2-24-14088/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. aprill 2026 Tsiviilasja number 2-24-14088 Tsiviilasi Margit Metsise pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu määrus 14. augusti 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PLACET GROUP OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ määruskaebused Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitajad (võlausaldajad): esindajad 1. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Elizabeth Kirss 2. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja (võlgnik):

XXXXXXXXXXXX) Margit Metsis (isikukood Pankrotihaldur: Andrus Õnnik Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1.OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), lepinguline esindaja Carina Helimets 2.

Kohtutäitur Heimo XXXXXXXXXXXX) Vilpuu (isikukood 3. AB Kreditex AS (registrikood 12041659), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva 4. ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar 5. TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417), lepinguline esindaja Maarja Kruusma 6. TF Bank AB (publ.) (registrikood 556158-1041), lepinguline esindaja Maarja Kruusma 7. Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), seaduslik esindaja August Käära 8. Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), lepinguline esindaja Igor Vavilov 9. Julianus Inkasso OÜ (registrikood lepinguline esindaja Sigrid Rahkema 10686553), RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. augusti 2025. a määrus osas, millega maakohus luges PLACET GROUP OÜ nõude 1781 eurot 37 senti ja Aktiva Finance Group OÜ nõude 7469 eurot 54 senti mitteesitatuks ja jättis seetõttu tunnustamata.

2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda PLACET GROUP OÜ nõue 1781 eurot 37 senti ja Aktiva Finance Group OÜ nõue 7469 eurot 54 senti kaitsmiseta tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) 1003 lg 4 p 1 alusel II järgu nõuetena ning määrata II järgus uued jaotised.

3.Jätta muus osas maakohtu määrus muutmata.

4.Lugeda määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Kinnitada Margit Metsise (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri.

4.2. Margit Metsise pankrotimenetluses on võlausaldajate tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised järgmised:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p

2)Jrk Võlausaldaja nimi, registri- või Nõude suurus Jaotis Võlgniku nr isikukood (eurodes) (%) vastuväide 184,58 1,84 Ei 1 OMEGA INVEST OÜ (10866568) Kohtutäitur Heimo Vilpuu 187,72 1,87 Ei 2 (XXXXXXXXXXXX) 433,91 4,31 Ei 3 Eesti Inkasso OÜ (12438291) 1781,37 17,71 Ei 4 PLACET GROUP OÜ (11198910) 7469,54 74,27 Ei 5 Aktiva Finance Group OÜ (10746479 10 057,12 100% Kokku:

4.3. Jätta Margit Metsise pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded:

4.3.1. Kohtutäitur Heimo Vilpuu (XXXXXXXXXXXX) nõue summas 1343 eurot 99 senti;

2 4.3.2. Eesti Inkasso OÜ (12438291) nõue summas 1750 eurot 71 senti;

4.3.3. Nord Collect OÜ (11897588) nõue summas 771 eurot;

4.3.4. Lugeda AB Kreditex AS (12041659) nõue summas 1086 eurot 87 senti mitteesitatuks ja jätta seetõttu tunnustamata;

4.3.5. Lugeda ERA Liisingu Inkassoteenused AS (10625474) nõue 1665 eurot 61 senti mitteesitatuks ja jätta seetõttu tunnustamata;

4.3.6. Lugeda TCM Estonia OÜ (12003417) nõue summas 465 eurot mitteesitatuks ja jätta seetõttu tunnustamata;

4.3.7. Lugeda TF Bank AB (publ.) (556158-1041) nõue summas 2236 eurot 97 senti mitteesitatuks ja jätta seetõttu tunnustamata;

4.3.8. Lugeda Julianus Inkasso OÜ (10686553) nõue summas 1525 eurot 3 senti mitteesitatuks ja jätta seetõttu tunnustamata.

4.4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

4.5. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile, võlgnikule ja vastuväite saanud võlausaldajatele.

5.Rahuldada PLACET GROUP OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ määruskaebused.

6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

7.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8.Rahuldada PLACET GROUP OÜ taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

9.Tagastada PLACET GROUP OÜ-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot PLACET GROUP OÜ kontole EE644204278606351237 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-24-14088, riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada määruskaebuse. Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest. Määrus loetakse PankrS § 6 lg 3 esimese lause järgi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse postitamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025. a määrusega kuulutati välja Margit Metsise (võlgnik) pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja pankrotihalduriks nimetati 3 Andrus Õnnik. Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 23. jaanuaril 2025. Nõuete esitamise tähtaeg oli 24. märts 2025.

2.Võlgniku pankrotimenetluses esitati järgmised nõuded: OMEGA INVEST OÜ nõue 419 eurot 63 senti, kohtutäitur Heimo Vilpuu nõue 1719 eurot 43 senti, AB Kreditex AS-i nõue 1086 eurot 87 senti, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i nõue 1665 eurot 61 senti, PLACET GROUP OÜ nõue 1781 eurot 37 senti, TCM Estonia OÜ nõue 465 eurot, TF Bank AB (publ.) nõue 2236 eurot 97 senti, Eesti Inkasso OÜ nõue 2184 eurot 62 senti, Nord Collect OÜ nõue 771 eurot, Aktiva Finance Group OÜ nõue 7469 eurot 54 senti, Julianus Inkasso OÜ nõue 1525 eurot 3 senti. Loetletud nõuded esitati tähtaegselt. Pandiga tagatud nõudeid ei ole.

Võlausaldajate (v.a kohtutäitur Heimo Vilpuu) nõuded tulenevad maksekäskudest.

3.Pankrotihaldur andis enne esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist võlausaldajatele, kelle nõuded tulenevad maksekäskudest, tähtaja esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida võimaldavad dokumendid või teha nõude ümberarvestused (vastavad e-kirjad saadeti 4. või 5. märtsil või 17. aprillil 2025).

OMEGA INVEST OÜ, ERA Liisingu Inkassoteenused AS, PLACET GROUP OÜ, TCM Estonia OÜ, TF Bank AB (publ.), OÜ Aktiva Finance Group olid seisukohal, et halduri nõue on alusetu ning nende nõuded tuleb lugeda PankrS § 100 3 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Eesti Inkasso OÜ ja OMEGA INVEST OÜ esitasid nõude ümberarvestuse.

Nord Collect OÜ teatas, et loobub nõudest. AB Kreditex AS ja Julianus Inkasso OÜ haldurile ei vastanud.

4.Pankrotihaldur teatas 17. aprillil 2025 esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaeg lõppes 14. mail 2025.

Võlausaldajad ega võlgnik ei esitanud tähtajaks haldurile kirjalikke vastuväiteid.

Haldur esitas vastuväite kohtutäitur Heimo Vilpuu nõudele ja AB Kreditex AS nõudele.

Võlausaldajad vastuväidetele seisukohta ei esitanud.

5.Pankrotihaldur esitas 9. juunil 2025 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldaja nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.

Haldur nõustus Eesti Inkasso OÜ ja OMEGA INVEST OÜ esitatud ümberarvestustega. Kuna Nord Collect OÜ loobus nõudest, siis nõuet kaitsmisele ei pandud. Haldur märkis ülejäänud võlausaldajate nõuete osas, et jääb vastuväite juurde.

Haldur selgitas 6. augustil 2025 vastuseks kohtu järelepärimisele, et kuna võlausaldajad esitasid seisukoha, mille kohaselt nad lugesid halduri e -kirja vastuväiteks ja teatasid vastuväitega mittenõustumisest, siis haldur menetlusökonoomiast lähtuvalt täiendavaid vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT 6. Tartu Maakohus kinnitas 14. augusti 2025. a määrusega võlausaldajate nimekirja võlgniku pankrotimenetluses järgnevalt:

Võlausaldajate muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II rahuldamisjärk, PankrS § 153 lg 1 p 2):

Jrk nr 1 Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood OMEGA INVEST OÜ (10866568) 4 Nõude suurus (eurodes) 184,58 Jaotis (%) 22,90 2 3 Kohtutäitur Heimo (XXXXXXXXXXXX) Eesti Inkasso OÜ (12438291) Vilpuu 187,72 23,28 Kokku:

433,91 806,21 53,82 100% Nõuetele ja nõuete rahuldamisjärgule ei esitatud vastuväiteid.

Maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded: - OMEGA INVEST OÜ (10866568) nõue summas 235 eurot 5 senti; kohtutäitur Heimo Vilpuu (XXXXXXXXXXXX) nõue summas 1343 eurot 99 senti;

Eesti Inkasso OÜ (12438291) nõue summas 1750 eurot 71 senti;

Nord Collect OÜ (11897588) nõue summas 771 eurot.

Maakohus luges võlgniku pankrotimenetluses mitteesitatuks ja jättis seetõttu tunnustamata järgmised nõuded: - AB Kreditex AS (12041659) nõue summas 1086 eurot 87 senti;

ERA Liisingu Inkassoteenused AS (10625474) nõue 1665 eurot 61 senti;

PLACET GROUP OÜ (11198910) nõue 1781 eurot 37 senti;

TCM Estonia OÜ (12003417) nõue summas 465 eurot;

TF Bank AB (publ.) (556158-1041) nõue summas 2236 eurot 97 senti;

Aktiva Finance Group OÜ (10746479) nõue summas 7469 eurot 54 senti;

Julianus Inkasso OÜ (10686553) nõue summas 1525 eurot 3 senti.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Maakohus tõi mh välja, et kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kõrgem kontrollikohustus.

PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt loetakse kohtulahendiga tuvastatud nõuded kaitsmiseta tunnustatuks. Praegusel juhul tulenevad kõik võlausaldajate, v.a kohtutäituri, nõuded maksekäskudest. Maakohtu hinnangul ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt tuleb ka sellises maksekäsu kiirmenetluses, milles esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, tehtud maksekäsu määrust lugeda kaitsmiseta tunnustatavaks PankrS § 1003 lg 4 p 1 mõttes. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on liikmesriikide kohtutel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) tulenev kohustus kontrollida omaalgatuslikult, kas nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on krediidiandja järginud kohustust kontrollida tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus OPR-Finance s.r.o. vs GK, C679/18).

Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse raames kohus nõude sisulist kontrolli läbi ei vii ja tõendeid ei hinda, ei ole kohus selle menetluse kestel oma kontrollikohustust täitnud ja hinnanud, kas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu hinnangul on Euroopa Liidu õigusega vastuolus olukord, kus kohustuslikku kohtulikku kontrolli krediidiandja kohustuse täitmise üle ei viida läbi ei maksekäsu kiirmenetluses ega ka pankrotimenetluses nõuete kaitsmise raames. Seega on Euroopa Liidu õigusega vastuolus nii sellise kontrolli puudumine maksekäsu kiirmenetluses kui ka nõuete, mis tulenevad selliste maksekäsu kiirmenetluste tulemusena tehtud määrustest, lugemine kaitsmiseta tunnustatavaks (vt nt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus OPR-Finance s.r.o. vs GK, C-679/18; 7. novembri 2024. a otsus ERB New Europe Funding II vs YI, C-178/23).

Tallinna Ringkonnakohus leidis 28. märtsi 2025. a määruses tsiviilasjas nr 2-24-1214, et tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrolli tegema omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, 5 p-d 27 ja 28). Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

OMEGA INVEST OÜ, AB Kreditex AS, ERA Liisingu Inkassoteenused AS, PLACET GROUP OÜ, TCM Estonia OÜ, TF Bank AB (publ.), Eesti Inkasso OÜ, Nord Collect OÜ, Aktiva Finance Group OÜ ja Julianus Inkasso OÜ nõuded osas, milles haldur esitas vastuväite, tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille kontrollimise kohustus on nii halduril kui ka kohtul.

Üldistatult on halduri vastuväited põhinenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg-s 13 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võlausaldajate poolt. Haldur selgitas võlausaldajatele nõuete aluseks olevate dokumentide esitamise kohustust või alternatiivselt ümberarvestuse tegemist.

Kuigi halduri kirjadest võlausaldajatele selgitusega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise kohta ei ole haldur selgesõnaliselt väitnud, et tõendite esitamata jätmisel esitab haldur nõudele vastuväite, ning haldur ei ole osadele nõuetele eraldi vormistatuna vastuväiteid esitanud, nähtub võlausaldajate vastustest, et nad on halduri seisukohtadele vastu vaielnud. Seega hindasid võlausaldajad kohtu hinnangul halduri kirju vastuväidetena nende nõuetele, vaidlesid halduri vastuväidetele vastu ning võtsid dokumentidega esitamata jätmisega selle riski, et nende nõudeid ei tunnustata.

Võlausaldajatel oli võimalus võlausaldajate esialgse nimekirjaga tutvuda, v iimased vastuväited edastas haldur 12. mail 2025 ja andis võlausaldajatele tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks 28. maini 2025. Seega oli võlausaldajatel võimalik esitada oma täiendavad seisukohad nõuete tunnustamata jätmisele või esitada nõuet tõendavad dokumendid või nõuete ümberarvestused.

Võlausaldajad OMEGA INVEST OÜ ja Eesti Inkasso OÜ ei esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kontrollida võimaldavaid dokumente, kuid esitasid nõude ümberarvestuse juhuks, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohus leidis, et võlausaldajad ei ole tõendanud, et nad oleks võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku maksevõime. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb võlausaldajate nõuded tunnustada vastavalt ümberarvestusele ja jätta ülejäänud osas tunnustamata.

Võlausaldaja Nord Collect OÜ nõue tuleb jätta tunnustamata, kuna võlausaldaja on pankrotihalduri vastuväidet tunnustanud ja nõudest loobunud.

Maakohus leidis, et võlausaldajate AB Kreditex AS, ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ, PLACET GROUP OÜ, TCM Estonia OÜ, TF Bank AB (publ.), Aktiva Finance Group OÜ ja Julianus Inkasso OÜ nõuded tuleb lugeda PankrS § 94 lg 3 alusel mitteesitatuks ja jätta seetõttu terves ulatuses tunnustamata.

Võlausaldajate nõuded tulenevad 2015–2016. aastatel koostatud maksekäskudest.

Riigikohus selgitas 9. oktoobri 2024. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-1490 p-s 20, et enne 21. märtsi 2016. a ei toonud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrollimata jätmine kaasa lepingu (osalist) tühisust, vaid krediidisaajal oli selles olukorras õigus laenuleping tühistada või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli lepingueelse kohustuse rikkumisega, oli kahju 6 hüvitamise eesmärk VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendanuks see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivise, leppetrahvi, vara vähenemise) rahalist hüvitamist. Niisuguse kahju hüvitamise nõude sai krediidisaaja tasaarvestada krediidiandja krediidi tagastamise nõudega (vt RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 25) ja selle tulemusena sai krediidisaaja talle tekkinud kahju ulatuses vabaneda laenulepingust tuleneva nõude täitmisest. Tagatise andja sai omakorda keelduda tagatava kohustuse täitmisest ulatuses, milles põhivõlgnik on oma nõude laenunõudega tasaarvestanud.

Riigikohus on ka varem leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldus ka enne 1. juulit 2011 sõlmitud tarbijakrediidilepingutele, järeldades seda ka ainuüksi VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest ning märkides, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3; 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 24; 26.05.2016, 3-2-1-30-16, p 10). KAS § 83 lg-st 3 on Riigikohus aga järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-169-13, p 21).

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja.

Maakohtu hinnangul viidatud krediidisaaja võimalus enne seadusemuudatuse jõustumist sõlmitud lepingute puhul esitada krediidiandja vastu kahju hüvitamise nõue ei mõjuta kohtu kontrollikohustust. Krediidiandja pidi ka juba 2011. aastal lepinguid sõlmides järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijakrediidilepingute puhul lepingu kehtivust.

PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Võlausaldaja valib ise, milliste tõenditega ta oma nõuet tõendab. Nii peab nõudeavaldus olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Selleks, et nõue saaks pankrotimenetluses tunnustatud, on oluline tuua nõudeavalduses välja kõik faktilised asjaolud, mis aitavad nõuet kvalifitseerida ja kontrollida selle asjakohasust.

Nõude arvestust ja koosseisu peab selgitama hageja (vt RKTKo 09.04.2014, 3-2-1-2-14, p

13). Sama põhimõte kehtib pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse korral. Võlausaldajate nimekirja kinnitamine on justkui halduri korraldatud eelmenetlus (vt RKTKm 20.12.2023, 222-1652, p 11.2), mistõttu on võlausaldajal kohustus oma nõuet pankrotihaldurile selgitada ja tõendada, sh seaduses sätestatud tähtaegadeks.

PankS § 94 lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.

Võlausaldajate pankrotiavaldused ei vastanud PankrS § 94 lg 1 nõuetele ja neil tuli avalduses esinevad puudused kõrvaldada. Pankrotihaldur selgitas võlausaldajatele, et võlausaldajatel on 7 vaja esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist võimaldavad dokumendid või teostada nõude ümberarvestus. Võlausaldajad ei esitanud täiendavaid dokumente ega nõude ümberarvestust. Pankrotihaldur esitas võlausaldajate nõuetele kogu ulatuses vastuväite.

Pankrotimenetluses võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamisel on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUSED 7. Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis tema nõude tunnustamata ning lugeda tema nõue 1781 eurot 37 senti esitatuks ning kaitsmiseta tunnustatuks või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldaja palub mõista võlgnikult enda kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ning tagastada see võlausaldaja arvelduskontole.

Maakohus tõlgendas valesti Euroopa Liidu õigust ja kohaldas valesti PankrS 1003 lg 4 p-i 1.

Võlausaldaja nõue tuleb PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt lugeda kaitsmiseta tunnustatuks.

Jõustunud kohtulahendi kehtivuse küsimust ei saa lahendada võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses, vaid selleks on seaduses ette nähtud teised menetlusviisid, mis võimaldaksid kõrvaldada kohtulahendi sundtäitmise võimaluse.

Võlausaldaja nõude aluseks on 2015. aastal tehtud maksekäsu otsused. Nende otsuste aluseks olevad võlasuhted olid tekkinud hiljemalt 2015. aastal, s.o. enne 21. märtsi 2016. Seega isegi kui võlausaldaja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei toonud selline rikkumine kaasa laenulepingu tühisust, vaid krediidisaaja oleks saanud nõuda laenulepingu tühistamist või nõuda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Seega ei saa võlausaldaja nõudeid lugeda esitamata jäetuks põhjendusel, et maksekäsu otsuste aluseks olevate laenusuhete puhul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidisaaja ei ole lepinguid tühistanud ja nõudnud kahju hüvitamist, praeguseks on ka seaduses ette nähtud aegumistähtajad ületatud.

Pankrotihaldur ei ole esitanud võlausaldaja nõudele PankrS § 100¹ lg 4 kohast vastuväidet.

Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et pankrotihalduri poolt võlausaldajale 4. märtsil 2025 saadetud ainukene kiri sooviga saada täiendavaid andmeid tuleb lugeda PankrS § 100¹ lg 4 kohaseks pankrotihalduri vastuväiteks. Pankrotihaldur on 17. aprillil 2025 avaldanud Ametlikes Teadaannetes PankrS § 100¹ lg 3 kohase teadaande, mille kohaselt andis võlausaldajatele vastuväidete esitamiseks tähtaja 14. maini 2025. Võlausaldaja leiab, et koosmõjus PankrS § 100¹ lg-ga 5 kehtib pankrotihaldurile vastuväidete esitamisel samasugune tähtaeg nagu võlausaldajatele, kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette erandit pankrotihaldurile teistsuguseks vastuväidete esitamise korraks. Seega oleks pankrotihaldur pidanud esitama enda PankrS § 100¹ lg 4 kohase vastuväite ajavahemikus 17. aprill 2025 – 14. mai 2025.

Haldur ei ole esitanud võlausaldajale enda vastuväidet PankrS § 100¹ lg-s 5 sätestatud korras.

Seega pankrotihaldur ei ole võlausaldaja nõudele seaduses sätestatud korras vastu vaielnud.

Halduri 4. märtsil 2025 saadetud kiri tuleb lugeda infopäringuks, millele oleks pidanud järgnema pankrotihalduri vastuväide nõudele, kui võlausaldaja vastus pankrotihaldurit ei rahuldanud.

Tõele ei vasta maakohtu väide, mille kohaselt võlausaldajatel oli võimalik esitada oma täiendavad seisukohad nõuete tunnustamata jätmisele või esitada nõuet tõendavad dokumendid või nõuete ümberarvestused. Võlausaldaja esitas 22. aprillil 2025 ja 3. juunil 8 2025 pankrotihaldurile päringu, milles palus halduril esitada endale võlausaldajate nimekiri.

Haldur ei reageerinud võlausaldaja soovile ning võlausaldajate nimekirja, kust oleks nähtunud, et võlausaldaja nõue ei sisaldu võlausaldajate nimekirjas, võlausaldajale ei esitanud. Seega puudus võlausaldajal teadmine, et tema nõue ei sisaldu võlausaldajate nimekirjas ning seda ei tunnustata. Võlausaldaja ei ole saanud ka kohtu poolt väidetud halduri viimaseid vastuväiteid 12. mail 2025 ning polnud teadlik võlausaldajatele antud tähtajast seisukohtade ja tõendite esitamiseks 28. maini 2025. Võlausaldaja sai alles maakohtu määrusest teada, et tema pankrotimenetluses esitatud nõue loeti mitteesitatuks ning selle tõttu ka jäeti tunnustamata.

Maakohus on jätnud määruse tegemisel kontrollimata pankrotihalduri tegevuse vastuväite esitamisel ja sellega seonduvad asjaolud, mis on viinud võlausaldaja suhtes ebaõige lahendi tegemiseni ning PankrS § 100³ lg 2 rikkumisele. Kuivõrd rikkumised olid sedavõrd olulised ja võlausaldaja hinnangul poleks kohus saanud neid kõrvaldada, siis oleks kohus pidanud jätma võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastama selle haldurile määrusega.

Maakohus on vääralt kohaldanud võlausaldaja PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel esitatud nõude suhtes Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsust kohtuasjas nr C-679/18, rikkudes contra legem printsiipi. Contra legem printsiip tähendab, et normi tõlgendamine ei või minna vastuollu õigusnormi selge sõnastuse, tähenduse või eesmärgiga. See tähendab, et kui seaduse tekst on üheselt selge, ei tohi seda tõlgendada viisil, mis oleks vastuolus sõnaselge normi sisuga, isegi kui see võiks aidata saavutada mõne muu Euroopa Liidu õigusest tuleneva eesmärgi. PankrS § 1003 lg 4 p 1 sätestab selgelt ja ilma eranditeta, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks mh nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Maakohtu nimetatud normi vastupidine tõlgendamine läheb vastuollu normi selge sõnastuse ja eesmärgiga.

Maakohtu tõlgendus läheb vastuollu ka õiguskindluse põhimõttega. Isikul, kelle kasuks on jõustunud kohtulahend tehtud, on õiguspärane ootus, et riik tagab talle jõustunud kohtulahendite puhul õiguskindluse nende sissenõutavuse osas. Õiguspärase ootuse põhimõte peaks lisaks õigusloomele kehtima analoogia korras ka kohtulahendite toimele ning õiguse tõlgendamisele kohtute poolt. See tähendab, et isik ei peaks kartma, et kohtud rakendavad tema suhtes tagasiulatuvalt ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Krediidiandjatel on õiguspärane ootus, et kohtulahend on täidetav, mistõttu krediidisuhte alusdokumente ei säilitata. Krediidiandjatel pole tihti enam võimalik Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrusele tsiviilasjas nr 2-21-13098 eelnenud ajal tehtud kohtulahendite puhul ennast kaitsta ning esitada kohtule täiendavaid andmeid vastutustundliku laenamise printsiibi järgimise kohta, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oli järgitud. Võlausaldajal ei ole pankrotihalduri ja kohtu poolt nõutud täiendavad dokumendid ja andmed säilinud, mistõttu puudub võlausaldajal võimalus nõutud andmeid esitada, et ennast kaitsta.

8.Aktiva Finance Group OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus otsustas rahuldada panktorihalduri vastuväite ja jätta tema nõude 7469 eurot 54 senti tunnustamata. Võlausaldaja palub teha uue määruse, millega tunnustada tema nõuet 7469 eurot 54 senti täies ulatuses ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja esitas taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse saamiseks.

Maakohus tõlgendas valesti Euroopa Liidu õigust ja seda käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat.

Avaldaja nõue tuleb lugeda PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Maakohus on PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaldamata jätmise ja jõustunud kohtulahendi seadusjõu kahtluse alla seadmisega läinud vastuollu õiguse tõhususe, jõustunud kohtulahendi seadusjõu ja õiguskindluse põhimõttega. Euroopa Liidu õigusest ei tulene kohustust ega õigust jätta jõustunud kohtulahend kõrvale ega seda tühistada või muuta. Kui kohus soovib tõlgendada 9 Euroopa Liidu õigust selliselt, et selle kohaselt võib liikmesriigi kohus jätta kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad kohtulahendile seadusjõu ning näevad ette kohtulahendist tuleneva nõude võlgniku pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustamise, siis tuleb selle kohta küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Euroopa Liidu õigust ja seda käsitlevat Euroopa Kohtu praktikat ei ole võimalik selliselt tõlgendada.

Riigikohtu 24. märtsi 2023. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-13098 ei tulene juhist jõustunud kohtulahend kõrvale jätta. Jõustunud kohtulahendit on võimalik erandlikult tühistada teistmismenetluses. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole võimalik jõustunud kohtulahendeid muus kui teistmise korras uuesti vaidluseks avada.

Jõustunud kohtulahendi seadusjõu kahtluse alla seadmine ja muus kui teistmise korras taas vaidluseks avamine on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Õiguskindluse põhimõttest kõrvalekaldumine riivab oluliselt võlausaldaja õiguseid. Riive ei ole proportsionaalne.

Tarbijate kaitse eesmärki on võimalik saavutada vähem riivavate vahenditega. Võlausaldajad on asetatud olukorda, kus varasem kohtulahend ei kehti ja võlausaldaja ei saa seadusest tuleneva tõendite esitamise võimatuse tõttu end kaitsta. Võlausaldajal on keelatud hoida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja andmeid alles piiramatu aja vältel ja n-ö igaks juhuks. Kohtud on varem leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist tõendavad tõendid ei ole nõude aluseks olevad tõendid ja nõude loovutamisel ei pea esialgne krediidiandja neid üle andma (vt nt TlnRnKo 21.02.2025, 2-22-147005, p 9.5). Nõuete puhul, mis loovutati võlausaldajale enne krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIOS) kehtima hakkamist, tuleb lähtuda eeltoodud kohtupraktikast.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 9. Võlausaldajatest ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ leidis (dtl 409), et määruskaebused on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Maakohtu määrus tuleks täies ulatuses tühistada ja tsiviilasi tuleks saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Aktiva Finance Group OÜ ja Julianus Inkasso OÜ leidsid (dtl 417 jj), et PLACET GROUP OÜ määruskaebus on põhjendatud.

Võlausaldajate määruskaebused tuleks võtta menetlusse ja menetlused peatada kuni Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-26 tehtava lahendi jõustumiseni.

PLACET GROUP OÜ toetas Aktiva Finance Group OÜ seisukohta ja pidas vajalikuks pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks (dtl 429). Teised võlausaldajad ei esitanud määruskaebuste kohta seisukohti.

10.Pankrotihaldur oli seisukohal (dtl 424 jj, dtl 555 jj), et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab Euroopa Liidu õigusele, mistõttu tuleb Aktiva Finance Group OÜ taotlus eelotsuse saamiseks jätta rahuldamata ning jätta maakohtu määrus muutmata ja võlausaldajate määruskaebused rahuldamata. Asjas puudub vajadus eelotsustuse saamiseks, kuna Euroopa Kohus on analoogses küsimuses seisukoha andnud. Euroopa Kohus on 7. novembri 2024. a otsuses kohtuasjas C-178/23 leidnud, et seadusjõudu ei saa olla nendel kohtulahenditel, millest ei nähtu kohtulikku kontrolli. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2025. a määruses tsiviilasjas nr 2-25-7 märgitud seisukohtadest nähtub, et maakohtu määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. Asjakohane ei ole PLACET GROUP OÜ väide, nagu pankrotihaldur ei ole esitanud PankrS § 1001 lg 4 kohast vastuväidet kaebaja nõudele.

MENETLUSE KÄIK 10 11. Maakohus lahendas määruskaebustes esitatud taotlused ning jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule (dtl 440).

Maakohtu hinnangul on põhjendatud võtta asja materjalide juurde kaebustega esitatud uued tõendid. Aktiva Finance Group OÜ on esitanud taotluse eelotsuse saamiseks ka teises tsiviilasjas, mille osas kõrgema astme kohtud ei ole lõplikku seisukohta veel võtnud.

Põhjendatud on oodata varem esitatud taotluse lahendamist kõrgema astme kohtu poolt.

Maakohtu hinnangul ei olnud menetluse peatamine põhjendatud. Maakohus jättis taotluse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus luges PLACET GROUP OÜ nõude 1781 eurot 37 senti ja Aktiva Finance Group OÜ nõude 7469 eurot 54 senti mitteesitatuks ja jättis seetõttu tunnustamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb PLACET GROUP OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ nõuded kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel II järgu nõuetena ning määrab II järgus uued jaotised. Aktiva Finance Group OÜ taotlus küsida Euroopa Kohtult eelotsust jääb rahuldamata.

13.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sealjuures jätab ringkonnakohus võlgniku nime juurest ära sõna „pankrotis“. Välja on kuulutatud füüsilisest isikust võlgniku pankrot. Seadusest ei tulene, et sellisel juhul lisatakse nimele sõna „pankrotis“. PankrS § 38 näeb ette nime kasutamise koos sõnaga „pankrotis“ vaid juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise korral.

14.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse võlausaldajad PLACET GROUP OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ. Määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjaga põhjusel, et nende nõuded loeti mitteesitatuks ja jäeti seetõttu tunnustamata. Määruskaebuse esitajad taotlevad maakohtu määruse tühistamist osas, milles nende nõuded jäid tunnustamata, ja leiavad, nende nõuded tuleb lugeda PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Teised võlausaldajad, kelle nõuded jäid osaliselt tunnustamata või loeti mitteesitatuks, ei ole maakohtu määruse peale määruskaebusi esitanud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

15.Praeguses asjas on peamine õiguslik küsimus selles, kas PankrS § 100 3 lg 4 p 1 võimaldab pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamisel alustada uut vaidlust nõude üle, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga, olukorras, kus nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja kohtulahendist ei nähtu, et kohus oleks varem kontrollinud, kas krediidiandja on nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud kohustust kontrollida tarbija krediidivõimelisust.

Võlausaldajate nimekirja kinnitamisel loetakse PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või TMS § 2 lg 1 p-i 6 või 6 1 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga.

Vaidlust ei ole selles, et määruskaebuse esitanud võlausaldajate nõuded on rahuldatud jõustunud kohtulahenditega – maksekäsu kiirmenetluses koostatud maksekäsu määrustega.

11 Maakohus leidis, tuginedes Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsusele kohtuasjas nr C-679/18 ja 7. novembri 2024. a otsusele kohtuasjas nr C-178/23, et kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse raames kohus nõude sisulist kontrolli läbi ei vii ega hinda mh seda, kas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt tuleb ka sellises maksekäsu kiirmenetluses, milles esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, tehtud maksekäsu määrust lugeda kaitsmiseta tunnustatavaks PankrS § 1003 lg 4 p 1 mõttes.

16.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega ning leiab, et kehtiv PankrS § 1003 lg 4 p 1 ei võimalda pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamisel alustada uut vaidlust nõude üle, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga.

Ringkonnakohus nõustub PLACET GROUP OÜ seisukohaga, et maakohtu tõlgendus on vastuolus seadusega PankrS § 1003 lg 4 p 1 sõnastusest tuleneb selgelt, et jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõue loetakse võlausaldaja nimekirja kinnitamisel kaitsmiseta tunnustatuks. Seadust ei tohi tõlgendada selle sõnastusega selgelt vastuolus olevalt. PankrS § 1003 lg 4 p-i ei saa ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõudeid peaks teatud olukordades asuma pankrotimenetluses uuesti läbi vaatama. Ka Euroopa Liidu õiguse järgimise kohustusest ei tulene võimalust tõlgendada normi contra legem. Euroopa Kohus on märkinud mh maakohtu poolt viidatud otsuses kohtuasjas nr C-679/18, et riigisisese õiguse Euroopa Liidu õigusega kooskõlalise tõlgendamise kohustust piiravad siiski õiguse üldpõhimõtted, eelkõige õiguskindluse põhimõte, mis tähendab, et see kohustus ei või olla aluseks riigisisese õiguse contra legem tõlgendusele (vt otsuse p-d 41–45). Vaidluse uuesti avamist võimaldav tõlgendus võib olla vastuolus ka põhiseadusega. Jõustunud kohtulahendi seadusjõu põhimõte (res judicata) on osa PS §-s 10 nimetatud õigusriigi põhimõttest (vt RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66) ja õiguskantsleri seisukoha järgi tuleks sellest kõrvalekaldumine reguleerida seaduse selge normiga (vt õiguskantsleri seisukoht põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas nr 5-25-26, p -d 14–20, 48).

Euroopa Kohtu praktika kohaselt paneb Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõte liikmesriigi kohtule kohustuse tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete täielik toime tema menetluses olevas vaidluses, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata mis tahes riigisisese õigusnormi, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava Euroopa Liidu õigusnormiga (vt nt EK 24.07.2023, C-107/23, p 95).

Praegusel juhul puudub Euroopa Liidu õiguses selline vahetult kohalduv õigusnorm, mis võimaldaks jätta PankrS § 1003 lg 4 p-i 1 kohaldamata põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Maakohtu poolt viidatud Euroopa Kohtu lahenditest ei tulene, ning ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole sellist Euroopa Kohtu lahendit, mille kohaselt kohus peaks pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamisel kontrollima jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõudeid.

Maakohus viitab mh Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas nr C-178/23. Ringkonnakohus märgib, et selles kohtuasjas oli võlgnik esitanud teistmisavalduse ning riigisiseses õiguses kehtis ka teistmisalus (seda küll riigisisese õiguse rakendamise puhuks sarnases olukorras), millele Euroopa Kohus sai võrdväärsuse põhimõtte alusel tugineda. Praegusel juhul ei ole esitatud teistmismisavaldust ning TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega.

12 17. Ringkonnakohus ei pea praeguses asjas arvestades kehtivat õigust vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsust küsida ja jätab Aktiva Finance Group OÜ taotluse rahuldamata.

18.Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus määruskaebuse esitanud võlausaldajate nõuded ebaõigesti PankrS § 94 lg 3 alusel mitteesitatuks ja jättis seetõttu terves ulatuses tunnustamata.

PankrS § 94 lg 1 järgi tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib kohus lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud.

Pankrotihaldur andis sh määruskaebuse esitanud võlausaldajatele e-kirjaga tähtaja esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida võimaldavad dokumendid või dokumentide puudumisel teha nõude ümberarvutused (dtl-d 276, 346). Võlausaldajad esitasid haldurile seisukohad, milles leidsid, et täiendavate dokumentide või nõude ümberarvestuste nõudmiseks ei ole alust (dtl-d 276 jj, 349 jj); võlausaldajad ei esitanud täiendavaid dokumente ega nõude ümberarvestust. Eelnimetatud halduri e-kirjad on käsitatavad tähtaja andmisena nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

PankrS § 94 lg-st 1 tuleneb mh nõue nõudeavaldusele tõendite lisamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida võimaldavate dokumentide või nõude ümberarvestuste esitamata jätmist saab pidada puuduseks, mille tõttu kohus võib lugeda nõude PankrS § 94 lg 3 alusel mitteesitatuks.

Pealegi ei olnud nende nõudmiseks praegusel juhul alust, kuna võlausaldajate nõuded on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga. Kohtul ei ole seega alust lugeda määruskaebuse esitanud võlausaldajate nõudeid PankrS § 94 lg 3 alusel mitteesitatuks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et 17. aprillil 2025 (s.o samal päeval, kui haldur määras osadele võlausaldajatele, sh Aktiva Finance Group OÜ-le tähtaja täiendavate dokumentide või nõude ümberarvestuste esitamiseks), koostas haldur esialgse võlausaldajate nimekirja ning teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja sellele vastuväidete esitamise võimalusest ja tähtajast, mis oli 14. mai 2025 (dtl

172). Ringkonnakohus on selgitanud, et PankrS § 94 lg-t 3 tuleb tõlgendada koostoimes PankrS § 1001 lg-ga 2 nii, et haldur peab andma nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja sellise arvestusega, et võlausaldaja, kelle nõudeavaldus on puudustega, saaks puudused kõrvaldatud enne, kui haldur koostab esialgse võlausaldajate nimekirja ja määrab sellele vastuväidete esitamise tähtaja, s.o hiljemalt ühe kuu jooksul pärast PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist (vt TrtRnKm 19.03.2026, 2-23-5560, p 25.1).

Ringkonnakohus märgib, et nõustub ka PLACET GROUP OÜ määruskaebuse väidetega (vt kaebuse p-d 2-6–2.7; dtl 538 jj), mille kohaselt haldur ei ole esitanud tema nõudele PankrS § 1001 lg 4 kohast vastuväidet ega andnud talle võimalust esitada oma seisukoht vastuväitele PankrS § 1001 lg 5 kohaselt. Nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine ei ole ühtlasi käsitatav halduri PankrS § 1001 lg 4 kohase põhistatud vastuväitena. Eeltoodu kehtib ka teiste võlausaldajate nõuete kohta (v.a kohtutäitur Heimo Vilpuu ja AB Kreditex AS).

Põhjendatud on ka PLACET GROUP OÜ etteheide (kaebuse p 2.8, dtl 539), mille kohaselt haldur ei vastanud tema päringutele edastada endale võlausaldajate nimekiri (dtl-d 546, 547).

Võlausaldaja pöördumisel tuleb saata esialgne võlausaldajate nimekiri talle tutvumiseks.

13 Põhjendatud ei ole aga võlausaldaja sisukoht, mille kohaselt võlausaldajate nimekirjast oleks nähtunud, et tema nõue ei sisaldu võlausaldajate nimekirjas. Võlausaldajate nimekirja lisatakse nõuded ka siis, kui nõudeavaldus on puudustega.

Ringkonnakohus ei nõustu PLACET GROUP OÜ seisukohaga (kaebuse p 2.9, dtl 539), mille kohaselt halduri rikkumised tema suhtes on niivõrd olulised, et kohus oleks pidanud PankrS § 1003 lg 2 alusel jätma võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastama selle haldurile.

Võlausaldaja nõue tuleb lugeda PankrS § 1003 lg 4 p 1 alusel kaitsmiseta tunnustatuks olenemata sellest, kas haldur esitas nõudele vastuväite.

19.Maakohus on lahendanud Aktiva Finance Group OÜ menetluse peatamise taotluse ja jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et TsMS § 356 lg 2 annab kohtule võimaluse menetlus peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Kuna Riigikohus jättis 27. jaanuari 2026. a määrusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-26 Harju Maakohtu taotluse läbi vaatamata, siis puudub alus menetluse peatamiseks.

20.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

21.Kuna määruskaebused rahuldatakse ja ringkonnakohus ei jäta riigilõivusid mõne teise menetlusosalise kanda, tuleb määruskaebustelt tasutud riigilõivud menetlusosalise taotluse alusel tagastada (TsMS § 150 lg 1 p 5, lg 4). Ringkonnakohus rahuldab PLACET GROUP OÜ taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks ning selgitab, et Aktiva Finance Group OÜ-l on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 14

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.