõtlus. Kui peaks mujale tööle minema, siis see ei saa olema tõenäoliselt siinsamas lähedal. See tähendab, et läheb pere juurest eemale, mis tähendab täiendavaid kulusid. On perekeskis seda kõike mõelnud ja analüüsinud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2). 2 9.

1 § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

1. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
2. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga. Võlgnik on teeninud töötasu ja teinud võlausaldajatele ka väljamakseid. Võlgnikul oli kohustus rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 131 ja § 132 sätestatut. Kohus peab nõustuma P.I.I seisukohas tooduga, et võlgniku töötasu suurus 680,00-570,72 (kronoloogilises suuruses), mis oli jaanuar 2023 kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni 570,72 eurot (21.03.2025 aruanne), on madalam, kui sama ametikoha (baarman – napsumeister) keskmine 12661700 eurot (mai 2024-aprill 2025 andmete alusel, P.I.I 26.06.2025 seisukoht). Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik, kuna ei ole tegelenud oma sissetulekute aktiivse suurendamisega, ei ole tegelenud kohustustest vabastamise menetluse algusest alates tulutoovama tegevuse otsimisega ning ei ole seega oma

§-s 173 lg 1 sätestatud kohustusi täitnud ja on kahjustanud sellega võlausaldaja huve.

1. Kohus möönab, et võlgniku käitumine, so jätkamine töökohal, kus temale makstav töötasu on väiksem, kui sektori keskmine, ei ole võlausaldajate huvides. Kuid kohus ei saa asuda seisukohale, et võlgniku käitumine on praegusel juhul olnud süüline.
2. Võlgnik on enda sõnul püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid ei ole selles olnud edukas. Valdkond, milles on temal oskused, on spetsiifiline ja sektor, so hotellid, restoranid, madalseisus. Võlgniku selgitusel töötab ta oma pere ettevõttes. Pereliikmena pere-ettevõttes töötamisel ollakse reeglina, pere hüvanguks, nõus töötama turutasemest madalama töötasu eest. Näiteks on levinud praktika, et väikeettevõtte omanik-juhatuse liige ei maksa endale töötasu.
3. Ka peab kohtu hinnangul arvestama, et võlgnik elab ja töötab Saaremaal sektoris, mis tugevasti sõltub turistihooajast, kus on tavapärane suurem tööjõuvajadus ainult hooajal. Kohus on seisukohal, et kohtustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul tasakaalustada võlausaldajate ja enda huvid. Võlausaldajate huvides on tõepoolest, et võlgniku igakuine sissetulek oleks võimalikult suur, kuid ei saa eeldada, et võlgnik peaks selle nimel vahetama elukohta (kolima saarelt mandrile) või vahetama stabiilse, kuigi väikese sissetulekuga töö suurema sissetulekuga töö vastu, kus hooaja lõppedes on suur oht klientide vähenemise tõttu töökoht kaotada. Elukoha vahetamisega kaasnevad kulutused, mis nõuavad katmist esmajärjekorras ehk suurema töötasu teenimise võimalusega seotud kulud võivad reaalsuses viia selleni, et töökohavahetusega kaasnev majanduslik kasu on kas minimaalne või olematu. Ka ei nähtu võlausaldaja välja toodud ametkoha keskmise töötasu 1 Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon. 3 arvestusest, et lähtutud oleks konkreetse piirkonna näitajatest, kuid palgatase nö ääremaal ei ole võrreldav palgatasemega suurlinnas.
4. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p 19). Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22). Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek ja võlgnik on leidnud vahendeid, mille arvelt mingiski osas võlausaldajate nõudeid rahuldada.

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu. Kuigi võlausaldaja on tõstatanud kahtluse, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud tema oskusi ja teadmisi arvestades alamakstud tööpositsioonil, ei ole kohus tuvastanud, et tegemist oleks

§ 173lg 1 süülise rikkumisega.

1. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid. Osaliselt on M enda nõuet võlgniku vastu vähendanud tulumaksutagastuste arvelt ning võlgnik on 2024 oktoobris teinud tagasimakseid võlausaldajatele P.I.I, kohtutäitur D.N ja kohtutäitur Z.M (K.K). 11.03.2019 kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt oli võlgniku võlausaldajaks ka W.Z.V. W.Z.V 03.09.2025 teatas kohtule, et ettevõttel puuduvad nõuded võlgniku vastu. Sama teatas võlausaldaja kohtule ka 06.04.2023 ja 18.11.
2. Seega puudus võlgnikul kohustus teha maksed W.Z.V-le.
3. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega ning ilmunud kahel korral kohtu kutsel kohtuses ärakuulamisele.
4. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks süüliselt rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).
5. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

21. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 172lg 4 teine lause).

22. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

23. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt 4 takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega (

§ 177lg 1).

24. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5